Kümnes peatükk
”Hea meele aeg”
1., 2. a) Milline õnnistus sai osaks Jesajale? b) Keda puudutavad prohvetlikud sõnad, mis on kirjas Jesaja 49. peatüki esimeses pooles?
KÕIK ustavad inimesed on pikka aega rõõmu tundnud Jumala heakskiidust ja kaitsest. Kuid Jehoova pole heatahtlik valimatult igaühe vastu. Inimene peab olema sellise võrreldamatu õnnistuse vääriline. Jesaja oli seda. Tal oli Jumala heakskiit ja Jehoova kasutas teda selleks, et oma tahet teistele teatavaks teha. Üks näide sellest on kirjas Jesaja prohvetikuulutuse 49. peatüki esimeses pooles.
2 Need sõnad on prohvetlikult suunatud Aabrahami seemnele. Esmase täitumise ajal on see seeme Iisraeli rahvas, kes põlvneb Aabrahamist. Kuid suurel määral kohaldub see tekst Aabrahami kauaoodatud Seemnele, tõotatud Messiale. Need inspireeritud sõnad käivad ka Messia vaimsete vendade kohta, kes saavad Aabrahami vaimse seemne, ”Jumala Iisraeli” osaks (Galaatlastele 3:7, 16, 29; 6:16). See Jesaja prohvetikuulutuse osa kirjeldab iseäranis just neid erilisi suhteid, mis valitsevad Jehoova ja tema armsa Poja Jeesus Kristuse vahel (Jesaja 49:26).
Jehoova määrab ja kaitseb
3., 4. a) Kes toetab Messiat? b) Kellega Messias räägib?
3 Messial on Jumala soosing ehk heakskiit. Jehoova annab talle autoriteedi ja volitused, mida on tarvis tema ülesande täitmiseks. Seega on kohane, et tulevane Messias ütleb: ”Kuulge mind, saared, ja pange tähele, kauged rahvad! Jehoova on mind kutsunud emaihust, alates mu emaüsast nimetanud mu nime!” (Jesaja 49:1).
4 Siin pöördub Messias oma sõnadega ”kaugete rahvaste” poole. Kuigi tõotus Messiast antakse juudi rahvale, on tema teenistus õnnistuseks kõigile rahvustele (Matteuse 25:31—33). ”Saared” ja rahvad, kes küll pole Jehoovaga lepingusuhetes, peaksid panema tähele Iisraeli Messiat, sest teda on läkitatud tooma päästet kogu inimkonnale.
5. Kuidas nimetatakse Messiat juba enne tema sündi inimesena?
5 See prohvetiennustus ütleb, et Jehoova nimetab Messiat juba enne tema sündi inimesena (Matteuse 1:21; Luuka 1:31). Juba kaua enne sündi saab Jeesus nimeks ”Imeline Nõuandja, Vägev Jumal, Igavene Isa, Rahuvürst” (Jesaja 9:6). Immaanuel, mis on tõenäoliselt Jesaja poja nimi, osutub samuti Messia prohvetlikuks nimeks (Jesaja 7:14; Matteuse 1:21—23). Isegi see nimi, millega Messias saab tuntuks — Jeesus —, kuulutatakse ette enne tema sündi (Luuka 1:30, 31). See nimi tuleneb heebrea sõnast, mis tähendab ’Jehoova on pääste’. On selge, et Jeesus pole mingi isehakanud Kristus.
6. Mis mõttes on Messia suu otsekui terav mõõk ja kuidas teda talletatakse või varjatakse?
6 Messia prohvetlikud sõnad jätkuvad: ”Ta tegi mu suu vaheda mõõga sarnaseks, peitis mind oma käe varju alla; ta tegi mind teravaks nooleks, talletas mind oma nooletupes!” (Jesaja 49:2). Kui Jehoova Messial saabub aastal 29 m.a.j aeg alustada maist teenistust, osutuvad Jeesuse sõnad ja teod tõesti otsekui teravateks, ihutud relvadeks, millega võib tungida kuulajate südameni (Luuka 4:31, 32). Tema sõnad ja teod kutsuvad esile Jehoova suure vaenlase Saatana ja tema käsilaste raevu. Jeesuse sünnist alates üritab Saatan võtta tema elu, kuid Jeesus on nagu nool varjul Jehoova nooletupes.a Ta võib kindlalt arvestada oma Isa kaitsega (Laul 91:1; Luuka 1:35). Määratud ajal annab Jeesus oma elu inimkonna eest. Kuid saabub aeg, mil ta astub välja võimsa taevase sõdalasena, kes on relvastatud erilises mõttes: tema suust lähtub terav mõõk. Sel ajal kujutab terav mõõk Jeesuse autoriteeti teha teatavaks ja viia täide Jehoova vaenlastele mõistetud kohtuotsused (Ilmutuse 1:16).
