Osuta armastust ja lugupidamist, talitsedes oma keelt
„Teiegi igaüks armastage oma naist nagu iseennast; naisel omakorda peaks olema sügav lugupidamine oma mehe vastu.” (EFESLASTELE 5:33, UM)
1., 2. Millise tähtsa küsimuse peaksid endale esitama kõik, kes on abielus, ja miks?
KUJUTLE, et oled saanud kaunisti pakitud kingituse, millel on ettevaatlikkusele manitsev silt: „Õrn!” Kuidas sa selle pakiga ümber käiksid? Kindlasti püüaksid olla eriti hoolikas, et sellega midagi ei juhtuks. Kuidas sa suhtud abielusse, mis on samuti kingitus?
2 Iisraelis elanud lesk Noomi ütles noortele naistele Orpale ja Rutile: „Andku teile Jehoova [„tehku Jehoova teile kingitus”, UM], et leiaksite varjupaiga kumbki oma mehe kojas!” (Rutt 1:3–9). Piibel ütleb hea naise kohta: „Koda ja vara on isade pärand, aga arukas naine on Jehoovalt” (Õpetussõnad 19:14). Kui oled abielus, peaksid suhtuma oma abikaasasse nagu Jumalalt saadud kingitusse. Kuidas käid sina ümber selle kingitusega, mille on teinud sulle Jumal?
3. Millist Pauluse nõuannet on abielus meestel ja naistel hea järgida?
3 Kui Paulus kirjutas 1. sajandil elanud kristlastele, ütles ta: „Teiegi igaüks armastage oma naist nagu iseennast; naisel omakorda peaks olema sügav lugupidamine oma mehe vastu” (Efeslastele 5:33, UM). Uurigem, kuidas abielus mehed ja naised saavad järgida seda nõuannet seoses keelekasutusega.
Jälgi seda „rahutut pahategijat”
4. Kuidas võib keel avaldada head või halba mõju?
4 Jakoobus ütleb Piiblis, et keel on „rahutu pahategija”, mis on „täis surmavat mürki” (Jakoobuse 3:8). Jakoobus teadis seda olulist tõde: talitsemata keel mõjub hävitavalt. Kahtlemata oli ta tuttav Piibli õpetussõnaga, mis võrdleb mõtlematuid sõnu „mõõgapistetega”. Seesama õpetussõna toob esile vastanduse: „Aga tarkade keel on terviseks” (Õpetussõnad 12:18). Sõnad võivad tõesti võimsat mõju avaldada. Nad võivad haavata ja nad võivad tervendada. Millist mõju avaldavad sinu sõnad su abikaasale? Kuidas ta ise vastaks, kui sa seda temalt küsiksid?
5., 6. Milliste asjaolude tõttu on mõnel raske oma keelt talitseda?
5 Kui teie abielus on märkamatult maad võtnud haavav kõnepruuk, on teil võimalik seda olukorda siiski parandada. Kuid selleks on vaja pingutada. Miks? Üks põhjus on see, et meil tuleb võidelda oma ebatäiusliku lihaga. Kaasasündinud patt avaldab negatiivset mõju sellele, mida me üksteisest mõtleme ja räägime. „Kui keegi kõnes ei eksi,” kirjutas Jakoobus, „siis ta on täiuslik mees ja võib ka talitseda kogu ihu” (Jakoobuse 3:2).
6 Lisaks inimlikule ebatäiusele mängib keele väärkasutamise juures olulist rolli perekondlik taust. Mõned inimesed on kasvanud kodus, kus vanemad olid „vastu igasugusele kokkuleppele, ... enesevalitsuseta, raevukad” (2. Timoteosele 3:1–3, UM). Neil, kelle lapsepõlv on möödunud sellises keskkonnas, ilmnevad täiskasvanuks saades sageli samasugused loomujooned. Muidugi ei saa haavavat kõnepruuki õigustada ebatäiuslikkuse ega puuduliku kasvatusega. Teadlikkus neist asjaoludest aitab siiski mõista, miks nõuab keele talitsemine ja solvavatest sõnadest hoidumine mõnelt eriti suuri pingutusi.
