Jehoova annab oma ustavatele teenijatele tasu

1., 2. a) Mismoodi on armastus ja usk omavahel seotud? b) Milliseid küsimusi me käsitlema hakkame?

ME ARMASTAME Jehoovat, sest „tema on meid esmalt armastanud”. (1. Joh. 4:19.) Tema armastus ilmneb muu hulgas selles, et ta on tõotanud oma ustavaid teenijaid õnnistada. Kui tugevneb meie armastus Jumala vastu, siis tugevneb ka meie usk sellesse, et ta on olemas ja et ta annab tasu neile, keda ta armastab. (Loe Heebrealastele 11:6.)

² Jehoova peab tasu andmist väga tähtsaks ja see näitab nii mõndagi selle kohta, milline Jumal ta on. Meie usk ei ole täielik, kui me pole veendunud, et Jumal annab tasu neile, kes teda tõsimeeli otsivad, sest „usk on põhjendatud ootus, et loodetav saab tõeks”. (Heebr. 11:1.) Niisiis hõlmab usk seda, et me usume Jumala tõotust õnnistada oma ustavaid teenijaid. Ent kuidas on tasu saamise lootus meile abiks? Ja kuidas on Jehoova andnud oma teenijatele tasu minevikus ja ka tänapäeval?

 3. Milline tõotus on kirjas tekstis Malaki 3:10?

³ Jehoova on võtnud endale kohustuse anda oma ustavatele teenijatele tasu ja ta innustab meid tema õnnistuse poole püüdlema. „Palun pange mind ... proovile,” ütleb Jehoova. „Siis te näete, et ma avan taevaluugid ja kallan teile õnnistusi, nii et teil pole millestki puudust.” (Mal. 3:10.) Me saame väljendada Jehoovale oma tänulikkust, kui toimime tema üleskutse järgi.

 4. Miks me võime usaldada Jeesuse sõnu tekstis Matteuse 6:33?

⁴ Jeesus kinnitas oma jüngritele, et kui nad peavad kõige tähtsamaks Jumala kuningriiki, siis Jumal toetab neid. (Loe Matteuse 6:33.) Jeesus ütles seda veendumusega, kuna ta teadis, et Jumala tõotused lähevad alati täide. (Jes. 55:11.) Kui meil on Jehoovasse tugev usk, võime ka meie olla kindlad, et ta täidab oma lubaduse „Ma ei hülga sind iial, ma ei jäta sind kunagi maha”. (Heebr. 13:5.) See lubadus aitab meil usaldada Jeesuse sõnu tekstis Matteuse 6:33.

 5. Miks on Jeesuse vastus Peetruse küsimusele meile kõigile julgustav?

⁵ Kord küsis Peetrus Jeesuselt: „Meie oleme kõik maha jätnud ja sulle järgnenud. Mida me selle eest saame?” (Matt. 19:27.) Selle asemel et Peetrusega niisuguse küsimuse esitamise pärast tõreleda, ütles Jeesus oma jüngritele, et nad saavad toodud ohvrite eest tasu. Ustavad apostlid ja teised pidid hakkama koos temaga taevas valitsema. Kuid isegi praegu võivad Jehoova teenijad saada tasu. Jeesus sõnas: „Igaüks, kes on maha jätnud majad, vennad, õed, isa, ema, lapsed või põllud minu nime pärast, saab tagasi sajakordselt ja pärib igavese elu.” (Matt. 19:29.) Tema jüngrid pidid saama oma ohvrimeelsuse eest palju õnnistusi. Kas vaimsed emad-isad, õed-vennad ja lapsed pole palju kallimad kõigest sellest, millest oleme Jumala kuningriigi nimel loobunud?

 6. Miks on Jehoova lubanud oma teenijatele tasu anda?

⁶ Sellega, et Jehoova on lubanud anda oma ustavatele teenijatele tasu, aitab ta neil katsumustes vastu pidada. Peale suurepäraste õnnistuste, mida võime kogeda praegu, ootame pikisilmi veel suuremaid õnnistusi, mis saavad meile osaks tulevikus. (1. Tim. 4:8.) Niisiis, kui oleme täiesti veendunud selles, et Jehoova „annab tasu neile, kes teda tõsimeeli otsivad”, aitab see meil talle ustavaks jääda. (Heebr. 11:6.)

 7. Mis mõttes on lootus otsekui ankur?

⁷ Jeesus ütles mäejutluses: „Rõõmustage ja hõisake, sest teie tasu on suur taevas! Samamoodi on nad taga kiusanud prohveteid enne teid.” (Matt. 5:12.) Osa jumalateenijate tasuks on taevane elu, teised saavad elada igavesti paradiisis maa peal. (Laul 37:11; Luuka 18:30.) Niisugune lootus annab tõepoolest põhjust rõõmustamiseks ja hõiskamiseks. Ükskõik kas meil on lootus elada taevas või maa peal, võib see olla meile „otsekui hinge ankur, kindel ja tugev”. (Heebr. 6:17–20.) Nii nagu ankur hoiab laeva tormisel merel paigal, annab kindel tulevikulootus meile stabiilsuse ja kindlustunde. See aitab meil raskustele vastu pidada.

