Selgub, kes on ”naine”

 3. Miks on sigimatul ”naisel” põhjust rõõmustada?

³ Peatükk 54 algab rõõmsal toonil: ”Hõiska, sigimatu, kes pole sünnitanud, rõkata rõõmust ja ilutse, kes pole olnud lapsevaevas! Sest vallalisel [”sellel, kes oli laastatu”, SP] saab olema rohkem lapsi kui abielunaisel, ütleb Jehoova!” (Jesaja 54:1). Kui põnevil Jesaja neid sõnu rääkides kindlasti on! Ja millist lohutust toob nende täitumine juutidele, kes on pagendatud Babüloni! Sel ajal on Jeruusalemm ikka veel laastatud. Inimlikust seisukohast ei paista mingit lootust, et see linn võidaks kunagi taasasustada, nii nagu sigimatul naisel pole tavaliselt lootust vanas eas enam lapsi saada. Kuid sellele ”naisele” saab tulevikus osaks suur õnnistus — ta saab viljakaks. Jeruusalemma valdab meeletu rõõm. Ta hakkab jälle kihama ”lastest” ehk elanikest.

 4. a) Kuidas aitab apostel Paulus meil mõista, et Jesaja 54. peatükil peab olema suurem täitumine kui see, mis toimus aastal 537 e.m.a? b) Mis on ”Jeruusalemm, mis on ülal”?

⁴ Jesaja ei pruugi seda teada, kuid tema ennustus täitub rohkem kui korra. Apostel Paulus tsiteerib Jesaja 54. peatükki ja selgitab, et see ”naine” tähistab midagi palju olulisemat kui maist Jeruusalemma linna. Ta kirjutab: ”Jeruusalemm, mis on ülal, on vaba naine, ja see on meie kõikide ema” (Galaatlastele 4:26). Mis on see ”Jeruusalemm, mis on ülal”? Kindlasti mitte Jeruusalemma linn Tõotatud Maal. See linn on maine, mitte ”ülal”, taevases valdkonnas. ”Jeruusalemm, mis on ülal” on Jumala taevane ”naine”, tema organisatsioon, mis koosneb võimsatest vaimolenditest.

 5. Keda kujutab Galaatlastele 4:22—31 kirjeldatud sümboolses draamas a) Aabraham? b) Saara? c) Iisak? d) Haagar? e) Ismael?

⁵ Ent kuidas võib Jehooval olla kaks sümboolset naist — üks taevane ja teine maine? Kas siin on mingi vastuolu? Sugugi mitte. Apostel Paulus näitab, et vastus peitub prohvetlikus pildis, mille moodustab Aabrahami pere. (Galaatlastele 4:22—31; vaata lk 218 ”Aabrahami pere — prohvetlik pilt”.) Saara, ”vaba naine” ja Aabrahami abikaasa, kujutab Jehoova naisesarnast organisatsiooni, mis koosneb vaimolenditest. Haagar, orjatüdruk ja Aabrahami teine naine ehk liignaine, kujutab maist Jeruusalemma.

 6. Mis mõttes oli Jumala taevane organisatsioon pikka aega viljatu?

⁶ Seda tausta silmas pidades hakkame nüüd mõistma Jesaja 54:1 sügavat tähendust. Pärast aastakümneid kestnud viljatust sünnitas Saara Iisaki, olles 90-aastane. Samuti oli Jehoova taevane organisatsioon pikka aega viljatu. Juba Eedenis tõotas Jehoova, et tema ”naine” toob esile ”seemne” (1. Moosese 3:15). Üle 2000 aasta hiljem tegi Jehoova Aabrahamiga lepingu seoses selle tõotatud Seemnega. Kuid Jumala taevane ”naine” pidi ootama veel palju-palju sajandeid enne selle Seemne esiletoomist. Siiski saabus aeg, mil sel kunagi ”sigimatul” naisel oli lapsi rohkem kui lihasel Iisraelil. Näide sigimatust naisest aitab meil mõista, miks inglid nii kangesti tahtsid näha selle ennustatud Seemne saabumist (1. Peetruse 1:12). Millal see lõpuks toimus?

 7. Millal oli ’ülal oleval Jeruusalemmal’ põhjust rõõmustamiseks vastavalt Jesaja 54:1 ennustusele, ja miks sa nii vastad?

⁷ Jeesuse sünd inimlapsena andis inglitele kindlasti põhjust rõõmustada (Luuka 2:9—14). Kuid see polnud sündmus, mida ennustati Jesaja 54:1. Alles siis, kui Jeesus sündis aastal 29 m.a.j pühast vaimust, sai ta ’ülal oleva Jeruusalemma’ vaimseks pojaks, kelle Jumal ise tunnistas avalikult oma ”armsaks Pojaks” (Markuse 1:10, 11; Heebrealastele 1:5; 5:4, 5). Siis oli Jumala taevasel ”naisel” teksti Jesaja 54:1 täitudes põhjust rõõmustamiseks. Lõpuks ometi oli ta sünnitanud tõotatud Seemne, Messia! Sajandeid kestnud sigimatus oli möödas. Sellega tema rõõm aga ei lõppenud.

Sigimatu naise arvukad lapsed

 8. Miks oli Jumala taevasel ”naisel” põhjust rõõmustamiseks pärast tõotatud Seemne esiletoomist?

⁸ Pärast Jeesuse surma ja hilisemat ülestõusmist oli Jumala taevane ”naine” rõõmus, et ta sai selle soositud Poja tagasi ”esmasündinuna surnutest” (Koloslastele 1:18). Seejärel hakkas ta sünnitama uusi vaimseid lapsi. Nelipühapäeval aastal 33 m.a.j võiti püha vaimuga umbes 120 Jeesuse järelkäijat, kes sel viisil lapsendati Kristuse kaaspärijateks. Hiljem sel päeval lisati neile veel 3000 inimest (Johannese 1:12; Apostlite teod 1:13—15; 2:1—4, 41; Roomlastele 8:14—16). See laste grupp kasvas edasi. Ristiusu ärataganemise esimestel sajanditel kahanes see kasv nireks. Kuid see olukord pidi 20. sajandil muutuma.

[Pilt lk 220]

Pärast ristimist võiti Jeesus püha vaimuga ja algas teksti Jesaja 54:1 kõige tähtsam täitumine