Piibli 23. raamat — Jesaja

Kirjutaja: Jesaja

Kirjutamiskoht: Jeruusalemm

Kirjutamine lõpetati: pärast a 732 e.m.a

Käsitletud ajavahemik: u 778 — pärast a 732 e.m.a

LÄHIS-IDA impeeriumide ja väiksemate riikide kohal kõrgus ähvardavalt õela Assüüria monarhi vari. Kõikjal räägiti vandenõust ja püüti leida endale liitlasi (Jes. 8:9—13). Põhjapoolne ärataganenud Iisrael langes peatselt selle rahvusvahelise intriigi ohvriks ning ka lõunapoolse Juuda kuningate valitsemine ei tõotanud midagi head (2. Kun. ptk 15—21). Arendati ja võeti kasutusele uusi sõjarelvi, mis suurendas veelgi inimeste hirmu (2. Ajar. 26:14, 15). Kust leida kaitset ja päästet? Kuigi Jehoova nimi oli väikeses Juuda kuningriigis inimeste ja preestrite huulil, olid nende südamed pöördunud sootuks teise suunda, kõigepealt Assüüria ja seejärel Egiptuse poole (2. Kun. 16:7; 18:21). Usk Jehoova väesse kahanes. Isegi kui ei kummardatud ebajumalaid, teenis suurem osa Jumalat silmakirjalikult ja formaalselt ning rahval puudus tõeline jumalakartus.

² Kes räägiks Jehoova nimel? Kes kuulutaks, et ta suudab päästa oma rahva? ”Vaata, siin ma olen, läkita mind,” tuli kiire vastus Jesajalt, kes juba tegutses prohvetina. See oli arvatavalt aastal 778 e.m.a, mil suri pidalitõbine kuningas Ussija. (Jes. 6:1, 8.) Nimi Jesaja tähendab ’Jehoova pääste’. Sama tähendus on ka Jeesuse nimel, ’Jehoova on pääste’, kuigi algkeeles on sõnad selles nimes vastupidises järjekorras. Jesaja prohvetikuulutus tõstab algusest lõpuni esile tõsiasja, et Jehoova toob pääste.

³ Jesaja oli Aamotsi poeg (1:1). Pühakiri ei räägi midagi tema sünnist ega surmast, kuid juudi pärimuse järgi lasi kuri kuningas Manasse ta pooleks saagida. (Võrdle Heebrealastele 11:37.) Jesaja ülestähendused näitavad, et ta elas koos oma prohvetist naisega Jeruusalemmas ning tal oli vähemalt kaks poega, kellel olid prohvetlikud nimed (Jes. 7:3; 8:1, 3). Ta teenis vähemalt nelja Juuda kuninga, nimelt Ussija, Jootami, Ahase ja Hiskija valitsemise ajal, ilmselt aastast 778 e.m.a (kui Ussija suri, võimalik et ka varem) kuni aastani 732 e.m.a (Hiskija 14. aasta) ja ka mõnda aega pärast seda, kokku mitte vähem kui 46 aastat. Võib arvata, et ta lõpetas oma prohvetiennustuste kirjapaneku hiljemalt viimatimainitud aastal. (1:1; 6:1; 36:1.) Jesaja ajal tegutsesid prohvetitena veel Miika Juudas ning Hoosea ja Ooded põhja pool (Miika 1:1; Hoos. 1:1; 2. Ajar. 28:6—9).

⁴ See, et Jehoova käskis Jesajal üles tähendada prohvetlikud kohtuotsused, on kirjas Jesaja 30:8: ”Nüüd mine kirjuta see nende nähes tahvlile ja märgi raamatusse, et see võiks jääda tulevasiks päeviks, ikka ja igavesti!” Muistsed juudi rabid tunnustasid Jesajat selle raamatu kirjutajana ja arvasid selle niinimetatud suurte prohvetite (Jesaja, Jeremija ja Hesekiel) esimeseks raamatuks.

⁵ Mõned on osutanud sellele, et alates 40. peatükist raamatu stiil muutub, mis viitavat teisele kirjutajale, niinimetatud teisele Jesajale. Kuna aga muutub ka käsitletav teema, siis pole stiilimuutus üllatav. On palju tõendeid, et Jesaja kirjutas terve raamatu, mis kannab tema nime. Selle ühtsust kinnitab muu hulgas väljend ”Iisraeli Püha”, mis esineb 12 korda peatükkides 1—39 ja 13 korda peatükkides 40—66, kokku 25 korda, samas kui Pühakirja ülejäänud heebreakeelses osas esineb seda vaid 6 korda. Apostel Paulus kinnitab samuti selle raamatu ühtsust, kuna ta toob tsitaate kõigist selle prohvetikuulutuse osadest ja omistab kogu töö ühele kirjutajale, Jesajale. (Võrdle Roomlastele 10:16, 20; 15:12 ja Jesaja 53:1; 65:1; 11:1.)

