Suhtlemine — see on enam kui lihtsalt rääkimine

KUJUTA endale ette gruppi turiste, kes vaatleb maalilist maastikku. Kuigi kogu grupi ees on üks ja sama vaatepilt, näeb iga inimene seda erinevalt. Miks? Kuna igaühel on erinev vaatepunkt. Ükski ei seisa täpselt samas kohas kui teine. Pealegi ei keskendu mitte igaüks vaatepildi samale osale. Igaühe arvates on teatud koht just eriti huvitav.

Sama kehtib ka abielus. Isegi siis, kui kaks kaaslast omavahel hästi sobivad, ei suhtu nad asjadesse täpselt ühtemoodi. Abielumees ja -naine erinevad selliste tegurite poolest nagu emotsionaalne loomus, lapsepõlvekogemused ja perekonna mõju. Sellest tingitud erinevad vaated võivad saada kibeda tülitsemise allikaks. Apostel Paulus ütles avameelselt: „Neil, kes abielluvad, saab olema vaeva ja südamevalu.” — 1. Korintlastele 7:28, The New English Bible.

Suhtlemine hõlmab pingutuste tegemist selleks, et sulatada neid erinevusi kokku ühe liha suheteks. See nõuab rääkimiseks aja võtmist. (Vaata kasti leheküljel 7.) Kuid asjaga on seotud veel palju muudki.

Sügavama mõistmise ülesnäitamine

Piibli õpetussõna ütleb: „Targa süda ajendab tema suud näitama üles sügavamat mõistmist ja lisab ta huultele veenvust.” (Õpetussõnad 16:23, NW) Heebrea sõna, mis on siin tõlgitud sõnadega ’ajendab näitama üles sügavamat mõistmist’, tähendab põhiliselt arukas olema, mõistuses asju hoolikalt kaaluma. Seetõttu on tulemusrikka suhtlemise tulipunkt süda, mitte suu. Hea suhtleja peab olema enam kui vaid rääkija; ta peab olema empaatiline kuulaja. (Jakoobuse 1:19) Ta peab tajuma tundeid ja probleeme, mis peituvad abikaasa välise käitumise taga. — Õpetussõnad 20:5.

Kuidas seda teha? Mõnikord võib seda saavutada, pannes tähele konfliktile eelnenud olusid. Kas on sinu abikaasa suure emotsionaalse või füüsilise pinge all? Kas mõjutab haigus sinu abikaasa meeleolu? „Sõna õigel ajal — küll see on hea!” ütleb Piibel. (Õpetussõnad 15:23) Niisiis aitab oludega arvestamine sul nendele vastavalt tegutseda. — Õpetussõnad 25:11.

Kuid siiski seisneb konflikti põhjus sageli asjades, mis pole seotud hetkeoludega.

Mineviku mõistmine

Lapsepõlves läbielatu kujundab suurel määral meie mõtlemist täisealisena. Kuna abikaasad on pärit erinevatest perekondadest, on vastandlikud vaated paratamatud.

Seda illustreerib üks Piiblis kirjapandud juhtum. Kui seaduselaegas jõudis tagasi Jeruusalemma, väljendas Taavet avalikult oma vaimustust. Aga kuidas suhtus sellese tema naine Miikal? Piibel jutustab: „Miikal, Sauli tütar, [vaatas] aknast, ja nähes kuningas Taavetit hüppavat ja kargavat Jehoova ees, põlgas ta teda oma südames.” — 2. Saamueli 6:14—16.

Miikal näitas üles oma jumalakartmatu isa Sauli ustavusetut vaimu. Piibli kommentaatorite C. F. Keili ja F. Delitzschi arvamuse kohaselt viidataksegi 16. salmis Miikalile kui „Sauli tütrele”, aga mitte kui Taaveti naisele. Igal juhul teeb järgnev nendevaheline vaidlus selgeks, et Taavet ja Miikal ei suhtunud sellesse rõõmsasse sündmusesse ühtemoodi. — 2. Saamueli 6:20—23.

