Kui ähvardavad relvastatud röövlid

LÄÄNE-AAFRIKA uhke äärelinna Ikoyi häärberid on muutunud kindlusteks. Paljusid maju ümbritsevad kolme meetri kõrgused müürid, mille peal on orad, klaasikillud ja okastraat. Valvurid valvavad riivide, trellide, kettide ning tabalukkudega varustatud massiivseid väravaid. Aknad on võretatud. Magamistoad on ülejäänud majast terasväravatega eraldatud. Ööseks lastakse välja suured saksa lambakoerad ning rotveilerid. Ööpimeduses hiilgab valgustite hele valgus ja arvutiseeritud valvesüsteemid piibitavad vaikselt, kui kõik on korras.

On selge, et kodu peab olema turvaline. Kurdavad ju ajalehtede pealkirjadki: ”Relvastatud röövlid riisusid naabruskonda”, ”Metsikud lasteröövijad”, ”Paanika tänavajõukude vallutatud [linnaosas]”. Sarnane olukord on paljudes maades. Me elame tõepoolest rasketel aegadel, nagu seda ennustas Piibel (2. Timoteosele 3:1).

Kuritegevus, mille hulka kuulub ka relvastatud röövimine, kasvab plahvatuslikult kogu maailmas. Valitsused on üha võimetumad kaitsma oma kodanikke või kahaneb nende soov seda teha. Mõningates riikides on vähe politseinikke ning relvastust, seega pole politsei piisavalt hästi inimeste aitamiseks varustatud. Enamik kõrvaltvaatajaid ei taha aga asjasse sekkuda.

Kannatanud, kes ei saa loota ei politsei ega ka teiste inimeste abile, peavad kaitsma ennast ise. Ühe arengumaa kristlik kogudusevanem ütles: ”Kui sa kutsud abi, sandistavad või tapavad röövlid su. Väljastpoolt tulevale abile pole mõtet loota. Kui sa saad abi, on hea, abi oodata ja kutsuda aga ei tasu, sest see võib veel rohkem raskusi tuua.”

Kuidas Jumala Sõna kaitseb

Kuigi kristlased ei kuulu sellesse maailma, tuleb neil selles maailmas elada (Johannese 17:11, 16). Seepärast kasutavad nad sarnaselt teiste inimestega turvalisuse tagamiseks mõistlikke abinõusid. Kuid erinevalt nendest, kes ei teeni Jehoovat, otsib Jumala rahvas kaitset kristlikest põhimõtetest.

Vastupidiselt Jehoova teenijatele kasutavad mõningate Aafrika riikide inimesed nõidust, püüdes end röövlite eest kaitsta. Näiteks võib nõidarst lõigata haava oma kliendi randmesse, rinda või selga. Siis hõõrub ta haava sisse nõiajooki, loeb loitse, mis peaksid inimest röövlite rünnakute eest kaitsma. Teised panevad amulette või nõiajooke oma koju, uskudes, et selline ”kindlustus” neid röövlite käest päästab.

Tõelised kristlased ei tee aga tegemist mitte mingisuguse nõidusega. Piibel mõistab hukka kõik spiritismi vormid, ja seda õigustatult, sest sellise tegevusega astub inimene kontakti deemonitega, kes just õhutavadki maa peal vägivalda (1. Moosese 6:2, 4, 11). Piibel teatab selgelt: ”Ärge tegutsege nõidusega” (3. Moosese 19:26).

Mõned inimesed on kuritegevuse pärast niivõrd meeleheitel, et muretsevad endale relva. Kristlased aga võtavad tõsiselt järgmisi Jeesuse sõnu: ”Kõik, kes mõõga tõmbavad, saavad mõõga läbi hukka” (Matteuse 26:52). Jumala rahvas on ’tagunud oma mõõgad sahkadeks’ ning nad ei osta relvi, kaitsmaks end röövimise või kallaletungi eest (Miika 4:3).