Jumala sulase vaev pole asjatu
7. Kelle kohta käivad Jehoova sõnad, mis on kirjas Jesaja 49:3, ja miks?
7 Nüüd ütleb Jehoova järgmised prohvetlikud sõnad: ”Sina, Iisrael, oled mu sulane, kelle läbi ma ilmutan oma au!” (Jesaja 49:3). Jehoova nimetab Iisraeli rahvast oma sulaseks (Jesaja 41:8). Kuid Jeesus Kristus on Jumala väljapaistvaim Sulane (Apostlite teod 3:13). Mitte keegi teine Jumala loodutest ei suudaks peegeldada Jehoova au paremini kui tema. Niisiis, kuigi need sõnad on nimeliselt öeldud Iisraelile, käivad nad tegelikult Jeesuse kohta (Johannese 14:9; Koloslastele 1:15).
8. Kuidas võtab Messia vastu tema oma rahvas, ent kelle hooleks jätab Messias oma edukuse üle otsustamise?
8 Ent kas pole nii, et suurem osa tema enda rahvast põlgab Jeesust ja tõukab ta ära? Jah. Valdav enamik Iisraeli rahvast ei tunnusta Jeesust kui Jumala võitud Sulast (Johannese 1:11). Kõik, mida Jeesus maa peal olles korda saadab, võib näida tema kaasaegsetele vähetähtsa, isegi mõttetuna. Sellele oma teenistuse näilisele ebaõnnestumisele vihjab Messias järgmisena: ”Ma olen asjata vaeva näinud, kulutanud oma jõudu kasuta ja tühja!” (Jesaja 49:4a). Messias ei ütle nii seetõttu, nagu oleks ta kaotanud julguse. Pane tähele, mida ta ütleb järgmisena: ”Ometi on mu õigus Jehoova käes ja mu töötasu on mu Jumala juures!” (Jesaja 49:4b). Messia edukuse üle ei otsusta inimesed, vaid Jumal.
9., 10. a) Millise ülesande saab Messias Jehoovalt ja milliseid tulemusi ta saavutab? b) Kuidas võivad Messia kogemused julgustada tänapäeva kristlasi?
9 Jeesus on peamiselt huvitatud Jumala heakskiidust ehk heameelest. Prohvetiennustuses ütleb Messias: ”Nüüd ütleb Jehoova, kes mind emaihust alates on valmistanud enesele sulaseks, et Jaakob tuleb tuua tagasi tema juurde ja Iisrael tuleb koguda tema juurde — sest ma olen Jehoova silmis austatud ja mu Jumal on mu tugevus” (Jesaja 49:5). Messias tuleb selleks, et pöörata Iisraeli poegade südamed tagasi nende taevase Isa juurde. Enamik ei osuta sellele soodsat vastukaja, kuid mõned osutavad. Kuid tema tõeline tasu on Jehoova Jumalalt. Tema edukust ei mõõdeta inimliku arusaama järgi, vaid Jehoova enda mõõdupuuga.
10 Nüüdsel ajal võib Jeesuse järelkäijatele aeg-ajalt tunduda, otsekui näeksid nad vaeva ilmaasjata. Mõnes kohas võivad nende teenistuse tulemused näida tühised võrreldes selleks tehtud pingutustega. Sellegipoolest nad peavad vastu, saades innustust Jeesuse eeskujust. Neile annavad jõudu ka apostel Pauluse sõnad: ”Sellepärast, mu armsad vennad, olge kindlad, vankumatud ja ikka innukad Issanda töös, teades, et teie vaevanägemine Issandas ei ole asjatu!” (1. Korintlastele 15:58).
”Paganate valgus”
11., 12. Kuidas on Messias ”paganaile valguseks” olnud?
