19., 20. Mida juudid meenutavad ja miks?

¹⁹ Hädas olles hakkavad mõned juudid mineviku üle mõtisklema. Jesaja ütleb: ”Siis nad meenutasid muistseid päevi, tema sulast Moosest: ”Kus on see, kes tõi veest välja oma lammaste karjase [”tõi nad merest välja koos oma lammaste karjastega”, UM]? Kus on see, kes pani tema sisse oma Püha Vaimu, kes oma aulist käsivart laskis käia Moosese paremal pool, kes lõhestas nende ees veed, et teha enesele igavest nime, kes talutas neid sügavustest läbi, otsekui hobust kõrbes, et nad ei komistaks? Otsekui karja, kes läheb alla orgu, viis Jehoova Vaim nad puhkepaika.”” (Jesaja 63:11—14a).

²⁰ Jah, kannatades sõnakuulmatuse tagajärgede tõttu, igatsevad juudid tagasi neid päevi, mil Jehoova oli nende Päästja, mitte vaenlane. Nad tuletavad meelde, kuidas nende ”karjased” Mooses ja Aaron viisid neid turvaliselt läbi Punase mere (Laul 77:21; Jesaja 51:10). Nad meenutavad aega, mil nad, selle asemel et Jumala vaimu kurvastada, lasid sel ennast juhtida, alludes Moosese ja teiste vaimu kaudu määratud vanemate meeste juhatusele (4. Moosese 11:16, 17). Neile meenub ka see, kuidas nad nägid Jehoova ”aulist käsivart”, jõudu, mida ta kasutas nende heaks Moosese kaudu! Saabus aeg, mil ta viis nad välja suurest ja hirmuäratavast kõrbest ning tõi nad maale, mis voolas piima ja mett — rahupaika (5. Moosese 1:19; Joosua 5:6; 22:4). Kuid nüüd kannatavad iisraellased seetõttu, et nad on kaotanud oma head suhted Jumalaga!