Kas sa tood Jehoovale ülistust oma teenistusvalmidusega?

1., 2. a) Mida väitsid Eliifas ja Bildad selle kohta, kuidas Jumal suhtub oma teenijatesse? b) Mida Jehoova sellest arvas?

„KAS Jumalal on inimesest mingit tulu? Kas võiks taiplik tuua talle kasu? Kas Kõikvõimas hoolib sellest, et sa oled õige, kas ta saab sellest midagi, et käid laitmatuse teel?” (Iiob 22:1–3.) Kas sina oled kunagi mõelnud midagi niisugust? Kui teemanlane Eliifas need küsimused Iiobile esitas, oli ta ilmselt veendunud, et vastus neile on ei. Tema kaaslane suhiit Bildad väitis isegi seda, et inimesel pole võimalik olla Jumala ees õige. (Loe Iiob 25:4.)

² Need Iiobi võltslohutajad andsid mõista, et meie püüded Jehoovat ustavalt teenida ei lähe talle karvavõrdki korda ning et me pole tema silmis rohkem väärt kui koi, vaglake või ussike. (Iiob 4:19; 25:6.) Esmapilgul võib näida, et Eliifas ja Bildad olid lihtsalt alandlikud. (Iiob 22:29.) Kui vaadata kõrgelt mäe otsast või lennuki aknast alla, paistab ju inimeste kätetöö nii väike ja tühine. Kas võib aga öelda, et meie panus kuningriigitöö edendamiseks on Jehoova ülevast vaatepunktist tühine? Kindlasti mitte. Jehoova väljendas oma pahameelt Eliifase, Bildadi ja Soofari vastu, sest need rääkisid valet. Ent Iiobi üle, keda ta nimetas oma teenijaks, oli tal hea meel. (Iiob 42:7, 8.) Seega Jumalale läheb küll korda see, mida ebatäiuslikud inimesed teevad.

 3. Mida ütles Eliihu Jumala teenimise kohta ja mida ta nende sõnadega mõtles?

³ Noor mees Eliihu kuulas Iiobi ja kolme mehe vahelist vestlust. Kui see lõppes, küsis ta Iiobilt Jehoova kohta: „Kui oled õige, siis mida võid sa talle anda, mida oleks tal sinu käest saada?” (Iiob 35:7.) Kas Eliihu mõtles samuti, et meie pingutused Jumalat teenides pole midagi väärt? Ei, sest Eliihut Jehoova ei noominud. Eliihu sõnad tähendavad hoopis seda, et Jehoova ei sõltu meist. Tal ei ole midagi vaja. Me ei saa teha teda rikkamaks ega tugevamaks. Tegelikult oleme saanud kõik oma võimed ja anded Jumalalt. Samas paneb ta tähele, kuidas me neid kasutame.

 4. Kuidas Jehoova vaatab sellele, kui teeme teistele head?

⁴ Kui teeme head neile, kes Jehoovat teenivad, suhtub Jehoova sellesse kui talle endale osutatud teenesse. „Kes on lahke vaese vastu, laenab Jehoovale ja tema tasub talle selle eest,” ütleb kirjakoht Õpetussõnad 19:17. Kas see piiblisalm annab mõista, et Jehoova märkab alati seda, kui kellelegi head teeme? Kas me võime järeldada, et kogu universumi looja peab end justkui võlglaseks nende ees, kes teevad häid tegusid, ja et ta õnnistab neid selle eest rikkalikult? Jah, Jumala enda poeg Jeesus kinnitas seda. (Loe Luuka 14:13, 14.)

 5. Millistele küsimustele me nüüd vastust otsima hakkame?

⁵ Muistsel ajal küsis Jehoova Jesajalt, kas see võiks teda esindada ja teda erilisel moel teenida. (Jes. 6:8–10.) Jesaja oli heal meelel nõus, öeldes: „Siin ma olen, läkita mind!” Ka tänapäeval pakub Jehoova ustavatele inimestele võimalust lüüa kaasa tema töös. Tuhanded Jehoova teenijad on olnud samasuguse suhtumisega nagu Jesaja ja võtnud vastu paljunõudvaid ülesandeid tema teenistuses. Siiski võib keegi mõelda: „On tore, et Jehoova lubab mul olla tema kaastööline, kuid kas minu panus on tõesti oluline? Kas pole nii, et Jehoova täidab igal juhul oma tõotused, ükskõik kui innukalt mina teda teenin?” Vaatame, kuidas Deboora ja Baaraki päevil toimunu aitab meil neile küsimustele vastata.

 6. Miks võis tunduda, et Jaabini sõjaväel on lihtne iisraellasi võita?

⁶ Kaanani kuningas Jaabin oli iisraellasi 20 aastat rängalt rõhunud. Iisraellased, kes elasid külades, ei julgenud kodust ninagi välja pista. Neil polnud tõsiselt võetavaid relvi ega kaitsevarustust, Jaabini sõjaväel oli aga 900 raudvikatitega sõjavankrit.a (Kohtum. 4:1–3, 13; 5:6–8.)

