Kas sa oled võtnud tõe oma südamesse?

„Muutuge teiseks oma meele uuendamise teel, et te uuriksite, mis on Jumala hea ja meelepärane ja täielik tahtmine.” (ROOMLASTELE 12:2)

1., 2. Miks ei ole kerge olla tänapäeval tõeline kristlane?

EI OLE kerge olla tõeline kristlane neil viimseil päevil – „rasketel aegadel” (2. Timoteosele 3:1). Tõepoolest, Kristuse eeskuju järgimiseks on vaja maailm ära võita (1. Johannese 5:4). Tuleta meelde, mida ütles Jeesus kristliku eluviisi kohta: „Minge sisse kitsast väravast; sest avar on värav ja lai on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes sealt sisse lähevad. Ja kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad.” Ta ütles ka: „Kui keegi tahab minu järele tulla, see salaku end ja võtku oma rist iga päev enese peale ja järgigu mind” (Matteuse 7:13, 14; Luuka 9:23).

² Kui kristlane on leidnud kitsa elutee, siis järgmine raske ülesanne on sellel püsimine. Miks on see raske ülesanne? Sest kui me pühendume ja laseme end ristida, saame Saatana kavalate rünnakute ja riugaste sihtmärgiks (Efeslastele 6:11). Ta paneb tähele meie nõrkusi ja püüab neid ära kasutades meie vaimsust õõnestada. Ning kui ta üritas murda isegi Jeesust, siis miks peaks ta meile armu andma? (Matteuse 4:1–11.)

Saatana kaval taktika

 3. Kuidas pani Saatan Eeva meeles idanema kahtluseseemne?

³ Üks Saatana nõks on panna meie meeles idanema kahtluseseemned. Ta otsib meie vaimses sõjavarustuses nõrku kohti. Kõigepealt kasutas ta seda taktikat Eeva vastu, küsides temalt: „Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia puust?” (1. Moosese 3:1). Ehk teisisõnu ütles Saatan: kas on tõesti võimalik, et Jumal on andnud teile sellise keelu? Kas ta tõesti keelaks teile midagi nii head? Jumal ju teab, et mil päeval te sellest puust sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja! Saatan pani kahtluseseemne mulda ja ootas, kuni see idanema hakkab (1. Moosese 3:5).

 4. Milliseid kahtlusi võib mõningatel tänapäeval tekkida?

⁴ Kuidas Saatan tänapäeval samasugust taktikat kasutab? Kui me jätame unarusse piiblilugemise, isikliku uurimise, palvetamise, kristliku teenistuse ja koosolekud, võivad meid kergesti mõjutada teiste külvatud kahtlused. Tekkida võivad näiteks sellised küsimused: „Kuidas me teame, et see on Jeesuse õpetatud tõde?”; „Kas käes on tõepoolest viimsed päevad – me ju oleme juba 21. sajandis?”; „Kas me oleme jõudnud Harmagedooni lävele või on sinna veel pikk tee?” Kui sellised kahtlused tekivad, siis mida võtta ette nende eemale peletamiseks?

5., 6. Mida me peame tegema, kui tekivad kahtlused?

⁵ Jakoobus andis praktilist nõu: „Kui kellelgi teist on puudu tarkusest, see palugu Jumalalt, kes kõigile annab suisa ega tee etteheiteid, ja siis antakse temale. Ent ta palugu usus, ilma kahtlemata; sest kes kahtleb, sarnaneks merelainele, mida tuul tõstab ning sinna ja tänna peksab. Niisugune inimene ärgu ometi arvaku, et ta midagi saab Issandalt; ta on kaksipidise meelega mees, ebakindel kõigil oma teedel” (Jakoobuse 1:5–8).

⁶ Mida me peame siis tegema? Me peaksime jätkuvalt ’paluma Jumalalt’ usku ja arusaamist ning tegema pingutusi isikliku uurimise parandamiseks, et saada vastused oma küsimustele või peletada kahtlusi. Me võime paluda abi ka nendelt, kes on tugevad usus, ning me ei peaks kunagi kahtlema selles, et Jehoova toetab meid just nii, kuidas vaja. Jakoobus ütles veel: „Alistuge Jumalale! Seiske vastu kuradile, siis ta põgeneb teie juurest. Tulge Jumala ligi, siis tema tuleb teie ligi!” Tõepoolest, kahtlused hajuvad, kui me tuleme uurides ja palvetades Jumala ligi (Jakoobuse 4:7, 8).