⁶ Aastal 1947 ja pärast seda on Surnumere loodekaldalt Khirbet Qumrani lähedalt koobastest leitud huvitavaid vanu dokumente. Neid hakati nimetama Surnumere kirjarullideks ja nende hulgas oli ka Jesaja prohvetikuulutus. See masoreetide-eelses vanaheebrea keeles kaunisti kirjutatud käsikiri on umbes 2000 aasta vanune ja pärineb 2. sajandi lõpust e.m.a. Selle tekst on ligi tuhat aastat vanem kui teised olemasolevad vanad masoreetsed käsikirjad, millel põhinevad Pühakirja heebreakeelse osa tänapäevased tõlked. Käsikirjast leiti vaid mõned väikesed erinevused ortograafias ja grammatilises ülesehituses, kuid õpetussisulisest küljest ei erinenud see masoreetsest tekstist. See on kindel tõend, et tänapäevane Piibel sisaldab samu mõtteid, mis Jesaja pani Jumala vaimu mõjutusel kirja. Lisaks lükkavad need muistsed käsikirjad ümber kriitikute väite teisest Jesajast, sest 40. peatüki esimene lause algab samast veerust, kus lõpeb 39. peatükk. Seega polnud ümberkirjutajal ilmselt mingit aimu kirjutaja vahetumisest või mingist raamatu jagunemisest selles kohas.a

⁷ Jesaja raamatu autentsuse kohta on külluslikult tõendeid. Peale Moosese pole kristliku Pühakirja kirjutajad tsiteerinud ühtki teist prohvetit nii palju kui Jesajat. Samuti on palju ajaloolisi ja arheoloogilisi materjale, mis tõestavad selle ehedust, nagu Assüüria monarhide annaalid, sealhulgas Sanheribi kuusnurkne prisma, milles ta ise jutustab Jeruusalemma piiramisest.b (Jes. ptk 36, 37.) Babüloni varemed annavad senini tunnistust teksti Jesaja 13:17—22 täitumise kohta.c Elavaks tunnistuseks on ka tuhanded juudid, kes naasid Babülonist oma kodumaale, kui kuningas Kyros — kelle nime Jesaja oli 200 aastat varem kirja pannud — lasi nad vabaks. Täiesti võimalik, et Kyrosele näidati seda prohvetlikku kirjutist, sest juudi jääki vabastades ütles ta, et Jehoova andis talle selle ülesande (Jes. 44:28; 45:1; Esra 1:1—3).

⁸ Jesaja raamat on tuntud Messiat puudutavate prohvetikuulutuste poolest. Jesajat on kutsutud ”evangeelseks prohvetiks”, kuna ta ennustas väga palju üksikasju, mis Jeesuse elus täitusid. Peatükk 53, mis oli kaua aega saladus nii Etioopia kojaülemale, kellest räägib Apostlite tegude 8. peatükk, kui ka kogu juudi rahvale, ennustas niivõrd elavalt Jeesuse kohtlemist, nagu oleks tegemist pealtnägija jutustusega. Pühakirja kristlik kreekakeelne osa kirjutab selle Jesaja raamatu tähelepanuväärse peatüki täitumisest, nagu näitavad järgmised võrdlused: Js 53 salm 1 — Johannese 12:37, 38; Js 53 salm 2 — Johannese 19:5—7; Js 53 salm 3 — Markuse 9:12; Js 53 salm 4 — Matteuse 8:16, 17; Js 53 salm 5 — 1. Peetruse 2:24; Js 53 salm 6 — 1. Peetruse 2:25; Js 53 salm 7 — Apostlite teod 8:32, 35; Js 53 salm 8 — Apostlite teod 8:33; Js 53 salm 9 — Matteuse 27:57—60; Js 53 salm 10 — Heebrealastele 7:27; Js 53 salm 11 — Roomlastele 5:18; Js 53 salm 12 — Luuka 22:37. Kes veel kui mitte Jumal sai olla selliste täpsete ettekuulutuste allikas.

MILLE POOLEST KASULIK

³⁴ Jesaja raamatu kõiki tahke uurides näeme, kui hinnaline kingitus on see Jehoova Jumalalt. Selles on Jumala enda ülevad mõtted (Jes. 55:8—11). Kõik, kes räägivad Piibli tõdedest avalikkuse ees, saavad kasutada Jesaja raamatu väärtuslikke ja elavaid näiteid, mis on sama mõjusad kui Jeesuse tähendamissõnad. Jesaja toob jõulise näite sellest, kui rumal on kasutada sama puud kütteks ja ebajumalakuju valmistamiseks. Ta paneb meid tundma, kui ebamugav on lamada liiga lühikeses voodis ja katta end kitsa vaibaga, ning kuulma, kui raskelt magavad prohvetid, kes on nagu keeletud koerad, liiga laisad, et haukuda. Kui järgime Jesaja üleskutset ”uurige Jehoova raamatust ja lugege”, siis mõistame, kui aktuaalne on Jesaja sõnum ka meie päevil. (44:14—20; 28:20; 56:10—12; 34:16.)

