Arenda tänumeelt

ÜKS arst New Yorgi osariigis päästis kriitilises olukorras Marie elu. Ent 50-aastane Marie ei lausunud doktorile selle eest mitte üht tänusõna ega tasunud ka ravikulusid. Kas pole see tüüpiline näide tänamatusest!

Piibli jutustuse kohaselt kohtas kord Jeesus ühte külasse jõudes kümmet meest, kes vaevlesid hirmsa haiguse pidalitõve käes. Nad hüüdsid valju häälega ta poole: ”Jeesus, õpetaja, halasta meie peale!” Jeesus käskis: ”Minge ja näidake endid preestritele!” Pidalitõbised võtsid kuulda ta juhatust, ning teel sinna hakkasid nad nägema ja tundma enda juures tervenemismärke.

Üheksa pidalitõvest tervenenut jätkas teed. Kuid üks leeprahaige, samaarlane, pöördus tagasi, et Jeesus üles otsida. See endine pidalitõvest vaevatu kiitis Jumalat, ning leidnud Jeesuse, heitis ta tema jalge ette ja tänas teda. Seepeale Jeesus kostis: ”Eks kümme ole saanud puhtaks? Ent kus on need üheksa? Kas muid ei ole leitud, kes oleksid tulnud tagasi Jumalale au andma, kui aga see muulane?” (Luuka 17:11—19).

Kas ei õpeta meile midagi tähtsat küsimus: ”Ent kus on need üheksa?” Nagu Marie, tegid ka need üheksa pidalitõbist ränga vea — nad ei olnud tänulikud. Taoline tänamatus on tänapäeval aga vägagi üldine. Mis selle tingib?

Tänamatuse peapõhjus

Tänamatus saab alguse ennekõike isekusest. Mõtle meie esivanemate Aadama ja Eeva peale. Jehoova lõi nad jumalike omadustega ja andis neile kõik, mis tarvis õnneks, sealhulgas koduks kauni aia, kus kõik nende ümber oli täiuslik, samuti mõtteka ja rahuldustpakkuva töö (1. Moosese 1:26—29; 2:16, 17). Ent Saatana surve tõttu teha seda, millest iseendale kasu on, läksid nad mõlemad sõnakuulmatuse teed ja põlgasid ära Jehoova helde käe (1. Moosese 3:1—5; Ilmutuse 12:9).

Mõtle ka muistse Iisraeli rahvale, kelle Jumal oli valinud enda eriomandiks. Kõik iisraeli lapsevanemad võisid 14. niisani ööl 1513. aastal e.m.a. tõepoolest tänulikud olla! Sel tähelepanuväärsel ööl surmas Jumala ingel ”kõik esmasündinud Egiptusemaal”, kuid iisraellaste majadest, mis nõuetekohaselt märgistatud olid, läks ingel mööda (2. Moosese 12:12, 21—24, 30). Ja nüüd, Punase mere ääres ja päästetud vaarao armee käest, süda tulvil tänu, ”Mooses ja Iisraeli lapsed laulsid siis Jehoovale” (2. Moosese 14:19—28; 15:1—21).

Kuigi Egiptusest lahkumisest oli möödas vaid mõni nädal, ’hakkas kogu Iisraeli laste kogudus nurisema’. Kui kiire oli küll maad võtma tänamatus! Nad igatsesid taga seda, et said ’istuda lihapottide juures, süüa leiba kõhud täis’, mida kõike nad olid teinud Egiptuses, nende orjapõlvemaal (2. Moosese 16:1—3). Selgemast selge on see: isekus on pidur tänumeele arendamisel ja ilmutamisel.

Patuse Aadama järeltulijatena sünnivad kõik inimesed loomu poolest isekatena ja kalduvusega olla tänamatu (Roomlastele 5:12). Tänamatus kuulub ka selle omakasupüüdliku meelelaadi juurde, mis on valdav praegusaja maailma inimeste seas. Nagu õhk, mida me hingame, on see meelsuski kõikjal meie ümber ja meid mõjutamas (Efeslastele 2:1, 2). Seepärast tuleb meil tänumeelsust arendada. Kuidas saame seda teha?