See näide osutab, et väikesed mõjud kasvatuses võivad panna mehe ja naise asjadesse üsna erinevalt suhtuma. See on nii isegi siis, kui mõlemad teenivad ühtselt Jehoovat. Näiteks naisel, kellele lapsena ei antud küllaldast emotsionaalset tuge, võib olla erakordne vajadus heakskiidu ja kindlustunde järele. See võib tema mehe nõutuks teha. „Ma võin talle sadu kordi öelda, et ma armastan teda,” võib mees väita, „ja ikkagi ei piisa sellest!”

Sellisel juhul kuulub suhtlemise juurde see, et „ükski ei vaata selle peale, mis on tulus temale, vaid ka selle peale, mis on tulus teistele”. (Filiplastele 2:4) Omavaheliseks suhtlemiseks peab mees nägema oma naist enda mineviku asemel naise mineviku kaudu. Ja loomulikult peaks nainegi olema ajendatud oma abikaasa suhtes sama tegema. — 1. Korintlastele 10:24.

Kui minevikus koheldi halvasti

Kui abikaasat on lapsena vägistatud või seksuaalselt kuritarvitatud — mis tänapäeval on kahjuks kasvav probleem —, on isikliku huvi ülesnäitamine eriti määrava tähtsusega. Naine võib näiteks leida, et seksuaalse intiimsuse hetkedel ei suuda ta eristada olevikku minevikust, oma abikaasat vägistajast või seksuaalsuhteid seksuaalsest kuritarvitamisest. See võib tuua frustratsiooni, eriti kui mees ei vaatle seda delikaatset probleemi oma naise seisukohalt. — 1. Peetruse 3:8.

Kuigi sa ei saa minevikku olematuks teha ega selle järelmõjusid täielikult välja ravida, võid sa teha palju oma õnnetu abikaasa lohutamiseks. (Õpetussõnad 20:5) Kuidas? „Teie, mehed, peaksite püüdma mõista naist, kellega te koos elate,” kirjutas Peetrus. (1. Peetruse 3:7, Phillips) Oma abikaasa mineviku mõistmine on suhtlemise eluliselt tähtis osa. Ilma empaatilise kaastundeta on su sõnad kasutud.

Jeesusel „hakkas ... hale meel”, kui ta kohtas neid, kes olid vaevatud, kuigi ta isiklikult ei olnud kunagi nende haigusi kogenud. (Matteuse 14:14) Ka sina ei ole ehk isiklikult kogenud samasugust hüljatust või kuritarvitamist, nagu koges sinu naine, kuid tema ahastuse alahindamise asemel tunnusta tema minevikku ja toeta teda. (Õpetussõnad 18:13) Paulus kirjutas: „Aga meie, kes oleme tugevad, peame kandma jõuetute nõrkusi ega tohi elada iseeneste meele heaks.” — Roomlastele 15:1.

Meelepaha lõks

Abielu on nagu hindamatu anum. Kui abielurikkumine selle katki teeb, tuleneb sellest äraarvamatut kahju. (Õpetussõnad 6:32) Tõsi küll, kui süütu abielupool otsustab andestada, saab kilde leppimise teel kokku liimida. Kuid mõrad jäävad alles, ja vaidluse käigus võib olla kalduvus neid mõrasid vaadata ja minevikku relvana kasutada.

Meelepaha on abikaasa ustavusetuse puhul normaalne reageering. Aga kui sa oled oma abikaasale andestanud, siis ole valvas, et sa ei laseks mingil allesjäänud nördimusel teha olematuks seda head, mida sa oled saavutanud andestamisega. Ükskõik kas see keeb vaikselt sisemuses või päästetakse halastamatult valla, haavab püsiv meelepaha mõlemaid abielupooli. Miks? Üks arst arvab selle kohta: „Kui sa oled oma kaaslase pärast haavunud, siis on see sellepärast, et sa temast ikka veel hoolid. Nii et enesesse tõmbudes või kättemaksu otsides ei haava sa mitte üksnes oma abikaasat, vaid hävitad ka iseennast. Sa lammutad veel rohkem neid suhteid, mida sooviksid tervena näha.”