Mida aga öelda relvastatud turvameeste palkamise kohta? Kuigi see on igaühe enda otsustada, kas ta seda teeb, tuleb meeles pidada, et seda tehes antakse relv kellegi teise kätte. Mida ootab tööandja turvameestelt juhul, kui tuleb röövel? Kas ta ootab, et turvamehed vajaduse korral tulistaksid varast, et kaitsta inimesi ja omandit?

See, et kristlased ei kasuta enda kaitsmiseks ei nõidust ega relvi, võib tunduda rumalana nende silmis, kes Jumalat ei tunne. Ent Piibel kinnitab meile: ”Kes loodab Jehoova peale, on kaitstud” (Õpetussõnad 29:25). Kuigi Jehoova kaitseb oma rahvast kui tervikut, ei sekku ta röövimistesse iga kord, et oma teenijaid kaitsta. Jumal lasi ka silmapaistvalt ustava Iiobi karja röövhulkuritel röövida ning tema sulastel hukkuda (Iiob 1:14, 15, 17). Samuti lasi Jumal apostel Paulusel ’mõrtsukate kätte’ sattuda (2. Korintlastele 11:26). Kuid Jumal õpetab oma teenijaid elama põhimõtete järgi, mis vähendavad ohtu röövimise ohvriks langeda. Ta annab ka teadmisi selle kohta, kuidas käituda röövimise puhul viisil, mis vähendab kannatada saamise tõenäosust.

Kuidas vähendada röövimise ohtu

Üks tark mees tegi kaua aega tagasi järgmise tähelepaneku: ”Rikka üliküllus ei lase teda magada” (Koguja 5:11). Teiste sõnadega, need, kellel on palju vara, on oma varanduse pärast nii suures mures, et kaotavad unerahu.

Üks võimalus, kuidas nii muretsemist kui ka röövimise ohvriks langemise ohtu vähendada, on endale vähem kalleid asju koju osta. Apostel kirjutas inspiratsiooni all: ”Kõik, mis on maailmas, lihahimu, silmahimu ja elukõrkus [”elatusvahenditega uhkeldamine”, UM], ei ole Isast, vaid on maailmast” (1. Johannese 2:16). Sama himu, mis ajendab inimesi kalleid asju ostma, ajendab teisi neid varastama. Ning ”elatusvahenditega uhkeldamine” võib olla justkui kutse sellistele inimestele.

Lisaks sellele, et inimene ei tõmba enesele liigset tähelepanu, aitab röövimist ennetada ka see, kui ta näitab, et on tõeline kristlane. Kui inimene osutab teistele armastust, on aus ning kristlikus teenistuses aktiivne, saab ta ühiskonnas õiglase inimese maine, kes väärib lugupidamist (Galaatlastele 5:19—23). Selline kristlik maine võib kaitsta palju rohkem kui relv.

Kui tulevad relvastatud röövlid

Mida tuleks aga teha siis, kui röövlitel on õnnestunud majja tungida? On tähtis meeles pidada, et elu on varandusest tähtsam. Kristus Jeesus ütles: ”Ärge pange vastu kurjale, vaid kui keegi sind lööb vastu su paremat kõrva, siis kääna temale ka teine; ja sellele, kes tahab .. võtta su vammuse, jäta ka kuub” (Matteuse 5:39, 40).

See on tark nõuanne. Kuigi kristlane pole kohustatud oma vara kohta informatsiooni andma, muutuvad röövlid tõenäoliselt vägivaldseks, kui nad tunnetavad vastupanu, mittekuuletumist ning petmist. Paljud neist ”on südametunnistuses tuimaks jäänud” ning nad võivad kergesti metsikuks ning julmaks muutuda (Efeslastele 4:19).