³⁵ Jesaja prohvetikuulutus keskendub peamiselt Jumala Messia Kuningriigile. Jehoova ise on ülim Kuningas ja tema päästab meid (33:22). Aga mida me saame teada Messia kohta? Ingli teadaanne Maarjale talle sündiva lapse kohta näitas, et Jesaja 9:5, 6 täitub sellega, et Messias saab Taaveti trooni ja ”valitseb igavesti Jaakobi soo üle ning tema kuningriigil ei ole otsa” (Luuka 1:32, 33). Matteuse 1:22, 23 näitab, et Jeesuse sünniga neitsist täitub Jesaja 7:14 ja et Jeesust nimetatakse ”Immaanueliks”. Umbes 30 aastat hiljem kuulutab Ristija Johannes, et ”taevariik on lähedal”. Kõik neli evangeeliumikirjutajat tsiteerivad teksti Jesaja 40:3, näitamaks, et Johannes oli see ”hüüdja hääl kõrbes” (Matt. 3:1—3; Mark. 1:2—4; Luuka 3:3—6; Joh. 1:23). Ristimisega sai Jeesus Messiaks — Jehoova Võituks, Iisai juureks —, et valitseda rahvaid. Temale peavad rahvad lootma, nagu ennustas Jesaja 11:1, 10 (Rooml. 15:8, 12).

³⁶ Vaatame, kuidas Jesaja kirjeldab edasi Messias-Kuningat. Jeesus luges Jesaja kirjarullist, milles seisneb tema missioon, näitamaks, et tema on Jehoova Võitu. Seejärel hakkas ta ”kuulutama Jumala riigi evangeeliumi”, sest nagu ta selgitas, ”selleks ma olen läkitatud” (Luuka 4:17—19, 43; Jes. 61:1, 2). Neli evangeeliumi on täis üksikasju Jeesuse maise teenistuse ja tema surma kohta, mida ennustas Jesaja 53. peatükk. Kuigi juudid kuulsid head sõnumit Kuningriigist ja nägid Jeesuse imepäraseid töid, ei mõistnud nad selle tähendust, kuna neil oli uskmatu süda, nagu oli ennustatud Jesaja 6:9, 10; 29:13 ja 53:1. (Matt. 13:14, 15; Joh. 12:38—40; Ap. t. 28:24—27; Rooml. 10:16; Matt. 15:7—9; Mark. 7:6, 7.) Jeesus oli neile komistuskiviks, kuid temast sai nurgakivi, mille Jehoova asetas Siionisse ja millele ta ehitas oma vaimse koja — nõnda täitusid Jesaja 8:14 ja 28:16. (Luuka 20:17; Rooml. 9:32, 33; 10:11; 1. Peetr. 2:4—10.)

³⁷ Jeesus Kristuse apostlid kohaldasid Jesaja prohvetikuulutust teenistusega. Näiteks, kui nad rääkisid, et usu kasvatamiseks on vaja kuulutajaid, tsiteeris Paulus Jesaja sõnu: ”Kui armsad on nende sammud, kes häid sõnumeid kuulutavad!” (Rooml. 10:15; Jes. 52:7; vaata ka Roomlastele 10:11, 16, 20, 21). Peetrus tsiteerib samuti Jesajat, et näidata hea sõnumi püsivust: ”Sest ”kõik liha on nagu rohi ja kõik tema hiilgus nagu rohu õieke; rohi kuivab ära ja õieke variseb maha, aga Issanda sõna püsib igavesti!” Ja see on see sõna, mis teile rõõmusõnumina on kuulutatud.” (1. Peetr. 1:24, 25; Jes. 40:6—8).

³⁸ Jesaja loob värvika pildi tulevasest Kuningriigist: need on ”uued taevad ja uus maa”, kus ”kuningas hakkab valitsema õigluses ja vürstid asuvad juhtima, nagu kohus”. See annab tõesti põhjust rõõmustada! (65:17, 18; 32:1, 2.) Ja jälle tsiteerib Peetrus Jesaja rõõmusõnumit: ”Aga meie ootame tema [Jumala] tõotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus õigus elab!” (2. Peetr. 3:13.) See võrratu Kuningriigi teema saavutab haripunkti Ilmutusraamatu viimastes peatükkides (Jes. 66:22, 23; 25:8; Ilm. 21:1—5).

³⁹ Kuigi Jesaja raamat mõistab valjult hukka Jehoova vaenlased ja need, kes teenivad teda silmakirjalikult, räägib see üleval toonil suurejoonelisest Messia Kuningriigi lootusest, mille kaudu Jehoova suur nimi lõplikult pühitsetakse. See raamat selgitab Jehoova Kuningriigi imelisi tõdesid ja soojendab meie südant ”tema pääste” rõõmsa ootusega (Jes. 25:9; 40:28—31).

[Allmärkused]