Kas kustumatu armastus on võimalik?

1., 2. Kellel on kasulik uurida hoolega Saalomoni Ülemlaulu ja miks? (Vaata pilti artikli alguses.)

„MILLISE pilguga nad üksteist vaatavad ja kui hellalt teineteist hoiavad! Pole mingit kahtlust, et nad on sügavalt armunud!” Sellised mõtted käivad läbi kogudusevanema peast, kes on just ühe noorpaari laulatanud. Kui äsjaabiellunud nõtkelt üle tantsupõranda liiguvad, käib ta peast läbi veel selliseid mõtteid: kas nende abielu peab ajaproovile vastu; kas aastate möödudes nende armastus kasvab või hoopis haihtub? Kui aeg näitab, et nende armastus on vankumatu ja vastupidav, siis on see midagi tõeliselt kaunist. Kuid arvestades seda, kui paljud abielud lähevad lõhki, on täiesti mõistlik küsida: kas püsiv armastus on üldse võimalik?

² Tõeline armastus oli haruldane juba muistse Iisraeli kuninga Saalomoni päevil. Saalomon kirjutas oma aja moraalse õhkkonna kohta: „Tuhande seast leidsin ma ühe õige mehe, kuid mitte ühtki õiget naist. Ma olen näinud vaid seda, et Jumal on loonud inimesed ausaks, aga nad ise hauvad igasuguseid plaane.” (Kog. 7:26—29.) Suuresti just võõramaa naiste mõjul, kes kummardasid Baali, olid tolle aja kõlblusnormid nii madalale langenud, et Saalomonil oli raske leida kasvõi üht laitmatu moraaliga meest või naist.a Siiski näitab tema 20 aastat varem kirjutatud poeem, mida nimetatakse Ülemlauluks, et püsiv armastus mehe ja naise vahel on täiesti võimalik. See kirjeldab kujukalt sellist armastust ja näitab, kuidas seda väljendada. Nii abielus kui ka vallalised Jehoova teenijad saavad seda piibliraamatut hoolega uurides sellise armastuse kohta paljugi õppida.

 3. Miks on tõeline armastus mehe ja naise vahel võimalik?

³ Loe Ülemlaul 8:6. Väljend „Jaahi tulelõõm”, millega siin armastust kirjeldatakse, on äärmiselt tähendusrikas. Tõeline armastus on „Jaahi tulelõõm” selles mõttes, et sellisele armastusele on aluse pannud Jehoova. Tema lõi inimese enda sarnaseks, võimega armastada. (1. Moos. 1:26, 27.) Kui Jumal tõi esimese mehe Aadama juurde esimese naise Eeva, väljendas Aadam seepeale luuleliselt oma tundeid. Kahtlemata tundis Eeva lähedust Aadamaga, kellest ta oli võetud. (1. Moos. 2:21—23.) Kuna Jehoova on andnud inimestele võime armastada, siis on vankumatu ja kustumatu armastus mehe ja naise vahel täiesti võimalik.

4., 5. Jutusta lühidalt Ülemlaulu sündmustik.

⁴ Vastassugupoolte vahelisel armastusel on lisaks sellele, et see võib olla püsiv ja vastupidav, veel muidki tunnusjooni. Neist mõningaid on kaunilt kirjeldatud Ülemlaulus. Selle tekst sarnaneb ooperi libretoga ning see on suulamlannast maaneiu ja karjuspoisi armastuslugu. Neiu tuuakse Saalomoni laagrisse, sest tema ilu hurmab Saalomoni, kes peatub viinamägede lähedal, mida neiu valvab. Kuid algusest peale on selge, et neiu armastab karjust. Kui Saalomon püüab võita suulamlanna südant, väljendab neiu julgesti igatsust oma armastatu järele. (Üleml. 1:4—14.) Karjuspoiss leiab tee laagrisse ning noormees ja neiu väljendavad teineteisele oma kiindumust. (Üleml. 1:15—17.)

⁵ Saalomon naaseb Jeruusalemma ja võtab suulamlanna endaga kaasa ning karjus järgneb neiule. (Üleml. 4:1—5, 8, 9.) Kõik Saalomoni püüded võita neiu armastust aga nurjuvad. (Üleml. 6:4—7; 7:1—10.) Lõpuks lubab kuningas neiul koju tagasi minna. Laul lõppeb suulamlanna sooviga, et tema kallim oleks „kärme kui gasell” ja ruttaks tema juurde. (Üleml. 8:14.)

 6. Miks on raske Ülemlaulu kõnelejaid kindlaks teha?

⁶ Kuigi Saalomon kirjutas oma laulu nii kaunilt ja tähendusrikkalt, et seda võib nimetada „laulude lauluks”, pole selle dialoogide, monoloogide ja unenägude taga olevaid isikuid sugugi kerge kindlaks teha. (Üleml. 1:1.) Ühe piiblisõnaraamatu järgi pole selle loo „sündmustik, jutustus, areng ja tegelased siin kõige olulisemad”. („The New Interpreter’s Dictionary of the Bible”.) Saalomon ei andnud teada, kes mida räägib, ilmselt sellepärast, et mitte lõhkuda laulu tundeküllust ja luulelisust. Siiski saab kõnelejaid kindlaks teha selle järgi, mida nad teistele ütlevad või mida neile öeldakse.b

7., 8. Mida võib öelda Ülemlaulu õrnuseavalduste kohta? Too näiteid.