11 Jesaja prohvetikuulutuses innustab Jehoova Messiat sellega, et tuletab talle meelde, et olla Jumala Sulane pole ”tühiasi” (UM). Jeesus peab ”taasta[ma] Jaakobi suguharud ja too[ma] tagasi Iisraeli säilinud”. Lisaks selgitab Jehoova: ”Ma panen sind paganaile valguseks, et mu pääste oleks ilmamaa ääreni!” (Jesaja 49:6). Kuidas Jeesus valgustab rahvaid ”ilmamaa ääreni”, kui tema maine teenistus piirdub vaid Iisraeliga?
12 Piibel näitab, et Jumala ’valgus paganaile’ ei kustunud Jeesuse lahkumisega maa pealt. Umbes 15 aastat pärast Jeesuse surma tsiteerivad misjonärid Paulus ja Barnabas prohvetiennustust, mis on kirjas Jesaja 49:6, ning rakendavad seda Jeesuse jüngrite, tema vaimsete vendade kohta. Nad selgitavad: ”Nõnda on meid Issand käskinud: mina olen sind pannud valguseks paganaile, et sa oleksid päästeks ilmamaa otsani!” (Apostlite teod 13:47). Enne surma jõuab Paulus näha, kuidas hea sõnum päästest tehakse kättesaadavaks mitte ainult juutidele, vaid ”kõigele loodule taeva all” (Koloslastele 1:6, 23). Tänapäeval jätkavad seda tööd need, kes on Kristuse võitud vendadest veel järele jäänud. Miljonitesse ulatuva ’suure rahvahulga’ toetusel on nad ”paganaile valguseks” ja kuulutavad kogu maailmas rohkem kui 230 maal (Ilmutuse 7:9).
13., 14. a) Millist reageeringut seoses kuulutustööga on kohanud Messias ja tema järelkäijad? b) Milline olukorramuutus on aset leidnud?
13 Jehoova on tõepoolest andnud jõudu oma Sulasele Messiale, selle võitud vendadele ja kõigile suure rahvahulga liikmetele, kes jätkavad koos nendega hea sõnumi kuulutamist. Tõsi küll, nagu Jeesus, nii on ka tema jüngrid kohanud halvakspanu ja vastuseisu (Johannese 15:20). Kuid määratud ajal toob Jehoova olukorda alati täieliku pöörde, et vabastada oma lojaalsed teenijad ja tasuda neile. Seoses Messiaga, kes on ”täiesti põlatu” ja ”rahvaste poolt jälestatu”, tõotab Jehoova: ”Kuningad näevad seda ja tõusevad püsti, ja vürstid kummardavad Jehoova pärast, kes on ustav, Iisraeli Püha pärast, kes sind on valinud!” (Jesaja 49:7).
14 Apostel Paulus kirjutas Filipi kristlastele sellest ettekuulutatud olukorramuutusest. Ta kirjeldas Jeesust kui piinapostil alandatut, kelle Jumal hiljem ülendas. Jehoova tõstis oma Sulase ”kõrgele ja and[is] temale nime üle kõigi nimede, et Jeesuse nimes nõtkuksid kõik põlved” (Filiplastele 2:8—11). Kristuse ustavaid järelkäijaid on hoiatatud, et neidki hakatakse taga kiusama. Kuid nagu Messiale, nii kinnitatakse ka neile, et Jehooval on neist hea meel (Matteuse 5:10—12; 24:9—13; Markuse 10:29, 30).
”Hästi soodus aeg”
15. Millist erilist ”aega” mainitakse Jesaja prohvetikuulutuses ja mida see mõista annab?
15 Jesaja prohvetikuulutus jätkub väga tähendusrikka ütlusega. Jehoova ütleb Messiale: ”Ma olen sind kuulnud hea meele ajal ja aidanud päästepäeval; ma olen sind hoidnud ja pannud rahvale seaduseks” (Jesaja 49:8a). Sarnane prohvetikuulutus on kirjas Laulus 69:14—19. Väljend ”hea meele aeg” annab mõista, et Jehoova väljendab heameelt ja pakub kaitset mingil erilisel viisil, kuid ta teeb seda vaid kindla pikkusega aja jooksul.
