Üheksateistkümnes peatükk

Silmakirjalikkus paljastatakse!

Jesaja 58:1—14

 1. Kuidas suhtuvad Jeesus ja Jehoova silmakirjalikkusse ning milliseks muutub see Jesaja päevil?

”TEIE [paistate] inimestele õigetena,” ütles Jeesus oma aja usujuhtidele, ”aga seestpoolt olete täis silmakirjatsemist ja ülekohut” (Matteuse 23:28, EP 97). Silmakirjalikkuse hukkamõistmisega kajastab Jeesus oma taevase Isa suhtumist sellesse. Jesaja prohvetikuulutuse 58. peatükk koondab tähelepanu Juudas lokkavale silmakirjalikkusele. Vaen, rõhumine ja vägivald on igapäevased asjad ning hingamispäeva pidamine on muutunud sisutuks rituaaliks. Rahvas teenib Jehoovat vaid vormitäiteks ja uhkeldab oma vagadusega, paastudes ebasiiralt. Pole midagi imestada, et Jehoova paljastab nad ja näitab, millised nad on tegelikult!

’Tee rahvale teatavaks nende patud’

 2. Millist vaimu ilmutab Jesaja, kuulutades Jehoova sõnumit, ja kes on tänapäeval tema sarnased?

² Kuigi Jehoova tunneb vastikust Juuda käitumise pärast, väljendub tema sõnades rahvale südamlik üleskutse kahetsemiseks. Siiski ei soovi Jehoova, et tema noomitus oleks ebaselge. Seepärast käsib ta Jesajat: ”Hüüa täiest kõrist, ära peata, tõsta oma häält otsekui pasun! Tee teatavaks mu rahvale nende üleastumine ja Jaakobi soole nende patud!” (Jesaja 58:1). Kuulutades julgelt Jehoova sõnu, võib Jesaja kutsuda esile rahva pahameele, kuid see teda ei heiduta. Tema vaimust ilmneb ikka samasugune pühendumus nagu siis, kui ta ütles: ”Siin ma olen, läkita mind!” (Jesaja 6:8). Kui hea vastupidavuse eeskuju on Jesaja küll praegustele Jehoova tunnistajatele, keda on volitatud kuulutama Jumala Sõna ja paljastama religioosset silmakirjalikkust! (Laul 118:6; 2. Timoteosele 4:1—5.)

3., 4. a) Millise väära mulje jätab rahvas endast Jesaja päevil? b) Milline olukord on Juudas tegelikult?

³ Pealtnäha otsib rahvas Jesaja päevil Jehoovat ja tunneb heameelt tema õiglaste kohtuotsuste üle. Jehoova ütleb: ”Päevast päeva nad küll otsivad mind ja tahavad teada mu teid, nagu oleks see rahvas, kes on õiglane ega hülga oma Jumala õigust! Nad nõuavad minult õiglasi otsuseid, igatsevad Jumala ligiolekut” (Jesaja 58:2). Kas see väidetav igatsus Jehoova teede järele on ehtne? Ei. Nad just ”nagu oleks see rahvas, kes on õiglane”, kuid see sarnasus on vaid pinnapealne. Tegelikult on see rahvas ’hüljanud oma Jumala õiguse’.

⁴ Olukord on paljus selline, nagu hiljem avaldati prohvet Hesekielile. Jehoova teatas Hesekielile, et juudid ütlevad üksteisele: ”Tulge ometi ja kuulake, milline sõna nüüd tuleb Jehoovalt!” Kuid Jumal hoiatas Hesekieli selle eest, et nad on ebasiirad: ”Nad tulevad su juurde, nagu rahval on viisiks tulla, ja nad istuvad su ees nagu minu rahvas ja kuulevad su sõnu, aga nad ei tee nende järgi; sest neil on valed suus, nad teevad nende järgi ja nende süda ajab taga omakasu! Ja vaata, sa oled neile nagu armastuslaul, ilus kõlalt ja kaunisti kanneldatud: nad kuulevad küll su sõnu, aga nad ei tee nende järgi!” (Hesekiel 33:30—32). Ka Jesaja kaasaegsed väidavad, et nad otsivad pidevalt Jehoovat, kuid nad ei kuuletu tema sõnadele.