Tähtis on mõtiskleda!

Sõnaraamat ”Webster’s Third New International Dictionary” defineerib tänulikkust kui ”seisundit, kus ollakse tänulik: soe ja sõbralik tunne heategija vastu, tunne, mis ajendab vastama heateole samaga”. Tunne pole nagu masin: lülitad selle sisse ja siis välja; see vallandub inimese sisemusest. Tänulikkus on midagi enamat kui heade kommete demonstratsioon või formaalne etikett; see lähtub südamest.

Kuidas saame õppida olema tänulikud südamest? Piibel ütleb meie tundemaailma olevat suuresti sõltuva meie mõttevalikust (Efeslastele 4:22—24). Tänumeele omandamine algab sellest, et mõtiskleme meile osutatud lahkuse üle ning ka hindame seda. Sama meelt on vaimse tervise asjatundja dr. Wayne W. Dyer, kes märgib: ”Tunne (emotsioon) ei saa tekkida, ilma et enne seda ei käiks peast läbi mõte.”

Võtame näiteks sellise teema: tänulikkus meid ümbritseva loodu eest. Kui sa silmitsed tähti täis tipitud taevast pilvitul ööl, mida räägivad su tunded? Kuningas Taavet väljendas selle tundena aukartust: ”Kui ma näen su taevast, su sõrmede tööd, kuud ja tähti, mis sa oled rajanud, siis mis on inimene, et sa temale mõtled, ja inimese poeg, et sa tema eest hoolitsed?” Ning keset öövaikust kuuleb Taavet tähti justkui kõnelevat temaga, mispeale ta kirjutab: ”Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab tema kätetööd!” Miks see tähine taevas sedavõrd Taaveti meelt liigutas? Vastuse annab ta ise: ”Ma mõtisklen kõiki su tegusid, ma mõlgutan meeles su käte töid!” (Laul 8:4, 5; 19:2; 143:5).

Ka Taaveti poeg Saalomon hindas loomisimede üle mõtisklemise väärtust. Näiteks seoses sellega, millist osa etendavad vihmapilved maale värskuse toomisel, kirjutas ta: ”Kõik jõed voolavad merre, aga meri ei saa mitte täis; paika, kuhu jõed on voolanud, sinna voolavad need üha!” (Koguja 1:7). Nii see tõesti on, et seejärel, kui vihm ja jõed on värskendanud maad, pöörduvad nende veed ookeanist taas pilvedesse. Milline näeks küll välja maa, kui vesi seda ei puhastaks ega ringleks aina? Kui tänulik Saalomon sellelaadseid mõtteid mõlgutades olla võis!

Tänulik inimene peab kalliks ka oma suhteid pereliikmetega, sõprade ja tuttavatega. Tal ei jää märkamata nende südamlikud teod. Ning nende heategude üle hindavalt mõtiskledes tärkab tema südames tänutunne.

Väljenda tänu

Kuivõrd lihtne on see sõna ”tänan”! Taolist sõna välja öelda pole just teab mis raske. Ja võimalusigi selleks jätkub. Kui kosutav on küll soojalt ja siiralt lausutud ”Tänan sind” kellelegi, kes meile ust lahti hoiab või kes tõstab üles midagi, mis me maha pillasime! Nii poemüüja kui restorani ettekandja, ka kirjakandja töö muutub kergemaks ja pakub enam rahuldust, kui ametipostil seesinane sõnapaar kõrvu kostab.

Sobiv viis väljendada lahkete tegude eest tänu on saata tänukaarte. Paljudel poes müüdavail kaartidel on kirjas kaunid mõtteread. Ent kas ei lähe see südamesse, kui sellele on omaenda käega mõni tunnustav sõna lisatud? Mõned aga eelistavad trükitud kaartidele hoopiski omapoolseid väikseid kirju. (Võrdle Õpetussõnad 25:11.)