16. Millal saabus Jehoova hea meele aeg muistsele Iisraelile?
16 Millal oli see hea meele aeg? Esmases tähenduses olid need sõnad osa taastamisennustusest ja kuulutasid ette juutide tagasipöördumist pagendusest. Iisraeli rahvale sai hea meele aeg osaks siis, kui see võis hakata ”taastama maad” ja võtta taas oma valdusse ”laastatud pärisosi” (Jesaja 49:8b). Nad polnud enam ”vangistatud” Babülonis. Kui nad olid koduteel, kandis Jehoova hoolt, et nad ei peaks tundma ”nälga ega janu” ning et ”neid ei pista palavus ega päike”. Laialipillutatud iisraellased kogunesid taas oma kodumaale ”kaugelt .. põhja ja lääne poolt” (Jesaja 49:9—12). Vaatamata selle prohvetiennustuse esmasele vapustavale täitumisele näitab Piibel, et sellel on ka ulatuslikumaid rakendusi.
17., 18. Millise hea meele aja määras Jehoova 1. sajandil?
17 Kõigepealt kuulutasid inglid Jeesuse sünni puhul rahu ja Jumala heameelt ehk soosingut inimeste vastu (Luuka 2:13, 14). See heatahtlikkus ei saanud osaks inimestele üldiselt, vaid üksnes neile, kes uskusid Jeesusesse. Hiljem luges Jeesus avalikult Jesaja 61:1, 2 prohvetiennustust ja kohaldas seda endale kui ”Issanda meelepärase aasta” kuulutajale (Luuka 4:17—21). Apostel Paulus rääkis, kuidas Jehoova Kristust tema liha päevil eriliselt kaitses (Heebrealastele 5:7—9). Järelikult viitab see hea meele aeg soosingule, mida Jumal osutas Jeesusele ajal, mil see elas inimesena.
18 Kuid sellel prohvetiennustusel on veel üks rakendus. Olles tsiteerinud Jesaja sõnu seoses hea meele ajaga, ütles Paulus edasi: ”Näe, nüüd on hästi soodus aeg, vaata, nüüd on päästepäev!” (2. Korintlastele 6:2). Paulus kirjutas need sõnad 22 aastat pärast Jeesuse surma. Kristliku koguduse sünniga 33. aasta nelipüha ajal pikendas Jehoova ilmselt oma heatahtlikkuse aastat, et sellest saaksid osa ka Kristuse võitud järelkäijad.
19. Millist kasu võivad kristlased tänapäeval saada Jehoova hea meele ajast?
19 Kuidas on lugu Jeesuse nüüdisaegsete järelkäijatega, keda pole võitud Jumala taevase kuningriigi pärijateks? Kas need, kellel on maine lootus, võivad sellest soodsast ajast kasu saada? Jah. Piibli Ilmutusraamat näitab, et praegu on Jehoova hea meele aeg suurele rahvahulgale, kes tuleb ”suurest viletsusest” ja saab elu paradiisliku maa peal (Ilmutuse 7:13—17). Seega võivad kõik kristlased kasutada hästi seda piiratud aega, mil Jehoova ilmutab ebatäiuslike inimeste vastu heatahtlikkust.
20. Kuidas võivad kristlased hoiduda Jehoova ärateenimata lahkust ilmaasjata vastu võtmast?
20 Apostel Paulus esitas hoiatuse, enne kui ta kuulutas Jehoovale meelepärast aega. Ta manitses kristlasi, et nad ”Jumala armu ilmaasjata vastu ei võtaks” (2. Korintlastele 6:1). Seepärast kasutavad kristlased igat võimalust selleks, et valmistada Jumalale heameelt ja täita tema tahet (Efeslastele 5:15, 16). Neil on hea panna tähele Pauluse nõuannet: ”Katsuge, vennad, et kellelgi teie seast ei oleks kuri uskmatu süda, mis loobub elavast Jumalast, vaid manitsege üksteist iga päev, niikaua kui veel öeldakse ”täna”, et ükski teie seast ei paaduks patu pettusest!” (Heebrealastele 3:12, 13).