Silmakirjalik paastumine

 5. Kuidas üritavad juudid saavutada Jumala soosingut ja kuidas Jehoova sellele reageerib?

⁵ Püüdes saavutada Jumala soosingut, paastuvad juudid vormitäiteks, kuid nende teeseldud vagadus viib neid Jehoovast üksnes kaugemale. Ilmses hämmingus küsivad nad: ”Miks me paastume, kui sa seda ei näe, alandame oma hinge, kui sa seda ei märka?” Jehoova vastab sellele otsekoheselt: ”Vaata, oma paastupäeval te teete, mis teile meeldib, ja pigistate kõiki oma võlgnikke! Vaata, te paastute riiuks ja tüliks ja et lüüa õela rusikaga! Praegu te küll ei paastu selleks, et teha oma häält kuuldavaks ülal! Kas niisugune on see paast, mis mulle meeldib, päev, mil inimene alandab oma hinge, et ta painutab oma pead nagu kõrkjas ja teeb enesele aseme kotiriidest ning tuhast? Kas sa seda nimetad paastuks ja Jehoovale meelepäraseks päevaks?” (Jesaja 58:3—5, EP 68).

 6. Millised juutide teod reedavad, et nende paastumine on silmakirjalik?

⁶ Kuigi rahvas paastub, püüab õiglast muljet jätta ja koguni küsib Jehoovalt õiglasi kohtuotsuseid, taotlevad juudid siiski isiklikke naudinguid ja ärihuvisid. Nad annavad vaba voli tülitsemisele, rõhumisele ja vägivallale. Üritades oma ebaõiget käitumist varjata ja selleks, et jätta muljet oma pattude kahetsemisest, korraldavad nad silmapaistvaid leinastseene — lasevad pea norgu otsekui kõrkjad ning istuvad kotiriides ja tuhas. Mis väärtust on sellel kõigel, kui nad jätkavad mässamist? Nad ei ilmuta vähimalgi määral jumalikku kurbust ega kahetsust, mis peaks olema seotud siira paastumisega. Nende halamist, olgugi et see on valjuhäälne, pole taevas kuulda.

 7. Mille poolest tegutsesid Jeesuse ajal elanud juudid silmakirjalikult ja kuidas toimivad paljud praegu samal kombel?

⁷ Jeesuse päevil muudavad juudid tseremoniaalse paastumise samalaadseks vaatemänguks, mida mõned korraldavad koguni kaks korda nädalas! (Matteuse 6:16—18; Luuka 18:11, 12.) Paljud usujuhid jäljendasid Jesaja sugupõlve ka sellega, et nad olid karmid ja võimutsevad. Seepärast paljastas Jeesus julgelt neid religioosseid silmakirjatsejaid ja ütles, et nende jumalateenistus on asjatu (Matteuse 15:7—9). Ka tänapäeval väidavad miljonid avalikult, et ”nad tunnevad Jumalat, aga tegudega nad salgavad; sest nad on jälgid ja sõnakuulmatud ja igaks heaks tööks kõlbmatud” (Tiitusele 1:16). Nad võivad loota Jumala halastusele, kuid nende käitumine reedab, et nad pole siirad. Vastupidiselt neile ilmneb Jehoova tunnistajate juures tõeline Jumalale andumus ja ehtne vennalik armastus (Johannese 13:35).

Kuidas väljendub tõeline kahetsus

8., 9. Millised otsustavad teod peavad käima kaasas siira kahetsusega?

⁸ Jehoova soovib, et tema rahvas teeks enamat, kui vaid paastuks oma pattude pärast. Ta soovib, et nad kahetseksid. Siis saavutavad nad tema soosingu (Hesekiel 18:23, 32). Ta selgitab, et paastumine muutub mõttekaks siis, kui sellega kaasneb varasemate pattude hülgamine. Pane tähele südant läbiuurivaid küsimusi, mida Jehoova esitab: ”Eks ole ju mulle meeldiv paast niisugune: päästa valla ülekohtused ahelad, teha lahti ikke rihmad, lasta vabaks rõhutud ja purustada kõik ikked?” (Jesaja 58:6, EP 97).