Tõepoolest, sa lihtsalt ei saa leppida erinevustega oma abielus ilma oma viha vaigistamata. Seepärast räägi abikaasaga oma tunnetest siis, kui emotsioonid pole üles köetud. Selgita, miks sa tunned end haavatuna, mida sa vajaksid, et tunda end kindlana, ja mida sa kavatsed suhete säilitamiseks teha. Ära kunagi kasuta minevikku relvana, et vaidlustes mõjuvõimu saavutada.

Alkohol ja narkootikumid lõhuvad suhtlemist

Abielus tuleb ette tohutut viletsust, kui üks abielupool kuritarvitab alkoholi või narkootikume. Teine abielupool võib olla samasuguses olukorras kui Abigail, kellest räägitakse Piiblis. Kui tema mees Naabal „oli väga joobnud”, üritas Abigail pingsalt tema arutu käitumise tagajärgi tasa teha. (1. Saamueli 25:18—31, 36) Abielud, milles üks abikaasa on alkohoolik või narkomaan ja teine proovib tema käitumist muuta, sarnanevad sageli Naabali ja Abigaili perega.a

Arusaadavalt tuntakse suurt kergendust, kui alkohoolik või narkomaan hakkab oma harjumustest lahti saama. Kuid see on alles algus. Kujutle ägedat orkaani, mis rüüstab täielikult väikse linna. Majad varisevad kokku, tuul kisub juurtega puid välja, telefoniliinid kukuvad ümber. On suur rõõm, kui torm on möödas. Kuid nüüd on vaja teha laiaulatuslikke taastamistöid. Sama käib ka selle kohta, kui abikaasa hakkab oma harjumusest lahti saama. Kokkuvarisenud suhted on vaja uuesti üles ehitada. Usaldus ja laitmatus tuleb taastada. Suhtlemisliinid tuleb uuesti üles seada. Ümberkujuneva alkohooliku või narkomaani jaoks on see järkjärguline taastumine osa „uuest inimesest”, mida Piibel käsib kristlastel kasvatada. Selle uue isiksuse hulka peab kuuluma ka „teie mõistust mõjutav jõud”. — Efeslastele 4:22—24, NW.

Leonardil ja Elaine’il aitas piibliuurimine narkootikumide kuritarvitamise lõpetada, kuid mõistust mõjutav jõud ei olnud veel piisavalt tugev.b Peagi kerkisid pinnale teised halvad harjumused. „Me püüdsime 20 aasta jooksul Piibli põhimõtteid ellu rakendada ja rahuldustpakkuvat abielu elada, kuid see oli alati meie haardeulatusest väljas,” ütleb Elaine. „Meie harjumused olid sügavalt juurdunud. Me ei suutnud lihtsalt uurimise või palvetamisega neist üle saada.”

Leonard ja Elaine otsisid nõu, et mõista oma harjumuste põhjusi. „Ustava ja mõistliku sulase” ajakohasest materjalist laste seksuaalse kuritarvitamise, alkoholismi ja naistest lugupidamise kohta oli eriti palju abi.c (Matteuse 24:45—47) „Meil aidati kahju taastada ja uuesti lähedaseks saada,” ütleb Elaine.

Probleemide lahendamine

Rebeka tundis oma poja Eesavi naiste pärast talumatut ängistust. Kartes, et tema teine poeg, Jaakob, hakkab järgima Eesavi eeskuju, väljendas Rebeka oma masendust, öeldes oma abikaasale Iisakile: „Ma olen elust tüdinud hetiiditaride pärast. Kui Jaakob võtab naise hetiiditaride hulgast, selle maa tütreist, niisuguse nagu need, mis elu mul siis on?” — 1. Moosese 27:46.