21. Millise rõõmsa ütlusega lõpeb Jesaja 49. peatüki esimene osa?
21 Kui Jehoova ja tema Messia vahelised prohvetlikud väljendid lõpule jõuavad, ütleb Jesaja rõõmsalt: ”Hõisake, taevad, ja ilutse, maa, mäed, rõkatage rõõmust, sest Jehoova trööstib oma rahvast ja halastab oma viletsate peale!” (Jesaja 49:13). Millised kaunid lohutussõnad vanaaja iisraellastele ja Jehoova suurele Sulasele Jeesus Kristusele ning Jehoova võitud teenijatele ja nende kaaslastele ”teiste lammaste” hulgast tänapäeval! (Johannese 10:16.)
Jehoova ei unusta oma rahvast
22. Kuidas rõhutab Jehoova, et ta ei unusta oma rahvast mitte kunagi?
22 Nüüd jätkab Jesaja Jehoova teadaande edastamist. Ta ennustab, et pagendatud iisraellased kalduvad väsima ja lootust kaotama. Jesaja ütleb: ”Aga Siion ütleb: ”Jehoova on mind maha jätnud, Issand on mind unustanud!”” (Jesaja 49:14). Kas see on õige? Kas Jehoova on oma rahva hüljanud ja unustanud? Jehoova eesträäkijana vastab Jesaja: ”Kas naine unustab oma lapsukese ega halasta oma ihuvilja peale? Ja kuigi nad unustaksid, siis mina ei unusta sind mitte!” (Jesaja 49:15). Milline armastav vastus Jehoovalt! Jumala armastus oma rahva vastu on suurem kui ema armastus lapse vastu. Ta mõtleb pidevalt oma lojaalsetele. Ta peab neid meeles, otsekui oleks nende nimed kirjutatud tema kätele: ”Vaata, ma olen sind märkinud oma peopesadesse, su müürid on alati mu silme ees!” (Jesaja 49:16).
23. Kuidas innustas Paulus kristlasi lootma, et Jehoova ei unusta neid?
23 Kirjas galaatlastele manitses apostel Paulus kristlasi: ”Kui me teeme head, siis ärgem tüdigem, sest me saame omal ajal lõigata, kui me ei väsi” (Galaatlastele 6:9). Heebrealastele ta kirjutas innustavad sõnad: ”Jumal ei ole ülekohtune, et ta unustaks ära teie teod ja armastuse, mida olete osutanud tema nimele” (Heebrealastele 6:10). Me ei peaks mitte kunagi arvama, et Jehoova on unustanud oma rahva. Nagu muistsel Siionil, nii on ka kristlastel häid põhjusi rõõmustada ja kannatlikult oodata Jehoovat. Tema peab kindlalt kinni oma lepingu tingimustest ja tõotustest.
24. Mil viisil Siion taastatakse ja milliseid küsimusi ta esitab?
24 Jesaja kaudu pakub Jehoova veel lisalohutust. Need, kes ”lammutasid” Siionit, olgu babüloonlased või ärataganenud juudid, ei kujuta endast enam ohtu. Siioni ”pojad” (PR), pagendatud juudid, kes jäävad Jehoovale lojaalseks, ”tulevad tõtates”. Nad ”kogunevad”. Kiirustades tagasi Jeruusalemma, saavad kodumaale naasnud juudid kaunistuseks oma pealinnale, mis on otsekui ”ehtega” kaetud ”mõrsja” (Jesaja 49:17, 18). Siioni paigad on ”laastatud”. Kujutle tema üllatust, kui järsku on seal nii palju asukaid, et tema elupaigad paistavad kitsaks jäävat. (Loe Jesaja 49:19, 20.) Loomulikult küsib ta, kust kõik need lapsed tulevad: ”Siis sa mõtled oma südames: kes on need mulle sünnitanud? Ma olin lasteta ja viljatu, vangi viidud ja ära aetud! Kes on need kasvatanud? Vaata, ma olin üksi järele jäänud! Kus olid siis need?” (Jesaja 49:21). Milline rõõmus olukord varem viljatule Siionile!
25. Milline taastamine sai vaimsele Iisraelile osaks nüüdsel ajal?
25 Need sõnad täituvad ka tänapäeval. Esimese maailmasõja raskeil aastail saabus aeg, mil vaimne Iisrael oli laastatud ja vangis. Kuid tema olukord taastati ja ta asus elama vaimsesse paradiisi (Jesaja 35:1—10). Otsekui kunagi laastatud linnal, mida kirjeldas Jesaja, oli tal hea meel leida end nii-öelda kihamas rõõmsatest ja aktiivsetest Jehoova kummardajatest.
