Pinguta, et oma perekonda alles hoida Jumala uue maailma jaoks
„Sina, oo Jehoova, ise kaitsed neid; sa hoiad igaühe sellest põlvkonnast alles igavesti!” — LAUL 12:8, NW.
1, 2. a) Kuidas käib mõnede perekondade käsi viimsete päevade surve all? b) Kuidas võivad kristlikud perekonnad püüda ellu jääda?
„MU SÜDA on täna täis rõõmu!” hüüatas üks kristlik kogudusevanem, kelle nimi on John. Mis oli selle ülevoolava rõõmu põhjus? „Mu 14-aastane poeg ja 12-aastane tütar ristiti,” ütleb ta. Aga ta rõõm ei piirdu sellega. „Mu 17-aastane poeg ja 16-aastane tütar on mõlemad olnud sel aastal abipioneerid,” lisab ta.
2 Paljud perekonnad meie keskel on saanud sama häid tulemusi, kui nad on rakendanud ellu Piibli põhimõtteid. Mõnedel perekondadel on siiski probleeme. „Meil on viis last,” kirjutab üks kristlik abielupaar, „ja nendega on järjest raskem hakkama saada. Me oleme juba ühe lapse sellesse vanasse süsteemi kaotanud. Meie noored teismelised tunduvad praegu olevat Saatana esmased rünnakuobjektid.” On ka abielupaare, kel on tõsiseid perekonnatülisid, mis lõpevad mõnikord lahuselu või lahutusega. Sellegipoolest võivad perekonnad, kes arendavad kristlikke omadusi, üle elada „suure viletsuse” ja neid võidakse hoida alles Jumala tulevase uue maailma jaoks. (Matteuse 24:21; 2. Peetruse 3:13) Aga mida siis võid sina teha, tagamaks, et sinu perekond alles hoitaks?
Suhtlemise parandamine
3, 4. a) Kui tähtis on suhtlemine perekonnaelus ja miks kerkivad seoses sellega sageli probleemid? b) Miks peaksid abielumehed püüdma olla head kuulajad?
3 Hea suhtlemine on terve perekonna jaoks eluliselt tähtis; kui see on puudulik, kasvab pinge ja stress. „Nõupidamiseta nurjuvad kavatsused,” ütleb Õpetussõnad 15:22. On huvitav, et üks abielunõuandja teatab: „Tuntuim kaebus, mida ma kuulen abielunaistelt, kellele ma nõu annan, on: ’Mu mees ei räägi minuga’ ja ’Ta ei kuula mind’. Kui annan selle kaebuse edasi nende meestele, ei kuula nad ka mind.”
4 Mis on puuduliku suhtlemise põhjus? Üks asi on see, et mehed ja naised on erinevad ning tihti kasutavad nad märkimisväärselt erinevat suhtlemisviisi. Ühes artiklis märgiti, et vestluse ajal abielumees „kaldub olema otsekohene ja praktiline”, samal ajal kui naine „soovib endale eelkõige empaatilist kuulajat”. Kui see on teie abielu probleem, siis pinguta, et asja parandada. Kristlikul abielumehel on ehk tarvis hoolega pingutada, et saada paremaks kuulajaks. „Iga inimene [olgu] nobe kuulma, pikaline rääkima,” ütleb Jakoobus. (Jakoobuse 1:19) Õpi hoiduma käskimisest, manitsemisest või noomimisest, kui sinu naine soovib ainult „kaastunnet”. (1. Peetruse 3:8) „Kes oma sõnu peatab, on arusaaja,” ütleb Õpetussõnad 17:27.
5. Millised on mõned viisid, kuidas abielumehed võivad parandada oma mõtete ja tunnete väljendamist?
5 Teisest küljest on „aeg rääkida”, ja sul on võib-olla vaja õppida oma mõtteid ja tundeid paremini väljendama. (Koguja 3:7) Kas sa näiteks kiidad oma naist heldelt selle eest, mida ta on korda saatnud? (Õpetussõnad 31:28) Kas sa näitad üles tänulikkust hoolsa töö eest, mida ta teeb, et toetada sind ja hoolitseda majapidamise eest? (Võrdle Koloslastele 3:15.) Ehk on sul vaja parandada oma sõnalisi „armastusväljendusi”. (Ülemlaul 1:2, NW) Nõnda toimimine on ehk esialgu sinu meelest ebamugav, aga see võib tublisti kaasa aidata sellele, et su naine tunneb kindlalt, et sa teda armastad.