 8. Kuidas võib lootus meie muresid leevendada?

⁸ Piiblil põhinev lootus võib meie praeguseid muresid leevendada. Jumala tõotused on nagu hingepalsam, mis meid rahustab. Kui hea on heita oma koorem Jehoova peale ja teada, et ta hoolitseb meie eest! (Laul 55:22.) Me võime olla kindlad, et Jumal suudab „teha mõõtmatult rohkem kõigest sellest, mida me palume või oskame ette kujutada”. (Efesl. 3:20.) Mõelda vaid! Jehoova ei tee meie aitamiseks üksnes nii palju, kui palume, vaid mõõtmatult rohkem.

 9. Kui kindlad me võime olla selles, et Jehoova õnnistab meid?

⁹ Et võiksime oma tasu kätte saada, peab meil olema vankumatu usk Jehoovasse ning meil tuleb võtta kuulda tema juhatust. Mooses ütles Iisraeli rahvale: „Jehoova õnnistab teid maal, mille teie Jumal Jehoova annab teile pärandiks, kui te vaid võtate kuulda oma Jumala Jehoova häält ja peate hoolsalt kinni kõigist neist käskudest, mis ma täna teile annan. Teie Jumal Jehoova õnnistab teid, nagu ta teile on tõotanud.” (5. Moos. 15:4–6.) Kas sina oled veendunud selles, et kui sa jääd Jehoovale ustavaks, siis ta õnnistab sind? Selleks on igati põhjust.

10., 11. Kuidas tasus Jehoova Joosepile?

¹⁰ Kõik, mis on Piiblis kirjas, on kirjutatud meile õpetuseks. Seal on palju lugusid sellest, kuidas Jumal on andnud oma ustavatele teenijatele tasu. (Rooml. 15:4.) Heaks näiteks on Joosep. Oma vendade vandenõu ja isanda naise pettuse tõttu sattus ta Egiptuse vanglasse. Kas ta oli seal Jumalast ära lõigatud? Sugugi mitte. „Jehoova oli Joosepiga ja tema truu armastus saatis teda ... Jehoova oli Joosepiga ja Jehoova lasi kõigil ta tegemistel korda minna.” (1. Moos. 39:21–23.) Joosep ootas neil rasketel aegadel kannatlikult, et Jumal tema heaks tegutseks.

¹¹ Aastaid hiljem vabastas vaarao Joosepi vanglast ning määras selle alandliku orja enda järel kõige tähtsamaks võimukandjaks Egiptuses. (1. Moos. 41:1, 37–43.) Hiljem sünnitas Joosepi naine talle kaks poega. Piiblis öeldakse: „Joosep pani esmasündinule nimeks Manasse, sest ta ütles: „Jumal on lasknud mul unustada kogu mu vaeva ja mu isa pere.” Teisele pani ta nimeks Efraim, sest ta ütles: „Jumal on teinud mind viljakaks mu viletsusemaal.”” (1. Moos. 41:51, 52.) Kuna Joosep jäi Jumalale ustavaks, oli tal auline võimalus päästa nii iisraellased kui ka egiptlased näljasurmast. Joosep mõistis, et Jehoova oli see, kes andis talle tasu ja teda õnnistas. (1. Moos. 45:5–9.)

12. Mis aitas Jeesusel Jumalale ustavaks jääda?

¹² Ka Jeesus Kristus jäi mitmesugustes katsumustes Jumalale kuulekaks ning sai selle eest tasu. Mis Jeesust aitas? Jumala sõna selgitab: „Ta pidas piinapostil vastu eesootava rõõmu pärast ega hoolinud häbist.” (Heebr. 12:2.) Kahtlemata valmistas Jeesusele rõõmu see, et ta saab Jumala nimele au tuua. Lisaks sai Jeesus tasuks oma isa heakskiidu ja palju imelisi eesõigusi. Piibel annab teada, et ta „on istunud Jumala troonist paremale”. Veel öeldakse seal: „Seepärast ülendas Jumal ta kõrgemale, kui ta oli olnud enne, ja andis talle nime, mis on üle kõigi teiste nimede.” (Filipl. 2:9.)

13., 14. Kuidas suhtub Jehoova sellesse, mida me tema heaks teeme?

¹³ Võime olla kindlad, et Jehoova hindab kõike, mida me tema teenistuses teeme. Ta mõistab kahtlusi ja kõhklusi, mis meil iseenda suhtes võivad olla. Ta on kaastundlik, kui meid rõhuvad rahamured või kui meie tervis või emotsionaalne seisund ei võimalda meil teha tema teenistuses ehk nii palju, kui sooviksime. Ja me võime olla täiesti kindlad, et Jehoova paneb tähele seda, kui tema teenijad pingutavad, et talle ustavaks jääda. (Loe Heebrealastele 6:10, 11.)