”Rahvaile märgiks”
26. Kuidas suunab Jehoova oma vabastatud rahvast?
26 Jehoova viib nüüd Jesaja prohvetiennustuse kaudu aega, mil tema rahvas vabaneb Babülonist. Kas pakub Jumal neile sel ajal juhatust? Jehoova vastab: ”Vaata, ma tõstan oma käe paganate poole ja püstitan oma lipu [”märgi”, UM] rahvaste suunas: siis nad toovad su poegi süles ja kannavad su tütreid õlgadel!” (Jesaja 49:22). Algse täitumise puhul saab Jehoova antud ”märgiks” Jeruusalemm, mis oli kunagi valitsuse ja Jehoova templi asupaik. Isegi teiste rahvaste nimekad ja vägevad isikud, näiteks ”kuningad” ja ”emandad”, aitavad iisraellasi nende tagasiteel Jeruusalemma (Jesaja 49:23a). Pärsia kuningad Kyros ja Artaxerxes Makrocheir oma kodakondsetega on nende aitajate hulgas (Esra 5:13; 7:11—26). Jesaja sõnad täituvad ka hiljem.
27. a) Millise ”märgi” juurde kogunevad rahvad selle ennustuse suurema täitumise korral? b) Mis on selle tulemus, kui kõik rahvad on sunnitud kummarduma Messia valitsuse ette?
27 Jesaja 11:10 räägib ”rahvaste märgist” (UM). Apostel Paulus kohaldas neid sõnu Kristusele Jeesusele (Roomlastele 15:8—12). Seega on Jeesus koos oma võitud kaasvalitsejatega nende sõnade suuremas täitumises Jehoova seatud ”märgiks”, mille juurde rahvad kogunevad (Ilmutuse 14:1). Määratud ajal peavad kõik rahvad maa peal — isegi praegused valitsevad klassid — kummarduma Messia valitsuse ette (Laul 2:10, 11; Taaniel 2:44). Mis on selle tulemus? Jehoova ütleb: ”Siis sa tead, et mina olen Jehoova, ei jää häbisse need, kes mind ootavad!” (Jesaja 49:23b).
”Nüüd on meie pääste lähemal”
28. a) Milliste sõnadega kinnitab Jehoova taas oma rahvale, et see vabastatakse? b) Millist lubadust Jehoova ikka veel peab seoses oma rahvaga?
28 Mõned Babüloni pagendatutest võivad imestada, kas tõesti on võimalik, et Iisrael saab vabaks? Jehoova vastab sellele küsimusele küsimusega: ”Kas sangari käest saab võtta tema saagi või kiskuda vägeva käest tema vange?” (Jesaja 49:24, EP 97). Vastus on jah. Jehoova kinnitab neile: ”Küllap võetakse sangari vangid ja pääseb vägivallavalitseja saak” (Jesaja 49:25a). Milline lohutav kinnitus! Lisaks sellele, et Jehoova tunneb oma rahva vastu heameelt, annab ta kindla lubaduse seda ka kaitsta. Ta ütleb täiesti selgelt: ”Mina riidlen sellega, kes riidleb sinuga, ja mina päästan su lapsed!” (Jesaja 49:25b). Seda lubadust peab ta ikka veel. Nagu on kirjas Sakarja 2:12, ütleb Jehoova oma rahvale, et ’kes puudutab neid, see puudutab tema silmatera’. Tõsi, praegu on hea meele aeg, mil kogu maailma rahvastel on võimalus koguneda vaimse Siioni juurde. Kuid see hea meele aeg jõuab lõpule.
29. Milline hirmuäratav tulevik ootab neid, kes keelduvad Jehoovale kuuletumast?
29 Mis saab neist, kes kangekaelselt keelduvad kuuletumast Jehoovale ja kes koguni kiusavad taga tema kummardajaid? Ta ütleb: ”Ma söödan su rõhujaid nende oma lihaga ja nad joobuvad omaenese verest otsekui värskest viinast!” (Jesaja 49:26a). Kui hirmuäratav tulevik ootab neid ees! Sellistel kangekaelsetel vastupanijatel ei ole palju aega jäänud. Nad hävitatakse. Niisiis sellest, et Jehoova päästab oma rahva ja hävitab selle vaenlased, võidakse näha, et ta on Päästja. ”Siis teab kõik liha, et mina, Jehoova, olen su päästja, Jaakobi Vägev on su lunastaja!” (Jesaja 49:26b.)