7., 8. a) Millise käsu andis Jehoova Baarakile? b) Kuidas iisraellased Jaabini sõjaväest võitu said? (Vaata pilti artikli alguses.)

⁷ Sellegipoolest andis Jehoova Baarakile naisprohvet Deboora kaudu selge käsu: „Võta endaga kaasa 10 000 Naftali ja Sebuloni meest ning mine Taabori mäele. Ma toon sinu juurde Kiisoni vadisse Jaabini väepealiku Siisera, tema sõjavankrid ja väesalgad ning annan ta sinu kätte.” (Kohtum. 4:4–7.)

⁸ Rahvale esitati üleskutse ja vabatahtlikud kogunesid Taabori mäele. Baarak ei viitnud aega, vaid järgis kohe Jehoova juhendeid. (Loe Kohtumõistjate 4:14–16.) Pealahing toimus Taanakis. Ühtäkki algas äge vihmavaling, mis muutis maapinna tohutuks mudaväljaks. Baarak ajas Siisera sõjaväge taga umbes 25 kilomeetrit kuni Haroset-Goojimini. Mingil hetkel jättis Siisera oma kardetava, kuid selleks ajaks kasutu vankri maha ning jooksis elu eest Kedese lähedale Saanannimisse. Ta otsis varjupaika keenlase Heberi naise Jaeli telgist. Lahingust väsinud, jäi Siisera seal magama. Siis kasutas Jael võimalust ja tegi vapralt sõjamehe elule lõpu. (Kohtum. 4:17–21.) Iisraellaste vaenlane oli löödud!b

 9. Milliseid üksikasju lahingu kohta avaldab kirjakoht Kohtumõistjate 5:20, 21?

⁹ Kohtumõistjate neljandat ja viiendat peatükki tuleb uurida koos, sest need täiendavad teineteist. Näiteks Kohtumõistjate 5:20, 21 ütleb: „Tähed taplesid taevast, oma liikumisteedelt sõdisid nad Siisera vastu. Kiisoni jõgi uhtus nad minema.” Kas see tähendab, et iisraellasi aitasid inglid või et toimus meteoriidisadu? Piibel midagi täpsemalt ei ütle. Mis muud peale jumaliku sekkumise saaks aga seletada seda, et vihma hakkas kallama just õiges kohas ja õigel hetkel, nii et 900 sõjavankrit mutta kinni jäid? Kirjakoht Kohtumõistjate 4:14, 15 viitab kolmel korral sellele, et iisraellastele andis võidu Jehoova. Mitte ükski neist 10 000 vabatahtlikust ei saanud au võidu eest endale nõuda.

10., 11. Mis paik võis Meeros olla ja miks see ära neeti?

¹⁰ Kui Deboora ja Baarak laulsid Jehoovale ülistuslaulu imelise võidu eest, olid seal huvitaval kombel ka sellised sõnad: „„Needke Meerost,” ütles Jehoova ingel, „needke selle elanikke, sest nad ei tulnud Jehoovale appi, koos vägevatega Jehoovale appi.”” (Kohtum. 5:23.)

¹¹ Meeros pandi arvatavasti nii kõva needuse alla, et tänapäeval on raske kindlalt väita, mis paik see oli. Kas oli see mõni linn, mille elanikud ei võtnud kuulda Jehoova üleskutset minna lahingusse? Kuidas oli võimalik, et nad ei kuulnud sellest kutsest? Läks ju nende kandist lahingusse tervelt kümme tuhat meest. Või kas oli see paik, mis jäi Siisera põgenemisteele ja mille elanikel oli võimalus vaenlane kinni võtta, aga nad ei teinud seda? Kujuta ette Meerose elanikke, kes näevad seda sõdalast nende linnast üksi ja ahastuses läbi jooksmas. Neil on suurepärane võimalus aidata kaasa Jehoova eesmärgi täitumisele ja saada tema õnnistuste osaliseks. Ent sel otsustaval hetkel ei tee nad midagi. Milline kontrast Jaeli vaprale tegutsemisele, millest räägivad järgmised salmid! (Kohtum. 5:24–27.)

12. Millist erinevat suhtumist on näha kirjakohas Kohtumõistjate 5:9, 10 ja kuidas peaks see mõjutama meid tänapäeval?

¹² Kirjakohast Kohtumõistjate 5:9, 10 näeme, et koos Baarakiga võitlusse läinud meeste suhtumine oli hoopis teistsugune kui neil, kes ei läinud sõdima. Deboora ja Baarak kiitsid Iisraeli võitlusvalmeid ülemaid. Need mehed erinesid kardinaalselt „ruugetel eeslitel ratsutajatest”, kes olid liiga uhked, et minna appi, ja „uhketel vaipadel istujatest”, kes armastasid luksuslikku elu. Erinevalt „teedel kõndijatest”, kes püüdsid kergema vaevaga pääseda, olid Baaraki mehed valmis pidama lahingut kivistel Taabori nõlvadel ja mudases Kiisoni orus. Kõigile võitlusest kõrvale hiilijatele öeldi: „Mõtelge!” Nad pidid mõtlema sellele, et nad jäid ilma erilisest võimalusest olla Jumala kaastöölised. Ka meil tänapäeval tuleb mõelda oma suhtumisele Jumala teenimisse.