6. Mida võivad abielunaised perekondliku suhtlemise parandamiseks teha?
6 Kuidas on lugu kristlike abielunaistega? Näiteks olevat üks abielunaine öelnud, et ta mees teab, et naine teda hindab, järelikult pole naisel tingimata vaja seda oma mehele öelda. Kuid ka meestele mõjub väga hästi hindamine ja kiitus. (Õpetussõnad 12:8) Kas sinul on vaja end selles suhtes paremini väljendada? Teisest küljest oleks sul võib-olla vaja pöörata rohkem tähelepanu sellele, kuidas sa kuulad. Kui su mehel on raske avameelselt vestelda oma probleemidest, raskustest või muredest, siis kas sa oled õppinud aitama lahkelt ja taktitundeliselt teda end avama?
7. Mis võib põhjustada abielutülisid ja kuidas saab neid ära hoida?
7 Muidugi võivad isegi need abielupaarid, kes saavad tavaliselt hästi läbi, vahetevahel kogeda suhtlemiskatkeid. Tunded võivad varjutada mõistust või rahulik vestlus võib kergesti muutuda tuliseks vaidluseks. (Õpetussõnad 15:1) „Me kõik eksime palju”; kuid vaevalt et abielupoolte vaheline väike tüli abielu lõppu tähendab. (Jakoobuse 3:2) Kuid „kisa ja pilge” pole kohane ning mõjub hävitavalt igasugustele suhetele. (Efeslastele 4:31) Ole kiire sõlmima rahu, kui on vahetatud sõnu, mis haiget teevad. (Matteuse 5:23, 24) Tülisid võib sageli kohe alguses ära hoida, kui te mõlemad rakendate Pauluse sõnu Efeslastele 4:26: „Ärge laske päeva looja minna oma vihastuse üle.” Jah, rääkige probleemid selgeks siis, kui nad on väikesed ja neid saab hõlpsasti käsitleda; ärge oodake, kuni te tunded on muutunud plahvatusohtlikuks. Kui kulutada iga päev mõni minut, et vestelda murettekitavatest asjadest, võib see suuresti edendada suhtlemist ja vältida arusaamatusi.
’Jehoova vaimne suunamine’
8. Miks mõned noored tõest eemale triivivad?
8 Paistab, et mõned vanemad rahulduvad sellega, et lapsed sihitult triivides üles kasvavad. Lapsed käivad koosolekutel ning võtavad mõningal määral osa põlluteenistusest, kuid sageli pole nad üles ehitanud oma isiklikke suhteid Jumalaga. Aja jooksul võib „lihahimu” ja „silmahimu” viia paljusid selliseid noori tõest eemale. (1. Johannese 2:16) Kui kurb oleks küll vanematel elada üle Harmagedoon, kuid hooletuse tõttu minevikus kaotada oma lapsed selle ohvritena!
9, 10. a) Mida hõlmab laste kasvatamine „Jehoova distsipliinis ja vaimses suunamises”? b) Miks on oluline lubada lastel oma tundeid vabalt väljendada?
9 Niisiis kirjutas Paulus: „Teie, isad, ärge ärritage oma lapsi vihale, vaid kasvatage neid karistuses ja Issanda manitsuses [„Jehoova distsipliinis ja vaimses suunamises”, NW].” (Efeslastele 6:4) Et seda teha, peate te ise Jehoova normidega põhjalikult tuttavad olema. Te peaksite andma head eeskuju sellistes asjades nagu teie enda meelelahutuse valik, isiklik uurimine, koosolekutel käimine ja põlluteenistus. Pauluse sõnad annavad mõista ka seda, et lapsevanem peab olema 1) oma laste tark jälgija ja et ta peab 2) säilitama nendega hea suhtlemise. Ainult nii võite te teada, milles nad vajavad „vaimset suunamist”.
10 On loomulik, et teismelised püüavad teatud määral iseseisvad olla. Kuid te peate olema valvsad, märkamaks selgejoonelisi märke ilmalikust mõjust nende kõnele, mõtlemisele, riietusele ja ehtimisele ning sõprade valikule. Üks tark isa ütles Õpetussõnades 23:26: „Anna, mu poeg, oma süda mulle.” Kas sinu lapsed tunnevad end vabalt, et jagada sinuga oma mõtteid ja tundeid? Kui lapsed ei karda kohest hukkamõistu, võivad nad olla enam kalduvad avaldama, mida nad tegelikult arvavad klassivälisest tegevusest, kurameerimisest, kõrgharidusest või Piibli tõest endast.