7., 8. Millised kriteeriumid on aluseks sellisele Jumala kummardamise viisile, mida õpetas Jeesus, ja kes vastavad nendele kriteeriumitele?

⁷ Võtkem näiteks sellise küsimuse: kuidas me teame, et kummardame Jumalat sellisel viisil, nagu Jeesus õpetas? Millised kriteeriumid peame aluseks võtma, et saada sellele küsimusele vastus? Piibel ütleb, et ehtsate kristlaste vahel peab valitsema tõeline armastus (Johannese 13:34, 35). Nad peavad pühitsema Jumala nime Jehoova (Jesaja 12:4, 5; Matteuse 6:9). Nad peavad selle nime ka teistele teatavaks tegema (2. Moosese 3:15; Johannese 17:26).

⁸ Veel üheks õige kummardamise tundemärgiks on austus Jumala Sõna Piibli vastu. See on ainulaadne raamat, mis ilmutab Jumala isiksust ja avalikustab tema eesmärke (Johannese 17:17; 2. Timoteosele 3:16, 17). Lisaks sellele kuulutavad tõelised kristlased Jumala Kuningriiki kui inimeste ainust lootust, mille kaudu on võimalik saada igavene elu paradiislikul maal (Markuse 13:10; Ilmutuse 21:1–4). Nad ei sekku selle maailma korrumpeerunud poliitikasse ja hoiduvad selle rüvedast eluviisist (Johannese 15:19; Jakoobuse 1:27; 4:4). Kes vastavad tänapäeval nendele kriteeriumitele? Faktidest ilmneb, et vastus saab olla ainult üks: need on Jehoova tunnistajad.

Mida teha, kui kahtlused püsivad?

9., 10. Mida teha, et püsivatest kahtlustest vabaneda?

⁹ Aga mis siis, kui leiame end kahtluste tunnelis? Mida sellises olukorras teha? Tark kuningas Saalomon vastab: „Mu poeg! Kui sa mu sõnad vastu võtad ja mu käsud enesele talletad, lased oma kõrva tarkust tähele panna, pöörad oma südame mõistuse poole, jah, kui sa aru appi kutsud ja tood oma hääle kuuldavale mõistuse heaks, kui sa seda otsid nagu hõbedat ja püüad leida nagu peidetud varandust, siis sa mõistad Jehoova kartust ja leiad Jumala tunnetuse [„tõelise tundmise”, UM]!” (Õpetussõnad 2:1–5, meie kursiiv).

¹⁰ Kas pole vapustav mõte? Kui meil on tõsine tahe tähele panna Jumala tarkust, siis ’leiame Jumala tõelise tundmise’. Tõepoolest, universumi Suveräänse Issanda tundmine on meil käeulatuses, kui me vaid tahame tema ütlusi kuulda võtta ja neid kalliks pidada. See tähendab, et peame pöörduma Jehoova poole palve ja isikliku uurimise kaudu. Tema Sõnasse peidetud varandus võib hajutada kõik kahtlused ja aidata meil näha tõevalgust.

11. Milles kahtles Eliisa teener?

¹¹ Hea näide, kuidas palve aitas üht arglikku ja kahtlevat Jumala teenijat, on kirjas 2. Kuningate 6:11–18. Eliisa teenril polnud vaimset arusaamist. Ta ei taibanud, et kohal on taevased sõjaväed kaitsmaks Jumala prohvetit, kes oli Süüria armee piiramisrõngas. Teener karjus hirmuga: „Oh häda, mu isand, mis me nüüd teeme?” Mida Eliisa vastas? „Ära karda, sest neid, kes on meiega, on rohkem kui neid, kes on nendega!” Ent kuidas teener sai selles veenduda? Ta ju ei näinud taevast sõjaväge.

12. a) Kuidas teenri kahtlus hajus? b) Kuidas me saame oma kahtlusi hajutada?

¹² „Eliisa palvetas ning ütles: „Jehoova, tee ometi ta silmad lahti, et ta näeks!” Ja Jehoova tegi lahti poisi silmad ja too nägi, ja vaata, mägi oli täis tuliseid hobuseid ja vankreid ümber Eliisa!” Sel juhul aitas Jehoova teenril näha taevast sõjaväge, kes Eliisat kaitses. Tänapäeval ei saa me aga loota samasugusele jumalikule abile. Pea meeles, et sel prohveti teenril ei olnud täielikku Piiblit, mida ta oleks saanud uurida ja mille abil oma usku tugevdada. Meil on Piibel olemas. Kui me seda rohkesti kasutame, võib meie usk samal kombel tugevneda. Me võime näiteks mõtiskleda nende lugude üle, kus kirjeldatakse Jehoovat oma taevasel troonil. Pole kahtlustki, et Jehooval on taevane organisatsioon ning ta toetab oma teenijate ülemaailmset haridustööd. (Jesaja 6:1–4; Hesekiel 1:4–28; Taaniel 7:9, 10; Ilmutuse 4:1–11; 14:6, 7.)