⁹ Ahelad ja ikked on tabav sümbol ränga orjuse kohta. Niisiis, selle asemel et paastuda ja samal ajal rõhuda kaasusklikke, oleks rahvas pidanud kuuletuma käsule: ”Armasta oma ligimest nagu iseennast!” (3. Moosese 19:18). Nad peaksid vabastama kõik, keda nad on rõhunud ja ebaõiglaselt orjastanud.a Mulje avaldamiseks mõeldud religioossed toimingud, nagu paastumine, ei asenda ehtsat Jumalale andumust ja tegusid, millest ilmneb vennalik armastus. Jesaja kaasaegne prohvet Miika kirjutab: ”Mida nõuab Jehoova sinult muud kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid osadust [”lahkust”, UM] ja käiksid hoolsasti [”oleksid tagasihoidlik, käies”, UM] ühes oma Jumalaga?” (Miika 6:8).

10., 11. a) Mis oleks juutidele paastumisest parem? b) Kuidas võivad kristlased tänapäeval rakendada Jehoova nõuannet juutidele?

¹⁰ Õiglus, lahkus ja tagasihoidlikkus eeldavad teistele heategemist, mis on Jehoova Seaduse tuum (Matteuse 7:12). Paastumisest palju parem oleks see, kui nad jagaksid oma küllust puudusekannatajatega. Jehoova küsib: ”Eks see [mulle meeldiv paast] ole murda oma leiba näljasele ja viia oma kotta viletsad kodutud, kui sa näed alastiolijat ja riietad teda ega hoidu oma ligimesest?” (Jesaja 58:7). Jah, selle asemel et paastumisega tähelepanu äratada, peaksid need, kellel on võimalust, hoopis pakkuma toitu, riideid ja peavarju oma puudustkannatavatele kaasmaalastele — oma ligimestele, kes elavad Juudamaal.

¹¹ Need kaunid vennaliku armastuse ja kaastunde põhimõtted, mida on väljendanud Jehoova, ei kehti mitte üksnes juutide puhul Jesaja päevil. Need juhivad ka kristlasi. Apostel Paulus kirjutas: ”Seepärast nüüd, et meil veel on aega, tehkem head kõikidele, aga kõige enam usukaaslastele!” (Galaatlastele 6:10). Kristlik kogudus peab olema armastuse ja vennaliku kiindumuse sadam, eriti kui pidada silmas neid aina raskemaks muutuvaid aegu, mil me praegu elame (2. Timoteosele 3:1; Jakoobuse 1:27).

Kuulekus toob rikkalikke õnnistusi

12. Mida teeb Jehoova, kui rahvas talle kuuletub?

¹² Kui vaid Jehoova rahval oleks taipu järgida tema armastavat manitsust! Jehoova sõnad näitavad, mis neid sel juhul ees ootaks: ”Siis ilmub su valgus otsekui koit ja su paranemine edeneb jõudsasti! Sinu õigus käib su ees, Jehoova auhiilgus järgneb sulle! Siis sa hüüad ja Jehoova vastab, kisendad appi ja tema ütleb: ”Vaata, siin ma olen!”” (Jesaja 58:8, 9a). Millised südamlikud ja meeldivad sõnad! Jehoova õnnistab ja kaitseb neid, kellele heldus ja õiglus rõõmu valmistavad. Kui Jehoova rahvas kahetseb oma karmust ja silmakirjalikkust ning kuuletub temale, muutub nende olukord palju helgemaks. Jehoova pakub rahvale ”paranemist” nii vaimses kui ka füüsilises mõttes. Ta kaitseb neid samuti nagu nende esiisasid ajal, mil need olid Egiptusest lahkumas. Kuuldes nende appihüüdeid, asub ta kohe tegutsema (2. Moosese 14:19, 20, 31).

13. Millised õnnistused on varuks juutidele, kui nad võtavad kuulda Jehoova manitsust?

¹³ Nüüd lisab Jehoova oma varasemale manitsusele ütluse: ”Kui sa oma keskelt eemaldad [ränga, ebaõiglase orjuse] ikke, sõrmega näitamise [võimalik, et põlastavalt või valelikult süüdistades] ja nurjatu kõne, kui sa pakud näljasele sedasama, mida sa ka ise himustad, ja toidad alandatud hinge, siis koidab sulle pimeduses valgus ja su pilkane pimedus on otsekui keskpäev!” (Jesaja 58:9b, 10). Omakasupüüdlik ja karm inimene teeb halba iseendale ja need omadused kutsuvad esile Jehoova viha. Kuid Jumal õnnistab rikkalikult neid, kes on lahked ja heldekäelised, eriti näljaste ja vaevatute vastu. Kui juudid vaid need tõed endale südamesse võtaksid! Siis paneks vaimne jõukus nad särama nagu keskpäevase päikese, mis hajutab vähimagi pimeduse. Kõige tähtsam on siinjuures see, et nii toovad nad au ja ülistust Jehoovale, kellest lähtuvad nende hiilgus ja õnnistused (1. Kuningate 8:41—43).

