Kuues peatükk
Jehoova Jumal halastab järelejäänutele
1., 2. Mida ennustab prohvet Jesaja Juuda ja Jeruusalemma kohta?
RAEVUTSEV torm tabab tihedalt asustatud piirkonda. Tugevad tuuled, paduvihmad ja suured üleujutused laastavad maad laias kaares, purustades maju, rikkudes vilja ning hävitades elusid. Kuid torm möödub peagi ja selle järel saabub vaikuse periood. Neile, kes ellu jäid, on see taastamise ja ülesehitamise aeg.
2 Prohvet Jesaja ennustab midagi taolist ka Juuda ja Jeruusalemma kohta. Jumala kohtumõistmise tormipilved on kurjakuulutavalt lähenemas — ja selleks on ka piisavalt põhjust! Rahva süükoorem on raske. Nii valitsejad kui ka rahvas on täitnud maa ebaõigluse ja verevalamisega. Jesaja kaudu paljastab Jehoova Juuda süü ja hoiatab, et ta hakkab selle kõlvatu rahva üle kohut mõistma (Jesaja 3:25). Pärast seda tormi jääb Juudamaa täiesti lagedaks. Tõenäoliselt kurvastab selline sündmuskäik Jesajat.
3. Milliseid häid uudiseid leidub inspireeritud sõnumis Jesaja 4:2—6?
3 Kuid on ka häid uudiseid! Jehoova õiglase kohtumõistmise torm möödub ja on neid, kes jäävad selles ellu. Jah, Jehoova kohtumõistmist Juuda üle leevendab halastus! Jesaja inspireeritud sõnum, mis on kirjas tekstis Jesaja 4:2—6, suunab tähelepanu tulevikku sellele õnnistatud ajale. Tundub, nagu tuleks päike pilve tagant välja — kohtumõistmise piltide ja helide asemele, mida kirjeldatakse Jesaja 2:6—4:1, ilmub kaunis uuenenud maa ja rahvas.
4. Miks me peaksime vaatlema Jesaja ettekuulutust järelejäänute tagasituleku kohta?
4 Jesaja prohvetiennustus järelejäänute tagasituleku ja sellele järgneva heaolu kohta täitub ka meie ajal — ”viimseil päevil” (Jesaja 2:2—4). Vaadelgem seda ajakohast sõnumit, kuna lisaks oma prohvetlikule tähendusele annab see meile ka õpetust Jehoova halastuse kohta ja selle kohta, kuidas meie üksikisikutena võiksime sellest osa saada.
”Jehoova võsu”
5., 6. a) Kuidas kirjeldab Jesaja rahuaega, mis järgneb tulevasele rajule? b) Mida tähendab sõna ”võsu” ja mida see näitab Juudamaa kohta?
5 Jesaja toon muutub südamlikuks, kui ta vaatab tulevasest rajust kaugemale rahulikuma aja poole. Ta kirjutab: ”Sel päeval on see, mida Jehoova laseb kasvada [”Jehoova võsu”, SP], iluks ja auks ning maa vili uhkuseks ja ehteks Iisraeli pääsenuile” (Jesaja 4:2).
6 Siin räägib Jesaja taastamisest. Heebrea nimisõna, mis tõlgituna on ”võsu”, viitab ’millelegi tärkavale, võrsele, oksale’. See on seotud Jehoova antava jõukuse, kasvu ja õnnistustega. Sellega maalib Jesaja pildi lootusest — lähenev laastamine ei kesta igavesti. Jehoova õnnistusega hakkab kunagine jõukas Juuda jälle külluslikult vilja andma.a (3. Moosese 26:3—5.)
7. Mis mõttes saab Jehoova võsu ”iluks ja auks”?
7 Jesaja kasutab värvikat keelt, kui ta kirjeldab eelseisva ümberkujundamise suurejoonelisust. Jehoova võsu saab ”iluks ja auks”. Sõna ”ilu” viib mõtted kaunile Tõotatud Maale ajal, mil Jehoova selle sajandeid varem Iisraelile andis. See oli nii kaunis, et seda peeti ”juveeliks kõigi maade hulgas” (Hesekiel 20:6, New American Bible). Jesaja sõnad kinnitavad seega rahvale, et Juudamaa endine au ja ilu taastatakse. Tõesti, see saab otsekui uhkeimaks juveeliks maa peal.
