„Ära karda, mina aitan sind!”

KUJUTLE, et kõnnid hilisõhtul tänaval. Järsku märkad, et keegi järgneb sulle. Kui sa seisma jääd, jääb temagi seisma. Kui sa sammu kiirendad, teeb seda temagi. Sa hakkad jooksma ja tormad läheduses elava sõbra maja juurde. Kui su sõber ukse avab ja sind sisse laseb, ohkad sa kergendatult.

Sinuga ehk pole midagi sellist juhtunud, kuid su elus võib olla mingi muu heidutav olukord. Kas sa näiteks maadled mõne nõrkusega, püüdes sellest võitu saada, ent ometi annad sellele ikka ja jälle järele? Või oled juba kaua töötu olnud ning pole oma pingutustest hoolimata endale mingit töökohta leidnud? Või muretsed sa vananemise ja sellega kaasnevate tervisehädade pärast? Või on su elus midagi muud, mis sulle muret teeb?

Olenemata sellest, millise raskusega sa silmitsi seisad, oleks sul ilmselt hea meel, kui sul oleks keegi, kellega saaksid oma muret jagada ja kes suudaks sind aidata. Kas sul on selline hea sõber? On küll. Jehoova on sulle just selline sõber, nagu ta oli ka patriarh Aabrahamile, nagu on mainitud piiblitekstis Jesaja 41:8–13. Salmides 10 ja 13 pöördub Jehoova oma teenijate poole, öeldes: „Ära karda, sest mina olen sinuga. Ära muretse, sest mina olen su Jumal. Ma teen sind tugevaks, ma aitan sind, oma õiguse parema käega hoian ma sinust kõvasti kinni. ... Sest mina, sinu Jumal Jehoova, haaran kinni su paremast käest ja kinnitan sulle: „Ära karda, mina aitan sind!””

Kas pole need sõnad julgustavad? Püüa endale ette kujutada seda pilti, mille Jehoova on maalinud. Selles piiblitekstis ei öelda, et sa kõnnid koos Jehoovaga käsikäes, kuigi ka see oleks võrratu mõte. Kui sa kõnnid kellegagi käsikäes, siis ei hoia ta oma parema käega kinni mitte su paremast, vaid vasakust käest. Siin aga Jehoova ütleb, et ta haarab oma õiguse parema käega kinni „su paremast käest”, et tõmmata sind kitsikusest välja. Samal ajal kinnitab ta sulle: „Ära karda, mina aitan sind!”

Kas sa suhtud Jehoovasse kui oma isasse ja sõpra, kes tuleb sulle hädas appi? Ta on huvitatud sinust ja su heaolust ning tal on kindel soov sind aidata, sest sa oled talle kallis. Kui seisad silmitsi mõne raskusega, soovib Jehoova, et tunneksid end kindlalt. Ta on tõesti „abimees, kes on hädaajal kergesti leitav”. (Laul 46:1.)

Mõnda painavad minevikus tehtud eksimused. Nad kahtlevad, kas Jumal ikka on neile andestanud. Kui nii on ka sinuga, siis mõtle jumalakartliku mehe Iiobi peale, kes möönis, et oli noores eas pattu teinud. (Iiob 13:26.) Sama oli juhtunud laulik Taavetiga. Ta anus Jehoovat: „Ära hoia meeles mu noore ea patte ja mu üleastumisi.” (Laul 25:7.) Kuna oleme ebatäiuslikud, siis oleme kõik pattu teinud ning keegi meist ei suuda peegeldada Jumala võrratuid omadusi. (Rooml. 3:23.)

Jesaja 41. peatükis on lohutav sõnum Jumala muistsele rahvale. Iisraellased olid patustanud sedavõrd rängalt, et Jehoova otsustas neid karistada. Ta lasi viia nad Babülooniasse pagendusse. (Jes. 39:6, 7.) Siiski oli Jehooval kohe eesmärk vabastada need, kes kahetsevad ja tema juurde tagasi pöörduvad. (Jes. 41:8, 9; 49:8.) Jehoova on sama suuremeelne ka meie päevil, olles armuline nende vastu, kes soovivad siiralt talle meele järele olla. (Laul 51:1.)

Mõtleme näiteks Takuyaa peale. See vend püüdis saada võitu sellistest rüvedatest harjumustest nagu pornograafia vaatamine ja masturbatsioon, kuid koges ikka ja jälle tagasilangusi. Kuidas ta end tundis? Ta meenutab: „Tundsin end täiesti väärtusetuna. Kui aga pöördusin palves Jehoova poole ja anusin temalt halastust, tõmbas ta mind sellest mülkast välja.” Kuidas Jehoova seda tegi? Takuya koguduse vanemad ütlesid talle, et ta helistaks neile alati, kui ta oma nõrkustele alla jääb. Takuya tunnistab: „Mul polnud kerge neile helistada, kuid iga kord, kui ma seda tegin, sain uut jõudu.” Selle koguduse vanemad palusid ringkonnaülevaatajal Takuya juurde karjasekülastuse teha. Ringkonnaülevaataja ütles talle: „Minu siinolek pole lihtsalt juhus. Ma olen siin sellepärast, et kogudusevanemad soovisid seda. Nemad tegid ettepaneku, et sind külastataks.” Takuya sõnab: „Ma patustasin, aga Jehoova aitas mind kogudusevanemate kaudu.” See vend tegi häid edusamme, alustas pioneeritööd ja teenib nüüd harubüroos. Kui oled eksinud, siis võib Jehoova ka sind aidata, nagu ta aitas Takuyat.