Taaskogutud rahvas

14. a) Kuidas Jesaja kaasaegsed tema sõnad vastu võtavad? b) Mida Jehoova jätkuvalt pakub?

¹⁴ On kahetsusväärne, et rahvas ei tee väljagi Jehoova kutsest, vaid upub veelgi sügavamale kurjusse. Lõpuks ei jäta nad Jehoovale muud valikut, kui et tal tuleb nad pagendusse saata, nagu ta on hoiatanud (5. Moosese 28:15, 36, 37, 64, 65). Siiski annavad järgmised Jesaja kaudu edastatavad Jehoova sõnad veelgi lootust. Jumal ennustab, et distsiplineeritud ja kahetsusest kurvastav jääk tuleb rõõmsal meelel Juudamaale tagasi, kuigi see on varemeis.

15. Millist rõõmurohket taastamist ennustab Jehoova?

¹⁵ Osutades oma rahva taaskogumisele aastal 537 e.m.a, ütleb Jehoova Jesaja kaudu: ”Jehoova juhatab sind alati ning toidab su hinge põudsel maal; ta teeb tugevaks su luud-kondid ja sa oled otsekui kastetud rohuaed, veelätte sarnane, mille vesi iialgi ei valmista pettumust!” (Jesaja 58:11). Jehoova paneb Iisraeli põuast kõrbenud kodumaa taas rohket vilja kandma. Mis veelgi imelisem, ta õnnistab oma kahetsevat rahvast, tehes tugevaks selle vaimselt surnud ”luud-kondid”, mis saavad täis elujõudu. (Hesekiel 37:1—14.) Rahvas ise saab otsekui ”kastetud rohuaiaks”, kus leidub palju vaimset vilja.

16. Kuidas taastatakse Juudamaa?

¹⁶ Taastamise juurde kuulub ka aastal 607 e.m.a babüloonlaste hävitatud linnade ülesehitamine. ”Su omad ehitavad üles muistsed varemed, sa taastad endiste põlvede alusmüürid; sind nimetatakse ”murtud müüride parandajaks”, ”teeradade käidavaks tegijaks!”” (Jesaja 58:12). Paralleelsed väljendid ”muistsed varemed” ja ”endiste põlvede alusmüürid” (mis on mitu põlve varemeis olnud) osutavad sellele, et koju tagasi jõudnud jääk ehitab üles Juuda varemeis linnad, eelkõige Jeruusalemma (Nehemja 2:5; 12:27; Jesaja 44:28). Nad parandavad Jeruusalemma ja kahtlemata ka teiste linnade ”murtud müürid”. (Jeremija 31:38—40; Aamos 9:14.)

Õnnistused, mis tulenevad ustavalt hingamispäeva pidamisest

17. Kuidas esitab Jehoova oma rahvale kutse pidada hingamispäeva seadusi?

¹⁷ Sellega, et Jumal käskis hingamispäeva pidada, ilmutas ta suurt hoolitsust oma rahva füüsilise ja vaimse heaolu eest. Jeesus ütles: ”Hingamispäev on tehtud inimese pärast, aga mitte inimene hingamispäeva pärast!” (Markuse 2:27). See Jehoova pühitsetud päev andis iisraellastele erilise võimaluse osutada armastust Jumala vastu. Kahjuks oli see Jesaja ajaks mandunud päevaks, mil tegeldi tühjade rituaalidega ja rahuldati omakasupüüdlikke soove. Seetõttu on Jehooval taas põhjust oma rahvast laita. Jälle püüab ta nende südant puudutada. Ta ütleb: ”Kui sa hingamispäeval peatad oma jalga ega tee mu pühal päeval, mis sulle meeldib, kui sa nimetad hingamispäeva rõõmuks, Jehoova püha päeva austusväärseks, ja austad seda ega tee, mis sulle meeldib, ei otsi omakasu ega kõnele tühje sõnu, siis sa tunned rõõmu Jehoovast: mina sõidutan sind üle maa kõrgendike ja toidan sind su isa Jaakobi pärandiga! Jah, Jehoova suu on rääkinud!” (Jesaja 58:13, 14).