8. Kes saavad nautida maa taastatud ilu ja kuidas kirjeldab Jesaja nende tundeid?
8 Ent kes saavad nautida selle taastatud maa ilu? ”Iisraeli pääsenud,” kirjutab Jesaja. Jah, mõned jäävad selles varem ennustatud alandavas hävingus ellu (Jesaja 3:25, 26). Need, kes ellujäänutest veel alles on, tulevad Juudasse tagasi ja osalevad selle taastamises. Neile tagasipöördujaile — ”pääsenuile” — saab nende taastatud maa rikkalik saak ”uhkuseks ja ehteks” (Jesaja 4:2). Laastatuseaegne alandus annab teed taastekkivale uhkustundele.
9. a) Milline sündmus aastal 537 e.m.a. viis täide Jesaja sõnad? b) Miks võib öelda, et ”pääsenute” hulgas on mõningad, kes sündisid pagenduses? (Vaata allmärkust.)
9 Jesaja sõnad said tõeks, kui kohtumõistmise torm saabus aastal 607 e.m.a., mil babüloonlased hävitasid Jeruusalemma ja paljud iisraellased hukkusid. Mõned inimesed jäid ellu ja nad küüditati Babüloni, ent kui Jumal poleks halastust osutanud, ei oleks üldse ellujääjaid olnud (Nehemja 9:31). Lõpuks jäi Juuda täiesti inimtühjaks (2. Ajaraamat 36:17—21). Seejärel lasi Jumal ”pääsenuil” oma halastuses aastal 537 e.m.a. Juudasse tagasi tulla, et taastada õige jumalateenistus.b (Esra 1:1—4; 2:1.) Nende tagasipöörduvate pagendatute südamesttulev kahetsus ilmneb kaunilt Laulus 137, mis kirjutati tõenäoliselt vangipõlve ajal või varsti pärast seda. Olles tagasi Juudas, harisid nad maad ja külvasid seemet. Mõtle, mida nad arvatavasti tundsid, kui nad nägid, et Jumal õnnistab nende pingutusi, muutes maa viljakaks otsekui ”Eedeni aia”! (Hesekiel 36:34—36.)
10., 11. a) Mis mõttes olid piibliuurijad 20. sajandi alguses ”Suure Baabüloni” vangistuses? b) Kuidas õnnistas Jehoova vaimsetest iisraellastest järelejäänuid?
10 Samalaadne taastamistöö on leidnud aset ka meie päevil. 20. sajandi algul sattusid piibliuurijad, nagu Jehoova tunnistajaid tollal tunti, ”Suure Baabüloni”, ülemaailmse valereligiooni impeeriumi vaimsesse vangistusse (Ilmutuse 17:5). Kuigi need piibliuurijad olid hüljanud palju ebaõigeid religioosseid õpetusi, reostasid neid ikka veel mõningad babüloonlikud ideed ja kombed. Vaimulike õhutatud vastupanu tõttu vangistati mõningad neist sõnasõnaliselt. Laastati nende vaimne maa — nende religioosne ehk vaimne valdusala.
11 Kuid 1919. aasta kevadel halastas Jehoova neile vaimsetest iisraellastest järelejäänutele (Galaatlastele 6:16). Ta nägi nende kahetsust ja soovi kummardada teda tões, mistõttu ta tõi nad vabadusse sõnasõnalisest vangistusest ja, mis veelgi tähtsam, ka vaimsetest köidikutest. Need ”pääsenud” tõi Jumal tagasi vaimsele maale, mille ta rikkalikult viljakaks tegi. See vaimne maa on ligikutsuv ja köitev ning on tõmmanud miljoneid teisi jumalakartlikke inimesi ühinema jäänusega õiges jumalateenistuses.
12. Kuidas toonitavad Jesaja sõnad halastust, mida Jehoova osutab oma rahvale?
12 Jesaja sõnad toonitavad siin halastust, mida Jumal osutab oma rahvale. Kuigi iisraellased rahvana pöördusid Jehoova vastu, halastas ta kahetsevale jäänusele. Meile võib pakkuda lohutust teadmine, et isegi need, kes tõsiselt eksivad, võivad lootusrikkalt Jehoova poole pöörduda. Need, kes kahetsevad, ei pea arvama, et Jehoova halastus nendeni ei ulatu, sest tema ei põlga rusutud südant (Laul 51:19). Piibel kinnitab meile: ”Halastaja ja armuline on Jehoova, pika meelega ja rikas heldusest! Otsekui isa laste peale halastab, nõnda halastab Jehoova nende peale, kes teda kardavad!” (Laul 103:8, 13). Kindlasti väärib selline halastav Jumal kogu meie kiitust!