Ilmselt on meie lähimad kodused need, kes kõige enam meie tänu väärivad. Tubli naise kohta märgib Piibel: ”Ta mees ülistab teda” (Õpetussõnad 31:28). Kui abielumees väljendab südamest tänu oma naisele, kas ei edenda see koduseinte vahel rahu ja rahulolu? Ning kas ei tee omakorda meest rõõmsaks see, kui teda võtab kodus vastu naine, kel huulil armastav ja tunnustav tervitussõna? Meie päevil on rohkelt seda, mis abielus pingeid tekitab, ning kui pinge kasvab, võib kergesti katkeda kannatus. Kes on aga tänumeelne, on valmis mööndusi tegema, kiire unustama ja andestama.

Ka noores eas tuleb mõelda sellele, kuidas väljendada oma siirast tänu vanemate vastu. Muidugi mõista pole sinu vanemad täiuslikud, ent see ei anna vähimatki põhjust olla tänamatu selle suhtes, mis nad sinu heaks on teinud. Kogu seda armastust ja tähelepanu, mida nad sulle alates su sünnist on osutanud, ei saagi tasuda. Ning kui nad on sulle jaganud teadmisi Jumalast, on see lisapõhjus neile tänulik olla.

”Lapsed on pärand Jehoovalt,” teatab Laul 127:3. Niisiis peaksid lapsevanemad otsima teid kiita oma lapsi, mitte aga tühiasjadest riidu tõstma (Efeslastele 6:4). Pealegi on see eesõigus, kui nad saavad oma nõu ja jõuga aidata noortel arendada endas tänumeelt! (Võrdle Õpetussõnad 29:21.)

Tänulikud Jumalale

Jehoova Jumal on ”kõige hea anni ja kõige täiusliku annetuse” Andja (Jakoobuse 1:17). Iseäranis oluline on eluand, kuna elukaotuse korral muutub väärtusetuks kõik, mis meil on või mis on plaanitud. Pühakiri innustab meid hoidma meeles, et Jehoova Jumala ”juures on eluallikas” (Laul 36:6, 8, 10; Apostlite teod 17:28). Et tänulikkus Jumala vastu meie südames kasvada võiks, peame mõtisklema selle üle, milliseid heldekäelisi korraldusi on ta teinud selleks, et me nii füüsiliselt kui vaimselt elus püsida võiksime (Laul 1:1—3; 77:12, 13). Seesugune süda ajendab väljendama hindamist nii sõnades kui tegudes.

Palve on ilmselgelt üks viis üles näidata oma tänu Jumalale. Laulukirjutaja Taavet kuulutas: ”Palju oled sina, Jehoova, mu Jumal, teinud imetegusid ja mõelnud mõtteid meie kohta; ei ole kedagi sinu sarnast! Kui ma hakkaksin neid kuulutama ja neist kõnelema, siis oleks neid rohkem kui jõuab ära lugeda!” (Laul 40:6). Sedasama peaksime soovima teha meiegi.

Taavet oli võtnud kindlalt nõuks ilmutada oma hindamist Jumala vastu ka suuliselt teiste ees. Ta ütles: ”Ma tänan Jehoovat kõigest südamest, ma kuulutan kõiki su imetöid!” (Laul 9:2). See, kui räägime Jumalast teistele, anname neile teada tema Sõna tõe, on tõenäoliselt parim viis väljendada talle oma tänu. Pealegi aitab see meil olla tänulikumad muudeski eluvaldkondades.

”Kes toob ohvriks tänu, see annab mulle au, ja kes paneb tähele teed, sellele ma annan näha .. päästet!” ütleb Jehoova. Saagu sullegi osaks rõõm, mida toob see, et ilmutad siirast tänu tema vastu (Laul 50:23; 100:2).

[Pilt lk 7]

Elu on Jumala and. Ära kõhkle lisada omalt poolt midagi südamlikku