11, 12. a) Kuidas saab söögiaegu kasutada perekondliku suhtlemise edendamiseks? b) Milline võib olla tulemus, kui vanemad püüavad püsivalt edendada suhtlemist oma lastega?
11 Paljudes maades on perekondadel tavaks süüa koos. Niisiis võib õhtusöök anda kõigile perekonnaliikmetele hea võimaluse osaleda ülesehitavas vestluses. Liigagi sageli tõrjuvad perekondliku õhtusöögi välja teler ja teised kõrvaletõmbavad asjad. Piltlikult istuvad teie lapsed palju tunde kooliseinte vahel kinni, olles ilmaliku mõtlemisviisi mõju all. Söögiaeg on hea aeg oma lastega suhtlemiseks. „Me kasutame söögiaega, et rääkida asjadest, mis päeva jooksul esile kerkisid,” ütleb üks lapsevanem. Siiski ei peaks söögiaegadest saama piinlikkusttekitavad distsiplineerimistunnid või ristküsitlused. Olgu see aeg lõõgastav ja nauditav!
12 See, et lapsed end teile avavad, on väljakutse ja nõuab määratut kannatlikkust. Kuid peagi võite näha südantsoojendavaid tulemusi. „Meie 14-aastane poeg oli masendunud ja endassetõmbunud,” meenutab üks murelik ema. „Tänu meie palvetele ja püsivusele on ta hakanud end avama ja rääkima!”
Ülesehitav perekondlik uurimine
13. Miks on laste varane väljaõpe nii oluline ja kuidas võidakse seda läbi viia?
13 „Vaimne suunamine” sisaldab ka Jumala Sõna õpetamist selle sõna kõige otsesemas mõttes. Nagu Timoteose puhul, peab selline väljaõpe algama „lapsest saadik”. (2. Timoteosele 3:15) Varane väljaõpe tugevdab lapsi usukatsete puhuks, mis võivad tulla kooliaastatel — sünnipäevade pidamised, patriootlikud tseremooniad või religioossed pühad. Selliste katsete jaoks ettevalmistamata lapse usk võib puruneda. Kasuta siis abivahendeid, mida Vahitorni Ühing väikeste laste jaoks on valmistanud, nagu raamatud Listening to the Great Teacher (Kuuletuda Suurele Õpetajale) ja My Book of Bible Stories (Minu raamat piiblilugudest).a
14. Kuidas saab hoida perekondlikke uurimisi korrapärasena ja mida olete teie korrapärase perekondliku uurimise heaks ette võtnud?
14 Teine valdkond, mis väärib tähelepanu, on perekondlik uurimine, mis võib kergesti muutuda ebaregulaarseks või igavaks masinlikuks tegevuseks, mis on raske katsumus nii vanematele kui ka lastele. Kuidas võiksite olukorda parandada? Esiteks tuleb teil ’osta välja aega’ uurimiseks, lubamata telesaadetel või muudel kõrvaletõmbavatel asjadel seda välja tõrjuda. (Efeslastele 5:15—17, NW) „Meil oli raske pidada korrapäraseid perekondlikke uurimisi,” tunnistab üks perekonnapea. „Proovisime erinevaid aegu, kuni lõpuks leidsime veidi hilisema õhtuse aja, mis meile sobis. Nüüd on meil korrapärane perekondlik uurimine.”
15. Kuidas te võite kohandada perekondlikku uurimist oma perekonna vajadustega?
15 Järgnevalt mõtle oma perekonna erivajadustele. Paljud perekonnad tunnevad rõõmu Vahitorni iganädalase õppetunni ühisest ettevalmistamisest. Ent vahetevahel võib su perekonnal olla eriküsimusi, mida on tarvis arutada, kaasa arvatud koolis ettetulevad probleemid. Raamat Questions Young People Ask—Answers That Work (Noored küsivad — praktilisi vastuseid) ning ajakirjade Vahitorn ja Awake! (Ärgake!) artiklid suudavad selle vajaduse täita. Üks isa ütleb: „Kui me tajume, et mingi meie poiste hoiak vajab parandamist, siis võtame tähelepanu keskmesse just selle Young People Ask raamatu peatüki, kus asja käsitletakse.” Ta naine lisab: „Püüame olla paindlikud. Kui me oleme plaaninud midagi uurida, kuid tekib vajadus arutada midagi muud, siis teeme vastavalt vajadusele muudatuse.”