Järelejäänud saavad Jehoovale pühaks
13. Kuidas kirjeldab Jesaja järelejäänuid, kellele Jehoova halastust osutab, nagu on kirjas Jesaja 4:3?
13 Me oleme juba tutvunud järelejäänutega, kellele Jehoova halastust osutab, kuid nüüd kirjeldab Jesaja neid veelgi üksikasjalikumalt. Ta kirjutab: ”Kes Siionis säilib ning Jeruusalemmas järele jääb, seda hüütakse pühaks, igaüht, kes Jeruusalemmas on eluks kirja pandud” (Jesaja 4:3).
14. Kes on need, kes ’säilivad’ ja ’järele jäävad’, ning miks Jehoova neile halastab?
14 Kes on need, kes ’säilivad’ ja ’järele jäävad’? Need on eelmises salmis mainitud pääsenud — pagendatud juudid, kellel lubatakse Juudasse tagasi pöörduda. Nüüd näitab Jesaja, miks Jehoova neile halastab — sest nad on talle pühad. Pühadus tähendab ”religioosset puhtust või rikkumatust; pühitsetust”. Et olla püha, tuleb olla puhas ehk rikkumatu nii sõnas kui teos ning vastata Jehoova mõõdupuudele selle kohta, mis on õige ja kohane. Jah, Jehoova halastab neile, kes on ’pühad’, ja ta lubab neil minna tagasi ”pühasse linna” Jeruusalemma (Nehemja 11:1).
15. a) Millist juutide tava meenutab meile väljend ’Jeruusalemmas eluks kirja pandud’? b) Milline mõtlemapanev hoiatus väljendub Jesaja sõnades kaudselt?
15 Kas need ustavad järelejäänud jäävadki sinna? Nad ’pannakse kirja eluks Jeruusalemmas’, tõotab Jesaja. See tuletab meile meelde juutide tava hoolega säilitada Iisraeli perekondade ja suguvõsade nimekirju (Nehemja 7:5). Kui inimene oli nimekirja kantud, tähendas see seda, et ta on elus, sest kui ta suri, kustutati tema nimi. Teistes piiblikohtades räägitakse piltlikust nimekirjast või raamatust, kus on kirjas nende nimed, kellele Jehoova annab tasuks elu. Kuid sellesse raamatusse kantakse nimed tingimuslikult, sest Jehoova võib sealt nimed ka ’kustutada’ (2. Moosese 32:32, 33; Laul 69:29). Kaudselt väljendub Jesaja sõnades seega mõtlemapanev hoiatus: tagasipöördunud võivad oma taastatud maal alaliselt elada ainult siis, kui nad jäävad Jumala silmis pühaks.
16. a) Mida nõudis Jehoova neilt, kellel ta lubas asuda tagasiteele Juudasse aastal 537 e.m.a.? b) Miks võib öelda, et Jehoova pole järelejäänud võitutele ega ”teistele lammastele” asjata halastanud?
16 Jäänus, kes aastal 537 e.m.a. Jeruusalemma tagasi pöördus, tegi seda puhta motiiviga — soovist taastada puhas jumalateenistus. Mitte kellelgi, keda rüvetasid paganliku religiooni tavad või ebapuhas käitumine, mille eest Jesaja nii jõuliselt oli hoiatanud, polnud õigust tagasi pöörduda (Jesaja 1:15—17). Ainult need, kes olid Jehoova silmis pühad, võisid asuda tagasiteele Juudasse (Jesaja 35:8). Sarnaselt sellega on järelejäänud võitud, kellega nüüdseks on liitunud miljonid ”teised lambad” — need, kellel on lootus elada igavesti maa peal —, teinud alates vaimse vangistuse lõpust aastal 1919 kõik, mis võimalik, et olla Jumala silmis pühad (Johannese 10:16). Nad on puhastanud end babüloonlikest õpetustest ja tavadest. Igaüks neist püüab hoida kinni Jumala kõrgetest moraalinormidest (1. Peetruse 1:14—16). Jehoova pole neile asjata halastanud.