Samuel on mees, kes elab suures korrusmajas. Röövlid blokeerisid tema maja ning käisid ühest korterist teise röövimas. Samuel kuulis tulistamist, uste lõhkumist, inimeste karjeid, nuttu ning ulumist. Põgeneda polnud võimalik. Samuel käskis oma naisel ja kolmel pojal põrandale põlvili heita, käed üles tõsta, silmad kinni panna ja oodata. Kui röövlid sisse tormasid, rääkis Samuel nendega mahalöödud silmadega, kuna ta teadis, et kui ta neile näkku vaatab, võivad röövlid arvata, et ta nad hiljem ära tunneb. ”Tulge sisse,” ütles ta. ”Võtke, mida tahate. Võite kõik võtta. Me oleme Jehoova tunnistajad ja me ei hakka teile vastu.” Röövlid olid hämmastunud. Järgmise tunni aja jooksul tuli gruppide kaupa sisse 12 relvastatud meest. Kuigi nad viisid sealt minema ehteid, raha ja elektroonikat, ei pekstud seda peret ega löödud neid matšeetedega nagu teisi selle maja elanikke. Samueli pere tänas Jehoovat selle eest, et nad ellu jäid.

See juhtum näitab, et kui tullakse raha ja asju röövima, saavad röövimise ohvriks langenud tõenäoliselt vähem kannatada, kui nad vastu ei hakka.a

Vahel aitab kristlast füüsilise vägivalla eest ka tunnistuse andmine. Kui röövlid tungisid Ade majja, ütles ta neile: ”Ma tean, et teil on raske elu ja sellepärast te selliste asjadega tegeletegi. Jehoova tunnistajatena me usume, et ühel päeval on kõigil peredel piisavalt süüa. Jumala Kuningriigis elavad kõik rahus ja õnnes.” Need sõnad vähendasid röövlite vaenulikkust. Üks neist ütles: ”Meil on kahju, et tulime teie majja, aga saage aru, et ka meie tahame süüa.” Kuigi nad võtsid kõik, mis Adel oli, ei puutunud nad ei teda ega ka tema perekonda.

Kuidas rahulikuks jääda

Pole sugugi kerge ohtlikus olukorras rahulikuks jääda, ja seda eriti siis, kui röövlite peamine eesmärk on oma ohvreid terroriseerimise abil alistuma sundida. Sellises olukorras aitab palvetamine. Kuigi appihüüd on ehk hääletu ja lühike, võib Jehoova seda kuulda. Piibel kinnitab meile: ”Jehoova silmad on õigete poole ja tema kõrvad nende appihüüdmise poole!” (Laul 34:16). Jehoova kuuleb meid ning võib anda meile tarkust, et igasuguses olukorras rahulikuks jääda (Jakoobuse 1:5).

Peale palve aitab rahulikuks jääda ka see, kui mõelda ette, mida röövimise puhul teha ja mida mitte. Loomulikult pole võimalik täpselt igasuguseid olukordi ette näha. Sellegipoolest on hea mõningaid põhimõtteid meeles hoida, just nagu on tark teada seda, mida teha siis, kui maja põlema läheb. Ette mõtlemine aitab rahu säilitada, mitte paanikasse sattuda ning vigastustest pääseda.

See, kuidas Jumal röövimisse suhtub, on selgelt kirjas: ”Mina, Jehoova, armastan õigust, vihkan nurjatut röövimist” (Jesaja 61:8). Jehoova inspireeris prohvet Hesekieli liigitama röövimise väga tõsiste pattude hulka (Hesekiel 18:18). Kuid sama Piibli raamat näitab ka, et Jumal annab armulikult andeks inimesele, kes kahetseb ja röövitu tagastab (Hesekiel 33:14—16).

Kuigi praegu on maailm kuritegevust täis, tunnevad kristlased rõõmu lootusest elada kord Jumala Kuningriigi valitsuse all, kus enam ei röövita. Piibel tõotab selle aja kohta: ”Siis istuvad nad igaüks [Jumala rahvas] oma viinapuu all ja oma viigipuu all, ja ükski ei peleta neid, sest vägede Jehoova suu on kõnelnud!” (Miika 4:4).

[Allmärkus]