17. Kes on Siioni Lunastaja ning millal ta Siioni vabaks ostab?

¹⁷ Moosese Seaduse järgi võis lunastaja osta vabaks iisraellase, kes oli ennast orjusse müünud. Jesaja prohvetiraamatus on Jehoovat varem iseloomustatud kui kahetsevate inimeste Lunastajat (Jesaja 48:17). Nüüd nimetatakse teda jälle kahetsenute Lunastajaks. Jesaja paneb kirja Jehoova lubaduse: ”Siionile tuleb lunastaja, üleastumisest pöördujaile Jaakobis, ütleb Jehoova!” (Jesaja 59:20). See julgustav tõotus täitub aastal 537 e.m.a. Kuid see täitub hiljemgi. Apostel Paulus tsiteeris neid sõnu Septuaginta tõlkest ja kohaldas need kristlastele. Ta kirjutas: ”Kogu Iisrael päästetakse, nõnda nagu on kirjutatud: ”Siionist tuleb päästja ja kõrvaldab Jaakobist jumalatuse. Ja see on minu leping nendega, kui ma ära võtan nende patud!”” (Roomlastele 11:26, 27). Jesaja prohvetiennustusel on tõesti palju laiem tähendus — selline, mis ulatub meie päevini ja veel kaugemalegi. Kuidas nii?

19. Millise lepingu Jehoova teeb Jumala Iisraeliga?

¹⁹ Nüüd teeb Jehoova lepingu Jumala Iisraeliga. Me loeme: ”Ja niisugune on mu leping nendega, ütleb Jehoova: minu Vaim, mis on su peal, ja minu sõnad, mis ma olen pannud sulle suhu, ei lahku sinu suust ega sinu järglaste suust ega sinu järglaste järglaste suust, ütleb Jehoova, sellest ajast alates ja igavesti!” (Jesaja 59:21). Kas need sõnad käisid Jesaja enda kohta või mitte, täitusid need kindlasti Jeesuse puhul, kellele kinnitati, et ta ”saab näha oma järglasi” (Jesaja 53:10, UM). Jeesus rääkis sõnu, mida ta oli õppinud Jehoovalt, ja Jehoova vaim oli tema peal (Johannese 1:18; 7:16). On kohane, et ka tema vennad ja kaaspärijad, Jumala Iisraeli liikmed, saavad Jehoovalt püha vaimu ning kuulutavad sõnumit, mille nad on saanud teada oma taevaselt Isalt. Nad kõik on Jehoova poolt õpetatud (Jesaja 54:13, PR; Luuka 12:12; Apostlite teod 2:38). Kas Jesaja või Jeesuse kaudu, keda Jesaja prohvetlikult kujutab, teeb Jehoova nüüd lepingu selle kohta, et ta ei asenda neid mitte kunagi, vaid kasutab neid igavesti oma tunnistajatena (Jesaja 43:10). Ent kes on need nende ”järglased”, kellele see leping samuti kasuks tuleb?

20. Kuidas täitus 1. sajandil Jehoova tõotus Aabrahamile?

²⁰ Vanal ajal tõotas Jehoova Aabrahamile: ”Sinu soo nimel [”seemnes”, EP 97 allmärkus] õnnistavad endid kõik maailma rahvad” (1. Moosese 22:18). Kooskõlas sellega läks Messia vastu võtnud sünnipäraste iisraellaste väike jääk välja paljude rahvaste hulka, et kuulutada head sõnumit Kristusest. Alates Korneeliusest ’õnnistasid endid’ Aabrahami Seemne Jeesuse kaudu paljud ümberlõikamata mittejuudid. Nad hakkasid kuuluma Jumala Iisraeli hulka ja said Aabrahami seemne teisejärguliseks osaks. Nad on Jehoova ”püha rahva” liikmed, kellel on ülesanne ’kuulutada tema aulisi tegusid, kes [neid] on kutsunud pimedusest oma imelise valguse juurde’ (1. Peetruse 2:9; Galaatlastele 3:7—9, 14, 26—29).

21. a) Milliseid ”järglasi” on Jumala Iisrael nüüdisajal esile toonud? b) Millist lohutust pakub neile ”järglastele” leping, mille Jehoova on teinud Jumala Iisraeliga?

²¹ Tänapäeval paistab, et Jumala Iisrael on täiearvuliselt kokku kogutud. Siiski õnnistatakse rahvaid ikka veel — ja seda suurel määral. Kuidas? Sellega, et Jumala Iisraelil on ”järglased” — Jeesuse jüngrid, kellel on lootus elada igavesti paradiisliku maa peal (Laul 37:11, 29). Ka neile ”järglastele” õpetab Jehoova oma teid (Jesaja 2:2—4). Kuigi nad pole ristitud püha vaimuga ega peeta neid uue lepingu osalisteks, annab Jehoova püha vaim neile jõudu, et ületada kõik takistused, mida Saatan teeb nende kuulutustööle (Jesaja 40:28—31). Nüüd ulatub nende arv miljonitesse ja see aina kasvab, kuna nemad toovad omakorda järglasi esile. Jehoova leping võitutega annab neile ”järglastele” kindla veendumuse, et Jehoova kasutab ka neid oma eesträäkijatena igavesti (Ilmutuse 21:3, 4, 7).