17. Kelle nimed paneb Jehoova kirja oma ”eluraamatusse” ja mida me peaksime kindlalt olema otsustanud teha?
17 Tuleta meelde, et Jehoova märkas Iisraelis neid, kes olid pühad, ja et ta ’pani nende nimed kirja eluks’. Ka tänapäeval märkab Jehoova meie püüdlust olla puhta meele ja ihuga, kui me ’anname oma ihud elavaks pühaks ja Jumala meelepäraseks ohvriks’ (Roomlastele 12:1). Ja kõigi nende nimed, kes sel viisil elavad, on Jumal pannud kirja oma ”eluraamatusse” — piltlikku ülestähendusse, kuhu on märgitud nende nimed, kellel on võimalik saada igavene elu kas taevas või maa peal (Filiplastele 4:3; Malakia 3:16). Tehkem siis oma parim, et jääda Jumala silmis pühaks, sest siis me võime hoida oma nime selles hinnalises ”raamatus” (Ilmutuse 3:5).
Tõotus armastavalt hoolitseda
18., 19. Millise puhastusprotsessi Jehoova vastavalt tekstile Jesaja 4:4, 5 läbi viib ja kuidas see teoks saab?
18 Järgmisena näitab Jesaja, kuidas taasasustatud maa elanikud saavad pühaks ja millised õnnistused neid ees ootavad. Ta ütleb: ”Kui Issand on ära pesnud Siioni tütarde saasta ja uhtnud Jeruusalemmast ta veresüü kohtu- ning põletusvaimuga! Ja Jehoova loob kogu Siioni mäe asukoha ning sealse kogunemispaiga kohale pilve päevaks ja suitsu ning leegitseva tulepaistuse ööseks, sest kõigi kohal peab auhiilgus olema kaitsevarjuks” (Jesaja 4:4, 5).
19 Varem noomis Jesaja ”Siioni tütreid”, kelle moraalne rikutus oli varjul uhkete kaunistuste all. Ta paljastas ka üldiselt rahva veresüü, kutsudes juute üles ennast puhtaks pesema (Jesaja 1:15, 16; 3:16—23). Kuid siin suunab ta pilgu tulevasele ajale, mil Jumal ise on ’ära pesnud saasta’ ehk moraalse räpasuse ja ’puhastanud vereplekid’ (Jesaja 4:4, New International Version). Kuidas see puhastamine teoks saab? ”Kohtu- ning põletusvaimu” kaudu. Jeruusalemma tulevane häving ja pagendus Babülonis saavad Jumala kohtumõistmise ja tulise viha väljendusteks ebapuhta rahva vastu. Jäänus, kes neist õnnetustest eluga välja tuleb ja koju tagasi jõuab, on alandatud ja puhastatud. See on põhjus, miks ta Jehoova silmis pühaks saab ja talle halastust osutatakse. (Võrdle Malakia 3:2, 3.)
20. a) Mida meenutavad väljendid ”pilv”, ”suits” ja ”leegitsev tulepaistus”? b) Miks ei pea puhtaks saanud pagendatud kartma?
20 Jehoova tõotab Jesaja kaudu, et ta hakkab selle puhastatud jäänuse eest armastavalt hoolt kandma. Sõnad ”pilv”, ”suits” ja ”leegitsev tulepaistus” meenutavad seda, kuidas Jehoova hoolitses iisraellaste eest pärast nende lahkumist Egiptusest. ”Tule- ja pilvesammas” kaitses neid jälitavate egiptlaste eest, samuti juhtis see neid kõrbes (2. Moosese 13:21, 22; 14:19, 20, 24). Kui Jehoova ilmutas ennast Siinai mäel, suitses kogu mägi (2. Moosese 19:18). Seega ei pea puhtaks saanud pagendatud kartma. Jehoova on nende Kaitsja. Ta on koos nendega siis, kui nad saavad kokku oma kodus või kogunevad pühadel kokkutulekutel.
21., 22. a) Mis eesmärgil ehitati sageli katusealune või onn? b) Milline väljavaade on puhastatud jäänusel?
21 Jesaja lõpetab oma kirjelduse jumalikust kaitsest, keskendudes igapäevaelule. Ta kirjutab: ”Katus on varjuks päeva palavuse eest ja pelgupaigaks ning ulualuseks rajuilma ja vihma puhul” (Jesaja 4:6, EP 97). Katusealune või onn ehitati sageli viinamarjaistandusse või põllule, et see pakuks vajalikku varju kõrvetava päikese eest kuival aastaajal ning külma ja tormi eest vihmasel ajal. (Võrdle Joona 4:5.)