Ole Saatana riugaste suhtes valvel!

13. Mil viisil püüab Saatan meie tõest kinnihoidmist nõrgestada?

¹³ Mil viisil veel võib Saatan meie vaimsust ja tõest kinnihoidmist nõrgestada? Üks viis on ebamoraalsus oma kõiksugustes ilmingutes. Praeguses seksihullus maailmas on sellele hedonistlikule põlvkonnale saanud tavaliseks armuafäärid (truudusetuse pehmendav nimetus) või ühe öö suhted (muretu hooramine). Ning ollakse nõus maksma igasugust hinda, et vaid hästi aega veeta. Sellist eluviisi propageerivad ka filmid, telesaated ja videod. Pornograafia on täitnud meedia, eriti Interneti. Uudishimulike ees seisab ahvatlus (1. Tessalooniklastele 4:3–5; Jakoobuse 1:13–15).

14. Miks on mõned kristlased langenud Saatana riugaste ohvriks?

¹⁴ Mõned kristlased on lubanud uudishimul endast võitu saada ning on rüvetanud oma meelt ja südant, vaadates soft-core või isegi hard-core pornopilte. Nad on lasknud end meelitada Saatana lõksu. Tihti on see lõppenud vaimse põhjaminekuga. Sellised inimesed ei ole jäänud „lasteks kurjuses”. Nad ei ole saanud ’mõtteviisi poolest täisealiseks’ (1. Korintlastele 14:20). Iga aasta tuleb tuhandetel inimestel maksta lõivu selle eest, et nad ei ole pidanud kinni Jumala Sõna põhimõtetest ja mõõdupuudest. Nad ei ole riietunud „kogu Jumala sõjavarustusega” ega hoidnud seda varustust korras (Efeslastele 6:10–13; Koloslastele 3:5–10; 1. Timoteosele 1:18, 19).

Pidagem kalliks seda, mis meil on

15. Miks võib mõnele tunduda raske oma vaimset pärandit kalliks pidada?

¹⁵ „[Te] tunnetate tõe, ja tõde teeb teid vabaks!” ütles Jeesus (Johannese 8:32). Enamikul tunnistajatest on olnud vaja end lahti rebida oma endisest elustiilist ja religioossetest sidemetest. Seepärast oskavad nad ehk rohkem hinnata vabadust, mida tõde neile on andnud. Ent mõned noored, kes on tões üles kasvanud, leiavad, et seda vaimset pärandit on raske kalliks pidada. Nad pole kunagi olnud valereligiooni liikmed. Samuti pole nad kuulunud sellesse maailma, kus rõhutatakse naudingute taotlemist – maailma, mis on uimastisõltuvuses ja ebamoraalne. Seepärast ei oska nad näha, et meie vaimse paradiisi ja Saatana rikutud maailma vahel on terav kontrast. Mõningad annavad ehk isegi järele kiusatusele ja maitsevad selle maailma mürki, saamaks teada, millest nad on ilma jäänud! (1. Johannese 2:15–17; Ilmutuse 18:1–5.)

16. a) Milliseid küsimusi me peaksime endale esitama? b) Mida meid õpetatakse ja julgustatakse tegema?

¹⁶ Kas me peame tõepoolest põletama oma sõrmi, et saada teada, mis on valu ja kannatus? Kas me ei võiks õppida teiste halbadest kogemustest? Kas meil on vaja pöörduda selle maailma „porisse”, et saada teada, kas oleme millestki ilma jäänud? (2. Peetruse 2:20–22.) Peetrus meenutas esimese sajandi kristlastele, kes olid olnud Saatana maailma osa: „Sellest on küllalt, et teil möödunud aeg kulus ära paganate tahte täitmiseks, kui te elasite lodevuses, himudes, viinajoomises, öistes olenguis, jootudes ja jõledais ebajumalateenistustes.” Loomulikult pole meil vaja vajuda maailma „lodeva elu voolu”, et näha, kui paheline võib elu olla (1. Peetruse 4:3, 4). Hoopis vastupidi, meile õpetatakse Jehoova kõrgeid moraalinorme kuningriigisaalides, mis on piiblilise haridustöö keskused. Meid ka julgustatakse kasutama juurdlemisvõimet, tõestamaks endale, et meil on tõde ja võtta see niiviisi oma südamesse (Joosua 1:8; Roomlastele 12:1, 2, UM; 2. Timoteosele 3:14–17).