16. a) Kuidas te võite teha kindlaks, et teie lapsed saavad aru sellest, mida nad õpivad? b) Millest tuleks tavaliselt hoiduda perekondliku uurimise läbiviimisel?
16 Kuidas te võite teha kindlaks, et teie lapsed tõesti mõistavad seda, mida nad õpivad? Meisterõpetaja Jeesus küsis seisukohta selgitavaid küsimusi, nagu: „Mis sa arvad?” (Matteuse 17:25) Samamoodi toimides püüa teada saada, mida teie lapsed tegelikult mõtlevad. Julgustage igat last vastama oma sõnadega. Muidugi, kui te nende ausatele ütlustele ägedalt reageerite ja vihastute, võivad nad ehk kaalutleda, kas nad teist korda on teiega avameelsed. Jääge niisiis rahulikuks. Hoiduge muutmast perekondlikku uurimist avaliku nuhtlemise paigaks. Uurimine peaks valmistama naudingut ja üles ehitama. Üks isa ütleb: „Kui ma avastan, et ühel mu lastest on probleem, siis ma tegelen sellega mõni teine kord.” „Kui lapsega tegeldakse eraldi,” lisab üks ema, „siis ta ei tunne sellist piinlikkust ning on valmis rääkima vabamalt kui perekondliku uurimise ajal nõuandmise puhul.”
17. Mida võib teha, et perekondlik uurimine oleks huvitav, ja mis on teie perekonnas häid tulemusi andnud?
17 Et lapsed perekondlikul uurimisel osalema hakkaksid, võib olla väljakutse, eriti kui nad on erinevas vanuseastmes. Noorematel lastel võib olla kalduvus niheleda, olla püsimatu või ilmutada vähest keskendumisvõimet. Mida te võiksite teha? Püüdke säilitada uurimisel sundimatut õhkkonda. Kui teie laste keskendumisvõime on vähene, siis katsetage lühikeste, kuid sagedasemate õpingutega. Aitab ka see, kui te ise olete täis entusiasmi. „Juhataja olgu usin.” (Roomlastele 12:8, Uus Testament, 1990) Haarake igaüht kaasa. Väiksemad lapsed võivad kommenteerida illustratsioone või vastata lihtsatele küsimustele. Teismelistel võib paluda teha lisauurimusi või võtta vaatluse alla materjali praktiline ellurakendamine.
18. Kuidas saavad vanemad igal võimalusel Jumala Sõna laste meeltesse juurutada ja millise tulemusega?
18 Kuid vaimse õpetuse jagamisel ära piirdu ühe tunniga nädalas. Juuruta Jumala Sõna igal võimalusel oma laste meeltesse. (5. Moosese 6:7) Võta aega, et neid ära kuulata. Manitse ja lohuta neid, kui vaja. (Võrdle 1. Tessalooniklastele 2:11, 12.) Osuta kaastunnet ja halastust. (Laul 103:13; Malakia 3:17) Kui sa seda teed, siis su lapsed ’rõõmustavad’ sind ja sa aitad kaasa, et neid Jumala uue maailma jaoks alles hoitaks. — Õpetussõnad 29:17.
„Aeg naerda”
19, 20. a) Milline osa on puhkusel perekonnaelus? b) Millised on mõned viisid, kuidas vanemad võivad korraldada oma perekonna meelelahutust?
19 On „aeg naerda . . . ja aeg tantsida”. (Koguja 3:4) Heebrea sõna „naerma” võib tõlkida ka väljendustega „pidutsema”, „mängima”, „sportima” või isegi „lõbutsema”. (2. Saamueli 6:21, NW; Iiob 40:29; Kohtumõistjate 16:25, NW; 2. Moosese 32:6, NW; 1. Moosese 26:8, NW) Mäng võib teenida kasulikku eesmärki ja see on laste ning noorte jaoks oluline. Piibli aegadel korraldasid vanemad oma perekondadele meelelahutust ja ajaviidet. (Võrdle Luuka 15:25.) Kas teie teete sedasama?