18. Millise tagajärjeni viib see, et Juuda ei austa hingamispäeva?

¹⁸ Hingamispäev on mõeldud vaimsete asjade üle mõtisklemiseks, palvetamiseks ja koos perekonnaga Jumala teenimiseks. See peaks aitama juutidel mõtiskleda imeliste tegude üle, mida Jehoova on teinud nende heaks, ning õigluse ja armastuse üle, mis ilmneb tema Seadusest. Seega peaks selle püha päeva ustav pidamine aitama rahval oma Jumalaga lähedasemaks saada. Kuid nemad hoopis rikuvad hingamispäeva ja seetõttu on nad ohus jääda ilma Jehoova õnnistusest (3. Moosese 26:34; 2. Ajaraamat 36:21).

19. Millised rikkalikud õnnistused on varuks Jumala rahvale, kui see hakkab taas pidama hingamispäeva?

¹⁹ Siiski, kui juudid sellest distsiplineerimisest õppust võtavad ja hakkavad austama hingamispäevakorraldust, ootavad neid ees rikkalikud õnnistused. Õige jumalateenistus ja hingamispäevast lugupidamine avaldab head mõju kõigile nende elu tahkudele (5. Moosese 28:1—13; Laul 19:8—12). Näiteks Jehoova ’sõidutab oma rahvast üle maa kõrgendike’. See väljend osutab nende julgeolekule ja vaenlaste vallutamisele. Kelle kontrolli all on kõrgendikud — künkad ja mäed —, selle kontrolli all on maa (5. Moosese 32:13; 33:29). Kunagi kuuletus Iisrael Jehoovale ja ta kaitses oma rahvast, keda teised rahvad austasid, koguni kartsid (Joosua 2:9—11; 1. Kuningate 4:20; 5:1). Kui nad jälle kuulekalt Jehoova poole pöörduvad, saavad nad tagasi osa sellest endisest hiilgusest. Jehoova annab oma rahvale kogu ”Jaakobi pärandi” — õnnistused, mida ta on tõotanud nende esiisadega tehtud lepingu kaudu, eriti selle õnnistuse, et Tõotatud Maa saab kindlasti nende omandiks (Laul 105:8—11).

20. Milline ”hingamispäeva puhkus” on kristlastel?

²⁰ Kas kristlastel on sellest midagi õppida? Jeesus Kristuse surmaga kõrvaldati Moosese Seadus koos selle hingamispäevanõuetega (Koloslastele 2:16, 17). Kuid vaim, mida hingamispäev oleks pidanud Juudas edendama — vaimsete huvide esmatähtsaks pidamist ja Jehoovale lähenemist —, on ikka veel Jehoova kummardajatele elutähtis (Matteuse 6:33; Jakoobuse 4:8). Lisaks ütleb Paulus kirjas heebrealastele: ”Seega jääb Jumala rahvale hingamispäeva puhkus” (UM). Kristlastele algab ”hingamispäeva puhkus” sellega, kui nad kuuletuvad Jehoovale ja taotlevad õiglust, mis põhineb usul Jeesus Kristuse äravalatud veresse (Heebrealastele 3:12, 18, 19; 4:6, 9—11, 14—16). Kristlased ei pea seda hingamispäeva mitte ühel päeval nädalas, vaid iga päev (Koloslastele 3:23, 24).

Vaimset Iisraeli ’sõidutatakse üle maa kõrgendike’

21., 22. Mil viisil on Jehoova sõidutanud Jumala Iisraeli üle maa kõrgendike?