13. Kuidas erines Ruubeni, Daani ja Aaseri suguharude suhtumine Sebuloni ja Naftali suguharude suhtumisest?

¹³ Vabatahtlikud, kes läksid võitlusse, said näha oma silmaga, kuidas Jehoova näitas oma ülemvõimu. Neil oli, millest rääkida, kui „nad jutustasid Jehoova õiglastest tegudest”. (Kohtum. 5:11.) Ruubeni, Daani ja Aaseri suguharud, keda mainitakse kirjakohas Kohtumõistjate 5:15–17, pöörasid aga rohkem tähelepanu materiaalsetele asjadele. Neile olid Jehoova tööst olulisemad nende karjad, laevad ja sadamad. Ent Sebuloni ja Naftali suguharud riskisid oma eluga, et toetada Deboorat ja Baarakit. (Kohtum. 5:18.) Me võime sellisest erinevast suhtumisest õppida nii mõndagi teenistusvalmiduse kohta.

14. Kuidas saame meie toetada Jehoova ülemvõimu?

¹⁴ Tänapäeval ei paluta meil sõdida, et toetada Jehoova ülemvõimu. Selle asemel teeme vapralt ja innukalt kuulutustööd. Praegu on Jehoova organisatsioonis vajadus vabatahtlike järele suurem kui kunagi varem. Miljonid õed ja vennad, nii noored kui ka eakad, on täisajalises teenistuses näiteks pioneeride, peetellaste ja kuningriigisaalide ehitajatena või osalevad kokkutulekutel vabatahtlikus teenistuses. Mõtle ka töökatele kogudusevanematele, kes teenivad haiglasidekomitees või kokkutuleku toimkonnas. Võime olla kindlad, et Jehooval on hea meel meie teenistusvalmiduse üle ning et ta ei unusta seda. (Heebr. 6:10.)

15. Millised küsimused aitavad meil analüüsida oma suhtumist Jehoova teenistusse?

¹⁵ Igaüks meist võiks mõelda: „Kas ma lasen teha teistel suurema osa tööst ja üritan ennast säästa? Kas materiaalsed asjad on minu jaoks olulisemad kui Jehoova teenimine? Või kas ma võtan eeskujuks Baaraki, Deboora, Jaeli ja 10 000 vabatahtliku sõjamehe usku ja julgust ning kasutan oma aega, energiat ja ainelist vara, et täita Jehoova tahet? Kas mõtlen kolimisest teise linna või riiki, et teenida rohkem raha ja elada paremat elu? Kui nii, siis kas kaalun palvemeelselt, kuidas see mõjutaks minu peret ja kogudust?”c

16. Mida me saame Jehoovale anda?

¹⁶ Jehoova on meid erilisel moel austanud, lubades meil toetada tema ülemvõimu. Aadama ja Eeva päevist alates on Kurat meelitanud inimesi enda poolele. Kui toetame Jehoova valitsust, näitame väga selgelt, et me ei taha Saatanaga mingit tegemist teha. Meie usk ja ustavus, mis kannustavad meid olema teenistusvalmid, rõõmustavad Jehoovat väga. (Õpet. 23:15, 16.) Meie kuulekus aitab tal vastata Saatana teotusele. (Õpet. 27:11.) Niisiis on kuulekus midagi, mida saame Jehoovale anda, ning see on tema silmis väga väärtuslik ja teeb ta rõõmsaks.

17. Mis sünnib piiblisalmi Kohtumõistjate 5:31 järgi tulevikus?

¹⁷ Üsna pea elavad maa peal vaid need, kes pooldavad Jehoova ülemvõimu. Me ootame seda aega tõesti väga! Me tunneme sama, mida Deboora ja Baarak, kes laulsid: „Hukkugu kõik su vaenlased, Jehoova, aga kes sind armastavad, olgu nagu tõusev päike oma hiilguses!” (Kohtum. 5:31.) See soov saab teoks siis, kui Jehoova teeb lõpu Saatana kurjale maailmale. Harmagedooni sõjas pole vaja inimestest vabatahtlikke, kes läheksid vaenlasi hävitama. Siis me lihtsalt seisame ja vaatame, kuidas Jehoova meid päästab. (2. Ajar. 20:17.) Senimaani on meil aga imelisi võimalusi Jehoova ülemvõimu julgelt ja innukalt toetada.

18. Millised head tulemused võivad olla sellel, kui oled valmis Jehoovat innukalt teenima?

¹⁸ Deboora ja Baarak alustasid oma laulu sõnadega „Iisraeli lehvivate juuste eest, võitlusvalmi rahva eest ülistage Jehoovat!”. (Kohtum. 5:1, 2.) Nagu näha, ei ülistanud nad inimesi, vaid Kõigekõrgemat. Ajendagu ka meie teenistusvalmidus teisi ülistama Jehoovat!