Meie nimi pole lihtsalt silt

17. Kuidas me saame tõhusalt Jehoovast tunnistust anda?

¹⁷ Kui võtame tõe oma südamesse, siis püüame seda igal sobival võimalusel teistega jagada. See aga ei tähenda, et üritaksime seda jõuga peale suruda neile, kes mingit huvi ei ilmuta (Matteuse 7:6). Muidugi ei tohiks me olla ka ujedad andmaks teada, et oleme Jehoova tunnistajad. Kui keegi ilmutab mingit huvisädet, tõstatades siira küsimuse või võttes vastu piiblilise väljaande, oleme valmis oma lootust jagama. See loomulikult tähendab, et meil on alati kaasas kirjandust, ükskõik kus me ka ei oleks – kodus, tööl, koolis, poes või meelelahutuskohas (1. Peetruse 3:15).

18. Kuidas võib see, kui teeme selgelt teatavaks, et oleme kristlased, avaldada meie elule positiivset mõju?

¹⁸ Kui me teeme selgelt teatavaks, et oleme kristlased, siis tugevdame oma kaitset Saatana salakavalate rünnakute vastu. Kui töökohas peetakse sünnipäeva, jõulupidu või korraldatakse õnneloos, võivad töökaaslased tihti öelda: „Ärge nähke temaga vaeva. Ta on Jehoova tunnistaja.” Samal põhjusel räägivad nad ehk vähem meie juuresolekul nilbeid nalju. Seega, kui teeme teatavaks oma kristliku seisukoha, avaldab see meie elule positiivset mõju. Ka apostel Peetrus ütles: „Kes peaks teile kurja tegema, kui te heategemises olete agarad? Aga kuigi te kannataksite õiguse pärast, siis olete ometi õndsad” (1. Peetruse 3:13, 14).

19. Kust me teame, et elame kaugel lõpuajas?

¹⁹ Kui võtame tõe oma südamesse, siis toob see kasu ka teisel viisil. Me võime veenduda, et selle maailmaajastu viimsed päevad on tõepoolest käes. Me teame, et paljude Piibli prohvetiennustuste haripunkt saabub meie ajal.a Pauluse hoiatus, et „viimseil päevil tuleb raskeid aegu”, on täielikult tõestatud möödunud sajandi kohutavate sündmustega (2. Timoteosele 3:1–5; Markuse 13:3–37). Üks hiljutine ajaleheartikkel, kus käsitleti 20. sajandit, kandis pealkirja „See jääb mällu kui barbaarsuse ajajärk”. Artiklis öeldi: „1999. aasta osutus kõige mõrtsukalikuma sajandi teise poole kõige mõrtsukalikumaks aastaks.”

20. Mida on praegu õige aeg teha?

²⁰ Praegu pole aeg kõhelda. On selgelt näha, kuidas Jehoova õnnistab suurimat piiblilist haridustööd, mida maailmas kunagi on tehtud, et rahvaile antaks tunnistust (Matteuse 24:14). Võta tõde oma südamesse ja jaga seda teistega. Sinu igavene tulevik sõltub sellest, mida sa teed praegu. Me ei saa Jehoova heakskiitu, kui laseme käed lõdvaks (Luuka 9:62). Praegu on aeg ’olla kindlad, vankumatud ja ikka innukad Issanda töös, teades, et meie vaevanägemine Issandas ei ole asjatu’ (1. Korintlastele 15:58).

[Allmärkus]

Kas sa mäletad?

• Kuidas me saame oma kahtlusi hajutada?

• Mida me võime õppida Eliisa teenri juhtumist?

• Milliste ebamoraalsete kiusatuste suhtes me peame pidevalt valvel olema?

• Miks me peaksime tegema selgelt teatavaks, et oleme Jehoova tunnistajad?

[Pildid lk 10]

Korrapärane piibliuurimine ja palve aitavad meil kahtlusi hajutada

[Pilt lk 11]

Nägemus hajutas Eliisa teenri kahtlused

[Pilt lk 12]

Jehoova kõrgeid moraalinorme õpetatakse meile kuningriigisaalides – näiteks sellises saalis, mis asub Beninis