’Pange maha keelekandmine’
7. Mida Peetrus mõtles, kui ta manitses kristlasi, et nad paneksid maha „kõik keelekandmise”?
7 Ükskõik mille tõttu keegi oma abikaasale sõnadega haiget teeb, võib see osutada armastuse ja lugupidamise puudumisele. Igati põhjendatult manitses Peetrus kristlasi, et nad ’paneksid maha kõik keelekandmise’ (1. Peetruse 2:1). Kreeka sõna, mille tõlkevasteks on siin „keelekandmine”, tähendab „solvavat kõnet”. See annab edasi mõtte ’inimeste tulistamisest sõnadega’. Kui tabavalt see küll kirjeldab talitsemata keele mõju!
8., 9. Milleni võib viia solvav kõnepruuk ja miks peaksid abikaasad sellest hoiduma?
8 Võib tunduda, et solvavate sõnadega rääkimine pole eriti tõsine asi, kuid mõtle sellele, mis juhtub siis, kui abielus mees või naine seda teeb. Nimetades abikaasat rumalaks, laisaks või isekaks, annab ta mõista, et kogu tema iseloomu saab võtta kokku üheainsa sõnaga – pealegi alandava sõnaga! See on kindlasti julm. Ja kuidas mõjuvad lahmivad väited, mis rõhutavad abikaasa puudusi? Kas sellised ütlused nagu „sa jääd alati hiljaks” või „sa ei kuula mind kunagi” pole tegelikult liialdatud? Väga tõenäoliselt kutsuvad need esile kaitsereaktsiooni. See omakorda võib päästa valla tulise vaidluse (Jakoobuse 3:5).
9 Solvangutega vürtsitatud kõnepruuk tekitab abielus pingeid ja seegi võib viia tõsiste tagajärgedeni. Õpetussõnad 25:24 ütleb: „Parem on elada katusenurgas kui riiaka naisega ühises kojas!” Muidugi võib sama öelda ka riiaka mehe kohta. Aja jooksul õõnestavad teravad sõnad omavahelisi suhteid, kujundades mehes või naises tunde, et teda ei armastata või et ta koguni ei vääri armastust. Pole kahtlust, et keelt talitseda on tähtis. Aga kuidas seda teha?
’Ohjelda oma keelt’
10. Miks on tähtis valitseda oma keelt?
10 Jakoobuse 3:8 ütleb, et „ükski inimene ei suuda taltsutada keelt” (P 1997). Siiski peaksime tegema oma parima, et ohjeldada oma keelt, otsekui ratsanik juhib ohjade abil hobuse liikumist. „Kui keegi arvab end Jumalat teenivat, oma keelt aga ei ohjelda, siis ta petab oma südant. Selline jumalateenistus on tühine” (Jakoobuse 1:26, P 1997; 3:2, 3). Need sõnad näitavad, et see, kuidas sa kasutad oma keelt, on tõsine asi. See mõjutab rohkemat kui suhteid oma abikaasaga – see mõjutab sinu suhteid Jehoova Jumalaga (1. Peetruse 3:7).
11. Kuidas oleks võimalik takistada eriarvamuse paisumist tuliseks vaidluseks?
11 On tark panna tähele, kuidas sa räägid oma abikaasaga. Kui tekib närviline olukord, püüa pinget maandada. Mõtle Iisaki ja tema naise Rebeka elus ette tulnud olukorrale, millest räägitakse 1. Moosese 27:46–28:4. „Rebeka ütles Iisakile: „Ma olen elust tüdinud hetiiditaride pärast. Kui Jaakob võtab naise hetiiditaride hulgast, selle maa tütreist, niisuguse nagu need, mis elu mul siis on?”” Miski ei näita, et Iisak oleks talle teravalt vastanud. Vastupidi, ta hoopis saatis oma poja Jaakobi otsima endale jumalakartlikku naist, kes tõenäoliselt ei kurvastaks Rebekat. Oletame, et mehe ja tema naise vahel tekib lahkarvamus. Kui öelda peenetundeliselt „sina” asemel „mina”, võib see takistada väikese eriarvamuse paisumist tuliseks vaidluseks. Näiteks selle asemel, et öelda: „Sa ei veeda kunagi koos minuga aega!”, miks mitte öelda: „Ma soovin, et me võiksime rohkem koos olla.” Keskendu probleemile, mitte vaid inimesele. Ära anna järele kalduvusele analüüsida, kellel on õigus ja kes eksib. „Taotlegem seda, mida on vaja rahuks ja üksteise ülesehitamiseks,” ütleb Roomlastele 14:19 (P 1997).