²¹ Alates ajast, mil võitud kristlased vabanesid aastal 1919 babüloonlikust vangistusest, on nad ustavalt tegutsenud põhimõtte järgi, mida hingamispäev ettetähenduslikult kujutas. Seetõttu on Jehoova ’sõidutanud neid üle maa kõrgendike’. Mis mõttes? Aastal 1513 e.m.a tegi Jehoova Aabrahami järglastega lepingu selle kohta, et kui nad on kuulekad, saavad nad preestrite kuningriigiks ja pühaks rahvaks (2. Moosese 19:5, 6). Kõik 40 aastat, mis nad kõrbes viibisid, kandis Jehoova neid turvaliselt, otsekui kotkas kannab oma poegi, ja õnnistas neid rikkaliku hoolitsusega (5. Moosese 32:10—12). Kuid rahval puudus usk ja lõpuks ta kaotas kõik eesõigused, mis tal oleks võinud olla. Sellegipoolest on Jehooval tänapäeval preestrite kuningriik. See on vaimne Jumala Iisrael (Galaatlastele 6:16; 1. Peetruse 2:9).

²² ”Viimsel ajal” on see vaimne rahvas teinud seda, mille muistne Iisrael jättis tegemata. Nad on säilitanud usu Jehoovasse. (Taaniel 8:17.) Kui selle liikmed järgivad hoolikalt Jehoova kõrgeid norme ja ülevaid teguviise, tõstab Jehoova nad vaimses mõttes kõrgele (Õpetussõnad 4:4, 5, 8; Ilmutuse 11:12). Nad on oma üleva eluviisi tõttu kaitstud ümbritseva ebapuhtuse eest, ja selle asemel et tegutseda kangekaelselt omaenda arvamuse järgi, tunnevad nad suurt ”rõõmu Jehoovast” ja tema Sõnast (Laul 37:4). Jehoova on taganud neile vaimse turvalisuse, hoolimata sihikindlast vastupanust, mida neile osutatakse kogu maailmas. Pärast aastat 1919 pole nende vaimsele ”maale” enam tungitud (Jesaja 66:8). Nad on jätkuvalt rahvas, kes kannab tema üllast nime ja kuulutab seda rõõmsalt kogu maailmas (5. Moosese 32:3; Apostlite teod 15:14). Lisaks on aina rohkem neid kõigist rahvustest alandlikke inimesi, kellel on suur eesõigus saada koos nendega õpetust Jehoova teede kohta ja abi selleks, et käia tema radadel.

23. Kuidas on Jehoova oma võitud teenijaid ’toitnud Jaakobi pärandiga’?

²³ Jehoova on oma võitud teenijaid ’toitnud Jaakobi pärandiga’. Kui Iisak õnnistas Eesavi asemel Jaakobit, kuulutasid patriarhi sõnad ette õnnistusi kõigile, kes ilmutavad usku Aabrahami tõotatud Seemnesse (1. Moosese 27:27—29; Galaatlastele 3:16, 17, UT). Nagu Jaakob — ja erinevalt Eesavist —, hindavad ka võitud kristlased ja nende kaaslased pühi asju, eriti vaimset toitu, mida Jumal annab külluslikult (Heebrealastele 12:16, 17; Matteuse 4:4). See vaimne toit — mille hulka kuuluvad teadmised selle kohta, mida Jehoova saadab korda tõotatud Seemne ja tema kaaslaste kaudu — on tugevdav, ergutav ja väga oluline nende vaimsele elule. Seega on äärmiselt tähtis, et nad pidevalt toituksid vaimse roaga, lugedes Jumala Sõna ja mõtiskledes selle üle (Laul 1:1—3). On hädavajalik, et nad käiksid kristlikel koosolekutel läbi oma kaasusklikega. Ja eriti tähtis on see, et nad peaksid kinni puhta jumalateenistuse kõrgetest normidest, kui nad seda toitu rõõmsalt teistega jagavad.

24. Kuidas käituvad tõelised kristlased tänapäeval?

²⁴ Samal ajal kui tõelised kristlased ootavad innukalt Jehoova tõotuste täitumist, hoidugu nad pidevalt eemale igasugusest silmakirjalikkusest. Olles toidetud ”Jaakobi pärandiga”, nautigu nad edaspidigi vaimset julgeolekut ”maa kõrgendikel”.

[Allmärkus]

[Pilt lk 278]

Paastudes ja pead langetades teesklesid juudid, et nad kahetsevad, kuid nad ei muutnud oma teguviise

[Pilt lk 283]

Kellel on võimalik, pakuvad majutust, riietust või toitu neile, kes seda vajavad

[Pilt lk 286]

Kui Juuda kahetseb, võib ta oma varemeis linnad üles ehitada