⁷ Ülemlaul on täis õrnuseavaldusi neiu ja karjuspoisi vahel. Kuigi need peegeldavad umbes 3000 aasta tagust idamaa mõtteviisi ja võivad tunduda tänapäeva lugejale päris pentsikud, on need väga tähendusrikkad ning nendes väljenduvad tunded pole meile sugugi võõrad. Näiteks ülistab karjus neiu sametisi ja leebeid silmi, võrreldes neid „tuvi silmadega”. (Üleml. 1:15.) Neiu aga ei võrdle karjuse silmi mitte tuvi silmade, vaid tuvide endiga. (Loe Ülemlaul 5:12.) Noormehe silma tume vikerkest, mida ümbritseb silmavalge, tundub neiule sama kaunis kui piimas kümblev tuvi.

⁸ Mitte kõik Ülemlaulu õrnuseavaldused pole aga seotud füüsilise iluga. Vaadelgem, mida karjus ütleb neiu kõnelemisviisi kohta. (Loe Ülemlaul 4:7, 11.) Neiu huuled „tilguvad kärjemett”. Mis mõttes? Kärjemesi on magusam ja maitseküllasem kui lahtiselt õhu käes olnud mesi. Noormehe sõnad „mesi ja piim on su keele all” tähendavad, et neiu kõne on sama meeldiv ja mahe kui mesi ja piim. Kui siis karjus ütleb neiule, et kõik temas on ilus ja tal pole ühtki viga, ei mõtle ta üksnes neiu füüsilist ilu.

 9. a) Mida hõlmab endas armastus abikaasade vahel? b) Miks on tähtis, et abikaasad väljendaksid teineteisele oma kiindumust?

⁹ Abielu pole pelgalt leping või formaalne kokkulepe, milles puudub armastus ja kiindumus. Õigupoolest peaks just armastus olema kristliku abielu tunnusjoon. Missugust armastust siin aga mõeldakse? Kas see on Piibli põhimõtetest juhinduv armastus? (1. Joh. 4:8.) Kas see hõlmab loomupärast kiindumust, nagu on pereliikmetel üksteise vastu? Kas sellise armastusega kaasnevad südamlikud suhted, mis valitsevad tõeliste sõprade vahel? (Joh. 11:3.) Kas see on romantiline armastus? (Õpet. 5:15—20.) Tegelikult hõlmab tõeline ja püsiv armastus abikaasade vahel neid kõiki. Armastust tajub kõige paremini siis, kui seda väljendatakse. Kui tähtis on, et abikaasad ei laseks argielu tegemistel röövida endalt nii palju aega, et nad ei väljenda enam üksteisele oma kiindumust! Sellistel õrnuseavaldustel on abielu turvalisuse ja õnne säilitamisel oluline roll. Mõnes kultuuris on palju korraldatud abielusid ning mees ja naine vaevu tunnevad üksteist enne pulmapäeva. Sellisel juhul aitab mõistmine, kui tähtis on sõnades teineteisele armastust avaldada, nende armastusel kasvada ja abielul õitseda.

10. Mis mõju võib olla armastusväljenduste meenutamisel?

¹⁰ Kui abikaasad teineteisele oma kiindumust väljendavad, on sel veel häid tulemusi. Kuningas Saalomon lubas teha suulamlannale „kuldehted, kaunistatud hõbehelmestega”. Kuningas külvas ta üle kiitusega, öeldes, et neiu on „kaunis kui täiskuu, kirgas kui päikesepaiste”. (Üleml. 1:9—11; 6:10.) Kuid neiu jäi truuks oma kallile karjusele. Mis andis talle jõudu ja lohutas teda sel ajal, kui nad koos polnud? Neiu räägib sellest. (Loe Ülemlaul 1:2, 3.) Teda aitas see, kui ta mõtles karjuse õrnuseavaldustele. Need olid tema jaoks „parem kui vein”, mis teeb südame rõõmsaks, ning karjuse nimi oli talle kui „lõhnav õli” pea peal. (Laul 23:5; 104:15.) Tõepoolest, kui meenutada meeldivaid lembehetki, muudab see armastuse vastupidavaks. Kui tähtis on siis, et abikaasad väljendaksid teineteisele sageli oma kiindumust!