Jätke maha „kibedus ja äkiline meel ja viha”
12. Mida me peaksime paluma ja miks, kui soovime keelt valitseda?
12 Keele talitsemiseks on vaja teha rohkem kui vaid jälgida, mida me ütleme. Eks ole ju nii, et meie sõnad lähtuvad pigem südamest kui suust. Jeesus ütles: „Hea inimene toob esile head oma südame heast tagavarast ja halb inimene toob esile halba oma südame halvast tagavarast. Sest mida süda täis, sellest suu räägib” (Luuka 6:45). Järelikult, kui soovid valitseda oma keelt, tuleb sul ehk palvetada nagu Taavet: „Loo mulle, Jumal, puhas süda, ja uuenda mu sees kindel vaim” (Laul 51:12).
13. Kuidas võib kibedus, äkiline meel ja viha kutsuda esile haavavad sõnad?
13 Paulus innustas efeslasi, et nad püüaksid hoiduda mitte üksnes haavavatest sõnadest, vaid ka neid esile kutsuvatest tunnetest. Ta kirjutas: „Kõik kibedus ja äkiline meel ja viha ja kisa ja pilge jäägu teist kaugele ära ühes kõige pahaga” (Efeslastele 4:31). Pane tähele, et enne, kui Paulus nimetas „kisa ja pilget”, mainis ta „kibedust ja äkilist meelt ja viha”. Sisemuses keev viha on see, mis pressib välja solvava sõnavalinguna. Seega küsi endalt: „Kas mina haun oma südames kibedust ja viha? Kas ma kipun olema „raevutseja”?” (Õpetussõnad 29:22.) Kui see peab paika sinu puhul, siis palu Jumalalt abi, et saaksid üle neist kalduvustest, õpiksid ennast valitsema ja suudaksid oma vihapuhanguid tagasi hoida. Laul 4:4 ütleb: „Värisege [„ärrituge”, UM], ärge tehke pattu! Voodis olles mõelge oma südames ja vaikige!” Kui kannatus ähvardab katkeda ja sa kardad, et ei suuda end enam valitseda, siis tee nii, nagu annab nõu Õpetussõnad 17:14: „Jäta järele [„mine ära”, UM], enne kui puhkeb riid!” Mine sellest olukorrast hetkeks kõrvale, kuni oht on möödunud.
14. Kuidas võib vimmapidamine mõjuda abielule?
14 Viha ja äkilise meelega pole kerge toime tulla, eriti kui see lähtub „kibedusest”, nagu Paulus seda nimetas. Kreeka sõna, mida Paulus siin kasutas, on defineeritud kui „haavunud meelt, mis keeldub leppimast” ja „vimma, mis peab arvet eksimuste kohta”. Mõnikord lasub vaenulikkus otsekui tihe udu mehe ja ta naise vahel, kusjuures see olukord võib kesta pikka aega. Kui mõnda lahkheli pole täielikult lahendatud, võib tagajärjeks olla külm põlgus. Kuid vanade asjade pärast pole mingit mõtet vimma pidada. Juhtunut ei saa olematuks teha. Kui oled eksimuse andestanud, tuleks see unustada. Armastus „ei pea meeles paha” (1. Korintlastele 13:4, 5).
15. Mis aitab muuta keelekasutust neil, kes on harjunud kasutama teravaid sõnu?
15 Mida teha siis, kui lugupidamatu keelekasutus oli tavaline peres, kus sina üles kasvasid, ja see on sulle harjumuseks saanud? Sul on võimalik ennast selles vallas muuta. Sa oled juba seadnud endale piirid mitmes eluvaldkonnas, kus sa lihtsalt ei luba endal käituda teatud viisil. Kuhu sa otsustad panna endale piiri seoses keelekasutusega? Kas soovid peatuda enne, kui su sõnad lähevad ebaviisakaks? Arvatavasti tahad kehtestada endale sellise piiri, mida kirjeldatakse Efeslastele 4:29: „Ükski nurjatu sõna ärgu tulgu teie suust.” Selleks tuleb sul ’ennast lahti riietada vanast isiksusest tema tegudega ja riietuda uue isiksusega, kes täpsete teadmiste abil saab uueks oma Looja eeskuju järgi’ (Koloslastele 3:9, 10, UM).