30. Milliseid päästetegusid on Jehoova teinud oma rahva heaks ja mida ta veel teeb?
30 Need sõnad täitusid esmakordselt siis, kui Jehoova lasi Kyrosel vabastada Iisraeli rahva Babüloonia vangistusest. Need täitusid samuti aastal 1919, mil Jehoova lasi oma kroonitud Pojal Jeesus Kristusel vabastada oma rahva vaimsest orjusest. Seepärast räägib Piibel Jehoovast ja Jeesusest kui päästjatest (Tiitusele 2:11—13; 3:4—6; EP 97). Jehoova on meie Päästja ning Messias Jeesus on tema ”Peaesindaja” (Apostlite teod 5:31, UM). Tõesti, Jumala päästeteod Jeesus Kristuse kaudu on imelised. Hea sõnumi kaudu vabastab Jehoova õiglase südamega inimesed valereligiooni ahelaist. Lunastusohvri kaudu vabastab ta nad patu ja surma ahelaist. Aastal 1919 vabastas ta Jeesuse vennad vaimseist köidikuist. Ja kiiresti lähenevas Harmagedooni sõjas päästab ta ustavatest inimestest koosneva suure rahvahulga hävingust, mis tabab patuseid.
31. Kuidas peaksid kristlased reageerima sellele, et Jumal osutab neile heatahtlikkust?
31 Milline eesõigus on seega kogeda Jumala heatahtlikkust! Kasutagem kõik seda soodsat aega targalt. Ja tegutsegem vastavalt meie aja pakilisusele, pannes tähele Pauluse sõnu roomlastele: ”Te teate tunni juba käes olevat unest üles ärgata; sest nüüd on meie pääste lähemal kui siis, kui me usklikuks saime. Öö on möödumas, aga päev on lähedal. Siis heitkem enestest ära pimeduse teod ja varustugem valguse relvadega! Elagem ausasti nagu päeva ajal, mitte öistes pidutsemistes ega joominguis, mitte kiimaluses ega iharuses, mitte riius ega kadeduses, vaid varustuge Issanda Jeesuse Kristusega ja ärge muutke liha eest hoolitsemist himude ärritamiseks!” (Roomlastele 13:11—14).
32. Milles on Jumala rahvas kindel?
32 Jehoova soosib edaspidigi neid, kes panevad tähele tema nõuandeid. Ta annab neile jõudu ja võimeid, mida on vaja selleks, et kuulutada head sõnumit (2. Korintlastele 4:7). Jehoova kasutab oma teenijaid samuti, nagu ta kasutas nende Juhti Jeesust. Ta teeb nende suu ”vaheda mõõga sarnaseks”, nii et nad jõuavad hea sõnumiga alandlike inimeste südameni. (Matteuse 28:19, 20.) Ta kaitseb oma rahvast ”oma käe varju all”. ”Terava noole” sarnaselt on nad varjatud tema ”nooletupes”. Tõesti, Jehoova ei hülga oma rahvast! (Laul 94:14; Jesaja 49:2, 15.)
[Allmärkus]
a ”Kuna Saatan sai kahtlemata aru, et Jeesus on Jumala Poeg ja see, kes prohvetiennustuse kohaselt purustab tema pea (1Mo 3:15), tegi ta Jeesuse hävitamiseks kõik, mida suutis. Ent kui ingel Gabriel teatas Maarjale Jeesuse eostumisest, ütles ta: ”Püha Vaim tuleb su peale ja Kõigekõrgema vägi varjab sind; sellepärast peab ka Püha, kes sinust sünnib, nimetatama Jumala Pojaks” (Luuka 1:35). Jehoova kaitses oma Poega. Jeesust üritati lapsena hukata, kuid see ei õnnestunud.” (”Insight on the Scriptures”, 2. köide, lk 868, väljaandja Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühing.)
[Pilt lk 139]
Messias on nagu ”terav nool” Jehoova nooletupes
[Pilt lk 141]
Messias on olnud ”paganaile valguseks”
[Pilt lk 147]
Jumala armastus oma rahva vastu on suurem kui ema armastus oma lapse vastu