22 Kui puhastatud jäänust tabavad tagakiusamise kõrvetav kuumus ja vastupanutormid, pakub Jehoova sellele kaitset, turvatunnet ja pelgupaika (Laul 91:1, 2; 121:5). Seega pannakse järelejäänute ette kaunis väljavaade: kui nad jätavad maha Babüloni ebapuhtad uskumused ja kombed, alluvad Jehoova puhastavale kohtumõistmisele ning püüavad jääda pühaks, võivad nad elada julgesti, otsekui Jumala kaitsva ”katuse” all.
23. Miks on Jehoova õnnistanud järelejäänud võituid ja nende kaaslasi?
23 Pane tähele, et kõigepealt toimub puhastamine, selle järel tulevad õnnistused. See on pidanud paika ka meie päevil. Aastal 1919 lasid järelejäänud võitud ennast alandlikult puhastada ja Jehoova ’pesi ära’ nende ebapuhtuse. Pärast seda on ka ”suur hulk” teisi lambaid lasknud ennast Jehooval puhastada (Ilmutuse 7:9). Sel viisil puhastatutena on jäänus koos oma kaaslastega õnnistusi kogenud — Jehoova on võtnud nad oma kaitsva hoole alla. Ta ei tee imesid, et tõkestada tagakiusamise kuumust ja vastupanutorme, mis neid vaevavad. Ent ta siiski kaitseb neid, otsekui püstitades nende kohale ’katuse varjuks ning ulualuseks rajuilma puhul’. Kuidas?
24. Millest ilmneb, et Jehoova on õnnistanud oma rahvast organisatsioonina?
24 Mõtle järgnevale: mõningad kõige vägevamad ajaloo jooksul tegutsenud valitsused on Jehoova tunnistajate kuulutustöö keelu alla pannud või üritanud neid täielikult likvideerida. Kuid tunnistajad on kindlaks jäänud ja lakkamata jätkanud kuulutamist! Miks pole võimsad riigid suutnud selle suhteliselt väikese ja näiliselt kaitsetu inimgrupi tegevusele lõppu teha? Sest Jehoova on pannud oma puhaste teenijate kohale kaitsva ”katuse”, mida ükski inimene ei suuda maha kiskuda!
25. Mida tähendab meile kui üksikisikutele see, et Jehoova on meie Kaitsja?
25 Kuidas on aga lugu meie kui üksikisikutega? See, et Jehoova on meie Kaitsja, ei tähenda, et meie elu peaks praegusel ajajärgul muredeta olema. Paljud ustavad kristlased puutuvad kokku ränkade raskustega, mida põhjustavad vaesus, loodusõnnetused, sõjad, haigused ja surm. Selliste hädaolukordadega silmitsi seistes ärgem mitte kunagi unustagem, et meie Jumal on meiega. Ta kaitseb meid vaimselt ja annab meile seda, mida vajame — koguni ”võrratult suure väe” —, et võiksime katsumustes ustavalt vastu pidada (2. Korintlastele 4:7, EP 97). Meil pole tarvis karta, kuna tema lähedal on meil kindel olla. Pealegi, seni kuni teeme oma parima, et püsida tema silmis pühana, ei suuda mitte miski ”meid lahutada Jumala armastusest” (Roomlastele 8:38, 39).
[Allmärkused]
a Mõned õpetlased arvavad, et väljend ”Jehoova võsu” on vihje Messiale, kes pidi ilmuma alles pärast Jeruusalemma taastamist. Arameakeelsete Targumite järgi kõlab see väljend: ”Jehoova Messias [Kristus].” On huvitav, et hiljem kasutab Jeremija sedasama heebrea nimisõna (tseʹmaḥ), kui ta räägib Messiast kui ”õiguse võsust”, kes tõuseb Taavetile (Jeremija 23:5; 33:15).
b ”Pääsenute” hulgas olid ka mõned, kes sündisid pagenduses. Neid võis pidada ”pääsenuiks” seetõttu, et nad poleks üldse sündinudki, kui nende esivanemad poleks hävingus ellu jäänud. (Esra 9:13—15; võrdle Heebrealastele 7:9, 10.)
[Pilt lk 63]
Juudale on lähenemas Jumala kohtumõistmise torm