Pane tähele, et kuigi Rebeka rääkis kindlalt oma tunnetest, ei rünnanud ta Iisakit isiklikult. Ta ei öelnud: „See on kõik sinu süü!” või: „Sa peaksid seda olukorda paremini ohjes hoidma!” Selle asemel kasutas Rebeka asesõna „mina”, kirjeldamaks, kuidas see probleem teda puudutas. Selline lähenemine äratas Iisakis empaatiat, mitte soovi päästa oma au. Iisak, kes ei tundnud, et rünnatakse teda isiklikult, asus vastuseks Rebeka palvele ilmselt viivitamatult tegutsema. — 1. Moosese 28:1, 2.

Abielumehed ja -naised võivad Rebeka eeskujust õppust võtta. Kui tekib konflikt, ründa probleemi, selle asemel et teineteist rünnata. Nagu Rebekagi tegi, väljenda oma frustratsiooni sellest seisukohast, kuidas see sind puudutab. „Ma olen närvis, sest ...” või: „Ma tunnen, et sa ei mõista mind, sest ...” on palju efektiivsem kui: „Sa ajad mind närvi!” või: „Sa ei mõista mind kunagi!”

Enam kui koospüsimine

Esimese inimpaari, Aadama ja Eeva abielu püsis küll sajandeid ning tõi esile poegadest ja tütardest koosneva perekonna. (1. Moosese 5:3—5) Kuid see ei tähenda, et nende abielu vääris jäljendamist. Juba varakult rikkus sõltumatuse vaim ja Looja õiglaste seaduste tähelepanuta jätmine nende ühe liha sideme.

Samamoodi võib tänapäeval mõni abielu küll koos püsida, kuid siiski on seal vajaka suhtlemise eluliselt tähtsatest tahkudest. On vaja ehk välja juurida tugevasti sissejuurdunud mõtteviisid ja sobimatud iseloomujooned. (Võrdle 2. Korintlastele 10:4, 5.) See on pidev eneseharimine. Kuid pingutamine on vaeva väärt. Jehoova Jumal on abielukorraldusest sügavalt huvitatud, kuna ta on selle Looja. (Malakia 2:14—16; Heebrealastele 13:4) Seepärast võime olla kindlad, et kui meie teeme oma osa, paneb ta meie pingutusi tähele ning varustab meid vajaliku tarkuse ja tugevusega, et parandada mistahes suhtlemiskatkestust abielus. — Võrdle Laul 25:4, 5; 119:34.

[Allmärkus]

[Kast lk 6]

„Prügi peale kulutasime rohkem aega!”

ÜHEL mehel ja naisel, kellel oli abieluraskusi, paluti arvestada, kui palju aega kulutavad nad igal nädalal prügi väljaviimiseks. Nende vastuseks oli umbes 35 minutit nädalas ehk 5 minutit päevas. Siis küsiti nende käest, kui palju kulutavad nad aega teineteisega vestlemiseks. Mees oli šokeeritud. „Prügi peale kulutasime rohkem aega!” teatas ta, lisades: „Me petame iseendid, kui mõtleme, et viis minutit päevas on piisav abielu korrashoidmiseks. Ja kindlasti ei piisa sellest ajast abielu tugevdamiseks.”

[Kast lk 7]

Seadke sisse põhilised reeglid

◻ Arutage korraga ühte asja (1. Korintlastele 14:33, 40)

◻ Väljendage oma tundeid; ärge süüdistage (1. Moosese 27:46)

◻ Ärge lööge (Efeslastele 5:28, 29)

◻ Ärge pilgake (Õpetussõnad 26:20)

◻ Püüdke leppida, mitte võita (1. Moosese 13:8, 9)

[Pilt lk 4]

Kui tekib konflikt, rünnake probleemi, selle asemel et teineteist rünnata

[Pilt lk 8]

Väljendage oma tundeid; ärge süüdistage