11. Mida võivad vallalised kristlased õppida suulamlanna sõnadest Jeruusalemma tütardele?

¹¹ Saalomoni Ülemlaul on kasulik uurimismaterjal ka vallalistele kristlastele, iseäranis neile, kes soovivad leida endale abikaasat. Suulamlanna ei armastanud Saalomoni. Ta vannutas Jeruusalemma tütreid, et nad ei õhutaks temas „armastust, enne kui see ise süttib”. (Üleml. 2:7; 3:5.) Mispärast? Kuna pole lihtsalt õige arendada romantilisi suhteid esimese ettejuhtuva inimesega. Kristlasel, kes soovib abielluda, oleks seega hea kannatlikult oodata inimest, keda ta suudaks tõeliselt armastada.

12. Miks armastas suulamlanna karjust?

¹² Miks suulamlanna armastas karjust? On tõsi, et noormees oli kena, sarnanedes gaselliga. Tema käed olid tugevad kui kullakangid ning tema jalad olid ilusad ja võimsad nagu marmorsambad. Kuid noormees polnud pelgalt tugev ja kena. Neiu ütles, et „nagu õunapuu metsapuude keskel on mu kallim noorukite seas”. Kui selline Jehoovale ustav neiu arvas karjusest nii hästi, siis pidi too olema ka hea vaimsusega. (Üleml. 2:3, 9; 5:14, 15.)

13. Miks armastas karjus suulamlannat?

¹³ Mida aga öelda suulamlanna kohta? Kuigi ta oli nii ilus, et äratas kuninga tähelepanu, kellel oli sel ajal 60 kuningannat, 80 liignaist ja arvutult neide, pidas ta ennast tavaliseks rannikutasandiku lillekeseks. Neiu oli väga tagasihoidlik ja alandlik. Pole siis ime, et ta oli karjuspoisi silmis „otsekui liilia ogaliste põõsaste keskel”, täiesti eriline. Ta oli Jehoovale ustav. (Üleml. 2:1, 2; 6:8.)

14. Mida võivad õppida karjuselt ja suulamlannalt need, kes soovivad abielluda?

¹⁴ Piiblis on kristlastele tungiv manitsus abielluda „üksnes Kristuse jüngriga”. (1. Kor. 7:39.) Vallaline kristlane, kes soovib abielluda, hoidub loomast romantilisi suhteid uskmatutega ning otsib endale abikaasat vaid Jehoova ustavate teenijate seast. Kuidas see abielule kasuks tuleb? Abikaasad peavad toime tulema argieluraskustega. Kui aga neil mõlemal on lähedased suhted Jehoovaga, siis valitseb nende abielus rahu ja õnn. Seega, kui soovid abielluda, siis järgi karjuse ja suulamlanna eeskuju. Otsi endale kaasaks sellist inimest, kellel on samasugused kaunid omadused ja kes tõesti armastab Jehoovat.

15. Mis mõttes on suulamlanna eeskujuks vallalistele kristlastele?

¹⁵ Loe Ülemlaul 4:12. Miks nimetas karjus oma armsamat „suletud aiaks”? Müüri või taraga ümbritsetud aed, mille värav on lukustatud, on avalikkusele suletud. Suulamlanna oli nagu selline aed, sest tema õrnuseavaldused olid mõeldud vaid ta tulevasele abikaasale, karjusele. Kuna ta ei lasknud kuningal end ahvatleda, oli ta kui müür, mitte pärani uks. (Üleml. 8:8—10.) Samamoodi hoiavad vallalised kristlased oma armastuse ja kiindumuse tulevase abikaasa jaoks.

16. Mida õpetlikku on Ülemlaulus nendele, kes käivad kohtamas?

¹⁶ Kui karjus kutsus suulamlannat ühel kevadpäeval jalutama, ei lubanud vennad neiul minna. Nad panid ta hoopis valvama üht viinamäge. Mispärast? Kas nad ei usaldanud teda? Kas nad arvasid, et tal on plaanis midagi ebamoraalset? Pigem võtsid vennad kasutusele ettevaatusabinõu, et nende õde ei satuks kiusatusse viivasse olukorda. (Üleml. 1:6; 2:10—15.) Siin on õpetus vallalistele kristlastele: võtke kohtamaskäimise ajal tarvitusele ettevaatusabinõud, et hoida oma suhet puhtana. Vältige kõrvalisi paiku. Kuigi mõningad kiindumusavaldused on kohased, hoiduge hoolsalt kiusatusse viivatest olukordadest.

17., 18. Mida kasulikku oled sa leidnud Ülemlaulu uurides?

¹⁷ Kristlike paaride abielu algab tavaliselt suure armastusega. Kuna Jehoova on pannud abielule aluse ja ta soovib, et abielu oleks püsiv, siis on tähtis, et abikaasad püüaksid hoida armuleeki põlemas ja säilitaksid õhkkonna, kus armastus saab kasvada. (Mark. 10:6—9.)

¹⁸ Kui soovid leida kaasat, siis otsi kedagi sellist, keda sa tõesti suudad armastada. Seejärel püüdke muuta armastus teineteise vastu tugevaks ja püsivaks, nagu on kirjeldatud Ülemlaulus. Ükskõik kas otsid abikaasat või oled juba abielus, võid sa kogeda tõelist armastust — „Jaahi tulelõõma”. (Üleml. 8:6.)