20 „Me kasutame avalikke parke,” ütleb üks kristlik abielumees. „Me kutsume kaasa mõningaid noori vendi ja mängime palli ning meil on väike piknik. Nad lõbutsevad ja tunnevad heast seltsingust rõõmu.” Üks teine lapsevanem lisab: „Plaanime, mida koos poistega teha. Käime ujumas, mängime palli, veedame koos puhkust. Aga me hoiame meelelahutuse oma õigel kohal. Rõhutan tasakaalu säilitamise vajadust.” Hea ajaviide, nagu näiteks sobivad koosviibimised või retked loomaaedadesse ja muuseumidesse, võib teha palju, et takistada maailma lõbudel last kaasa tõmbamast.
21. Kuidas võivad vanemad vältida seda, et lapsed tunnevad end millestki ilmajäetuna, kuna nad ei pühitse ilmalikke pühi?
21 On samuti tähtis, et teie lapsed ei arva, et nad jäävad millestki ilma, kuna nad ei pea sünnipäevi ega mittekristlikke pühi. Kui teie omalt poolt midagi seltsis ette võtate, siis nad võivad kogu aasta jooksul oodata rõõmurikkaid aegu. Hea lapsevanem ei vaja ju mingit püha kui ettekäänet oma armastuse väljendamiseks materiaalsel viisil. Nagu tema taevane Isagi, ta omaalgatuslikult ’mõistab anda häid ande oma lastele’. — Matteuse 7:11.
Igavese tuleviku kindlustamine teie perekonnale
22, 23. a) Milles võivad jumalakartlikud perekonnad suure viletsuse lähenedes kindlad olla? b) Mida võivad perekonnad teha, pingutades selle heaks, et neid hoitaks alles Jumala uue maailma jaoks?
22 Laulik palvetas: „Sina, oo Jehoova, ise kaitsed neid; sa hoiad igaühe sellest põlvkonnast alles igavesti!” (Laul 12:8, NW) Saatana surve kindlasti kasvab — eriti saab see osaks Jehoova tunnistajate perekondadele. Kuid sellele pidevalt tugevnevale rünnakule on võimalik vastu seista. Jehoova abiga, kindla otsustavusega ja abielumeeste, -naiste ning laste hoolsate pingutustega võib perekondadel — ka teie perekonnal — olla lootus, et teid hoitakse elus suure viletsuse ajal.
23 Abielumehed ja -naised, tooge oma abiellu rahu ja harmoonia, täites teile Jumala poolt määratud osa. Lapsevanemad, andke oma lastele jätkuvalt head eeskuju, ostes välja aega, et anda neile väljaõpet ning neid distsiplineerida, mida nad üliväga vajavad. Rääkige nendega. Kuulake neid. Nende elu on kaalul! Lapsed, võtke oma vanemaid kuulda ja kuulake nende sõna. Jehoova abiga on teil edu ja te kindlustate endile igavese tuleviku Jumala tulevases uues maailmas.
[Allmärkus]
a Mõnedes keeltes on saadaval ka helikassetid.
Kas sa mäletad?
◻ Kuidas abielumehed ja -naised võivad parandada oma suhtlemist?
◻ Kuidas vanemad võivad kasvatada oma lapsi ’Jehoova vaimses suunamises’? (Efeslastele 6:4, NW)
◻ Millised on mõned perekondliku uurimise ülesehitavamaks ja huvitavamaks tegemise viisid?
◻ Mida võivad lapsevanemad teha oma perekondadele ajaviite ja meelelahutuse korraldamisel?
[Kast lk 16]
Muusika võimas mõju
Ühe lastekasvatusalase raamatu autor ütleb: „Kui ma seisaksin kuulajaskonna ees . . . ja propageeriksin meeletuid joomapidusid ja orgiaid, kokaiinist, marihuaanast või mingist muust meeltele mõjuvast uimastist joobumist, silmitseksid nad mind äärmise hämmeldusega . . . [Ometi] annavad vanemad sageli lastele raha selliste heliplaatide või kassettide ostmiseks, mis taolisi asju avalikult propageerivad.” (Raising Positive Kids in a Negative World, autor Zig Ziglar) Ameerika Ühendriikides on näiteks paljude noorte huultel rap-muusika laulude sõnad, mis otseselt seksi kirjeldavad. Kas sa aitad oma lastel olla muusika suhtes valiv, nii et nad väldivad taolisi deemonlikke püüniseid?
[Pilt lk 15]
Söögiajad võivad olla nauditavad hetked, mis edendavad perekondlikku ühtsust ning suhtlemist