„Usalduslik vestlus” on hädavajalik
16. Miks mõjub vaikimine abielule halvasti?
16 See ei anna erilist tulemust – ja võib isegi halba teha –, kui mees või naine keeldub teisega rääkimast. Mitte alati pole sellisel juhul tegemist sooviga kaaslast karistada, vaid põhjuseks võib olla masendus või kartus. Siiski kasvatab vaikimine üksnes pinget ja sellest on vähe abi probleemi lahendamisel. Üks abielus naine selgitab: „Kui me lõpuks jälle suhtlema hakkame, ei räägi me kunagi probleemist.”
17. Mida peaksid tegema kristlased, kelle abielus on pingeid?
17 Kui pinged abielus visalt kestavad, ei leidu neile kiiret lahendust. Õpetussõnad 15:22 ütleb: „Nõupidamiseta [„usaldusliku vestluseta”, UM] nurjuvad kavatsused, aga lähevad korda paljude nõuandjate abiga!” Sul tuleb koos abikaasaga maha istuda ja olukorda arutada. Kindlasti kuula abikaasat vastuvõtliku meele ja südamega. Kui tundub, et see on võimatu, miks mitte küsida abi kristliku koguduse vanematelt? Nemad tunnevad Piiblit ja neil on kogemusi, kuidas rakendada Pühakirja põhimõtteid. Need mehed on „otsekui redupaik tuule või ulualune vihmahoo eest” (Jesaja 32:2).
Sa võid selle lahingu võita
18. Millist võitlust kirjeldatakse Roomlastele 7:18–23?
18 Keele ohjeldamine on võitlus. Sama lugu on meie tegude valitsemisega. Apostel Paulus kirjeldas, mida see temalt nõudis: „Ma tean, et minus, see on minu lihas, ei ela head. Tahet mul on, aga head teha ma ei suuda; sest head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid kurja, mida ma ei taha, ma teen! Kui ma nüüd teen seda, mida ma ei taha, siis ei tee seda enam mitte mina, vaid patt, mis minus elab.” Kuna oleme ’patu käsu all, mis on meie liikmetes’, on meil kalduvus kasutada vääriti oma keelt ja muid kehaliikmeid (Roomlastele 7:18–23). Kuid seda võitlust tuleb pidada – ja Jumala abiga on seda võimalik võita.
19., 20. Kuidas võib Jeesuse eeskuju aidata meestel ja nende naistel oma keelt ohjeldada?
19 Suhetes, mida iseloomustavad armastus ja lugupidamine, pole kohta mõtlematutel ja teravatel sõnadel. Mõtle Jeesus Kristuse eeskujule selles suhtes. Jeesus ei kasutanud jüngritega rääkides mitte kunagi solvavat keelt. Isegi oma maise elu viimasel õhtul, kui apostlid vaidlesid selle üle, kes on nende hulgas suurim, ei hakanud Jumala Poeg nendega tõrelema (Luuka 22:24–27). Piibel manitseb: „Mehed, armastage oma naisi, nõnda nagu ka Kristus on armastanud kogudust ja on andnud iseenese tema eest” (Efeslastele 5:25).
20 Kuidas on aga lugu abielunaisega? Tal „peaks olema sügav lugupidamine oma mehe vastu” (Efeslastele 5:33, UM). Kas naine, kes peab lugu oma mehest, sõimab teda ebaviisakate sõnadega? „Ma tahan, et te teaksite, et Kristus on iga mehe pea,” kirjutas Paulus, „ja et mees on naise pea ja Jumal on Kristuse pea” (1. Korintlastele 11:3). Naine peab alluma oma peale, nagu Kristus allub oma Peale (Koloslastele 3:18). Kuigi mitte ükski ebatäiuslik inimene ei suuda Jeesust täiuslikult jäljendada, võivad abielus mehed ja naised saavutada võidu selles lahingus keele väärkasutamise vastu, kui üritavad täpselt ’käia tema jälgedes’ (1. Peetruse 2:21).
Mida sa õppisid?
• Kuidas võib talitsemata keel abielule kahju teha?
• Miks on keelt raske ohjeldada?
• Mis aitab meil keelt valitseda?
• Mida tuleks teha, kui su abielus on pingeid?
[Pilt lk 24]
Kogudusevanemad pakuvad Piiblil põhinevat abi