¹⁴ Pea ka meeles, et me saame pöörduda Jehoova poole palves, olles kindlad, et ta kuulab meie muresid. (Laul 65:2.) „Hella halastuse isa, kes julgustab meid igas olukorras” toetab meid emotsionaalselt ja vaimselt, kasutades selleks mõnikord meie usukaaslasi. (2. Kor. 1:3.) Jehooval läheb süda soojaks, kui ta näeb, et oleme teiste vastu kaastundlikud. „Kes on lahke vaese vastu, laenab Jehoovale ja tema tasub talle selle eest.” (Õpet. 19:17; Matt. 6:3, 4.) Kui me aitame isetult neid, kes on raskustes, siis Jehoova silmis me oleme talle otsekui laenu andnud. Ta on lubanud meile selle eest tasuda.

15. Millist tasu ootad sina? (Vaata pilti artikli alguses.)

¹⁵ Püha vaimuga võitud kristlastel on lootus saada „õiguse pärg, mille annab ... kohtupäeval tasuks meie isand ja õiglane kohtumõistja”. (2. Tim. 4:7, 8.) Ent kui Jumal on andnud sulle teistsuguse lootuse, pole sa tema silmis kuidagi vähem väärtuslik. Miljonid Jeesuse „teised lambad” ootavad põnevusega aega, mil nad saavad elada igavesti paradiisis maa peal. Seal nad „naudivad külluslikku rahu”. (Joh. 10:16; Laul 37:11.)

16. Milline lohutav mõte on kirjakohas 1. Johannese 3:19, 20?

¹⁶ Vahel võime tunda, et teeme Jehoova teenistuses liiga vähe või et ta pole meie panusega rahul. Võib-olla kahtleme isegi selles, kas oleme üldse kõlblikud mingit tasu saama. Ärgem aga kunagi unustagem, et „Jumal [tunneb] meid paremini kui me ise ning ta teab kõike”. (Loe 1. Johannese 3:19, 20.) Kui see, mida me Jehoova teenistuses teeme, on ajendatud usust ja armastusest, annab ta meile tasu, isegi kui meile endale tundub, et me ei tee kuigi palju. (Mark. 12:41–44.)

17. Millisest tasust me võime juba praegu rõõmu tunda?

¹⁷ Isegi nüüd, jumalakartmatu maailma süngetel viimsetel päevadel, õnnistab Jehoova oma rahvast. Ta hoolitseb selle eest, et tema teenijad saaksid tunda rõõmu külluslikust vaimsest paradiisist. (Jes. 54:13.) Nii nagu Jeesus lubas, tasub Jehoova meile praegu sellega, et on andnud meile armastava ülemaailmse usupere. (Mark. 10:29, 30.) Peale selle tunnevad need, kes tõsimeeli Jumalat otsivad, sügavat meelerahu, õnnetunnet ja rahulolu. (Filipl. 4:4–7.)

18., 19. Mida arvavad Jehoova teenijad oma õnnistustest?

¹⁸ Jumalateenijad üle kogu maailma on kogenud seda, kuidas Jehoova on neile tasunud. Näiteks Bianca Saksamaalt ütleb: „Mul ei jätku sõnu, et tänada Jehoovat selle eest, kuidas ta on aidanud mul muredega toime tulla ja seisnud iga päev minu kõrval. Meid ümbritsevas maailmas valitseb kaos ja kõledus. Ent kui teen Jehoovaga koostööd, tunnen end turvaliselt tema käte vahel. Alati, kui ma toon tema nimel ohvreid, annab ta mulle sajakordselt vastu õnnistusi.”

¹⁹ Või mõtle 70-aastasele Paulale Kanadast, kellel on lülisambalõhestumus. „See, et saan vähe liikuda, ei tähenda, et ma ei saaks kuulutada,” lausub ta. „Püüan teha näiteks telefonikuulutustööd või eraviisilist kuulutustööd. Mul on märkmik, kuhu kirjutan üles julgustavaid kirjakohti ja mõtteid meie väljaannetest. Aeg-ajalt sirvin seda. Nimetan seda enda ellujäämise õpikuks. Negatiivsed tunded on ajutised, kui keskendume Jehoova tõotustele. Jehoova on alati valmis meid aitama, ükskõik millised on meie olud.” Sinu olukord võib olla Bianca ja Paula omast sootuks teistsugune. Ent küllap meenub sullegi, kuidas Jehoova on sind või su lähedasi õnnistanud. On tõesti hea mõelda sellele, milliseid õnnistusi on sul praegu ja kuidas Jehoova õnnistab sind tulevikus.

20. Mida me võime oodata, kui teenime Jehoovat edasi kogu hingest?

²⁰ Ära kunagi unusta, et sinu palved Jehoovale ei jää vastuseta. Sa võid olla kindel, et kui täidad Jumala tahet, saad sa kätte tõotatu. (Heebr. 10:35, 36.) Püüdkem siis tugevdada oma usku ning teha kõike kogu hingest, nagu Jehoovale. Siis annab Jehoova meile kahtlemata ka tasu. (Loe Koloslastele 3:23, 24.)