Paljudele on mure põhjuseks töötus. Mõned, kes töö kaotavad, näevad uue leidmisega kõvasti vaeva. Mõtle, kuidas sa end tunneksid, kui otsiksid tööd, kuid üks tööandja teise järel saadaks sind minema. Sellises olukorras kaotavad mõned enesest lugupidamise. Kui sina oled kaotanud töö, siis mida võib Jehoova sinu heaks teha? Ta ei pruugi aidata sul kohe ideaalset töökohta leida, kuid ta võib tuletada sulle meelde järgmist tõsiasja, mida kuningas Taavet oli tähele pannud: „Ma olin noor, nüüd olen vana, kuid ma pole iial näinud õiget hüljatuna ega tema lapsi leiba kerjamas.” (Laul 37:25.) Sa oled Jehoovale kallis, ja „oma õiguse parema käega” aitab ta sul saada, mida sa vajad, et teda edasi teenida.

Sara, kes elab Colombias, koges samuti Jehoova abi. Tal oli pingeline, kuid tasuv töö ühes prestiižikas ettevõttes. Ta tahtis aga teha rohkem Jehoova teenistuses ning seepärast jättis ta selle ametikoha ja hakkas pioneeriks. Ent ta ei leidnud sugugi kergelt osaajatööd. Ta hakkas jäätist müüma, kuid äri ei läinud hästi ja ta pidi oma müügikoha sulgema. Sara meenutab: „Läks mööda kolm pikka aastat, kuid tänu Jehoovale sain ma hakkama.” Ta õppis tegema vahet luksuskaupade ja hädatarvilike asjade vahel ning mitte muretsema homse päeva pärast. (Matt. 6:33, 34.) Lõpuks helistas Sarale endine tööandja ja pakkus talle sama kohta, mis tal enne oli olnud. Sara vastas, et saab töötada vaid osaajaliselt ning soovib, et töö ei takistaks tal koosolekutel ja kuulutustööl käimist. Tema palk ei ole enam nii hea nagu varem, kuid see-eest saab ta pioneeritööd teha. Sellele raskele ajale tagasi vaadates ütleb ta: „Ma tundsin oma elus Jehoova armastavat kätt.”

Üks suur mure põhjus võib olla ka vananemine. Paljud, kes on jõudnud pensioniikka, muretsevad, kas neil ikka jätkub tulevikus piisavalt raha, et normaalselt ära elada. Samuti võivad nad olla mures võimalike tervisehädade pärast, mis vananemisega kaasnevad. Ilmselt oli see Taavet, kes anus Jehoovat: „Ära heida mind kõrvale mu vanas eas, ära jäta mind, kui mu ramm raugeb.” (Laul 71:9, 18.)

Mida tuleb eakamatel Jehoova teenijatel teha, et nad võiksid kindlustundega tulevikku vaadata? Nad peavad oma usku Jumalasse ikka edasi kasvatama ja usaldama teda selles, et ta hoolitseb nende vajaduste eest. Muidugi, kui nad on saanud endale elus nii mõndagi lubada, siis tuleb neil ehk nüüd oma elu lihtsustada ja vähemaga leppida. Kuid nad võivad avastada, et taimetoit nuumpulli asemel on päris nauditav ja nende tervisele ehk isegi parem. (Õpet. 15:17.) Kui kristlasele on esmatähtis Jehoovat rõõmustada, siis võib ta ka vanas eas kindel olla, et Jehoova hoolitseb tema eest.

Mõtleme José ja Rose’i peale, kes on teeninud Jehoovat täisajaliselt üle 65 aasta. Nad hoolitsesid aastaid Rose’i isa eest, kes vajas abi ööpäev läbi. Josél endal avastati kasvaja ning talle tehti operatsioon ja ta sai keemiaravi. Kas Jehoova on sirutanud selle abielupaari poole „oma õiguse parema käe”? Jah on, kuid mis mõttes? Ta on aidanud neid ühe teise abielupaari, Tony ja Wendy kaudu, kellega nad käivad samas koguduses. Sel abielupaaril oli korter, mille nad tahtsid anda pioneeridele tasuta elamiseks. Aastaid varem, kui Tony veel koolis käis, oli ta klassiaknast sageli Joséd ja Rose’i kuulutamas näinud. Ta oli imetlenud nende innukust ja teda oli väga palju mõjutanud nende eeskuju. Kuna see eakas abielupaar oli terve elu kogu hingest Jehoovat teeninud, soovisid Tony ja Wendy seda korterit neile pakkuda. Viimased 15 aastat on nad neid aidanud. José ja Rose, kes on nüüd juba 80-ndates, tunnevad, et Tony ja Wendy on neile nagu Jehoova kingitus.

Jehoova võib sirutada ka sinu poole „oma õiguse parema käe”. Ta tõotab sulle: „Ära karda, mina aitan sind!” Kas sina sirutad oma käe talle vastu?