Depressiooni võitmine

„KÕIGE masendavam asi, mis mul tuli käsile võtta,” möönis Lola, „oli lootusetu süütunne, kuna arvasin, et Jehoova teenijana ma ei peaks niimoodi tundma.” See üldlevinud väärkäsitlus on tihti esimene vaenlane, mille masendunud kristlane peab võitma. Lola lisas: „Kohe, kui lakkasin selle tunde pärast ennast vaimselt piitsutamast ja keskendusin paranemisele, suutsin edukamalt depressioonist üle saada.” Depressioon iseenesest pole põhjus mõtlemiseks, et oled Jumalat petnud.

Nagu eelnevas artiklis mainiti, võivad depressiooni põhjused olla füsioloogilised. Aastal 1915, kaua enne seda, kui kaasaegne teadus sidus paljud füüsilised haigused depressiooniga, ütles Vahitorn: „See vaimne surve ehk üksinduse ja depressioonitunne on mõnikord omane kogu inimkonnale . . . [Seda] võib füüsilise tervise seisund mingil määral suurendada.” Seega, kui kurvameelsus kestab kaua, võib arsti külastamine aidata. Kui olukord on äärmiselt raske, võib haige ehk soovida depressiooniala asjatundja abi.a

Kuid ka siis, kui füüsilisi põhjuseid ei ole, on ebareaalne oodata, et Jumala teenija poleks iialgi kurb või masendunud. Tuleta meelde, et ustav Hanna oli ’hinges kibestunud ja nuttis väga’. (1. Saamuel 1:7, 10) Ka Nehemja ’nuttis ja leinas mitu päeva’ ja ta tundis „südame kurbust”. (Nehemja 1:4; 2:2) Hiiob needis oma elu ja talle tundus, et Jumal oli ta hüljanud. (Iiob 10:1; 29:2, 4, 5) Kuningas Taavet ütles, et ta vaim on minestanud ta sees ja et ta süda tunneb jubedust. (Laul 143:4) Apostel Paulus rääkis, et tal oli „seespool kartus” ja et ta oli vaimselt „maha vajutatud” ja ’masendunud’. — 2. Korintlastele 4:9; 7:5, 6.

Kuigi nad kõik olid ustavad Jumala teenijad, muserdasid neid aeg-ajalt mitmesugused ahistused, hirmud või kibedad pettumused. Kuid Jumal ei hüljanud neid ega võtnud ära oma püha vaimu. Nende masendunud meeleolu ei olnud tingitud vaimse seisundi nõrgenemisest. Kord, kui Taavet oli õnnetu, anus ta palves: „Rõõmusta oma sulase hinge.” Jumal lohutas Taavetit ta „ahastuse päeval” ja aitas tal aja möödudes jälle rõõmu tunda. (Laul 86:1, 4, 7) Samamoodi aitab Jehoova oma teenijaid ka tänapäeval.

Kuna depressioon iseenesest ei ole tõend vaimse seisundi nõrkusest või mõistuse kadumisest, ei peaks selle all kannatav kristlane asjast vaikima, tundes piinlikkust. Selle asemel peaks ta ette võtma ühe väga tähtsa sammu, et võidelda sellise haiglase olukorra vastu. Mis see on?

Vala oma tunded välja

Ta peaks sellest kellelegi rääkima. Õpetussõnades 12:25 öeldakse: „Mure mehe südames painutab teda, aga hea sõna teeb temale rõõmu!” Keegi teine inimene ei või teada valulise mure põhjust, mis pesitseb su südames, kui sa ennast ei ava ega sellest ei räägi. Rääkides usaldavalt mõistva inimesega, kes võib sind aidata, saad sa tõenäoliselt teada, et ka teistel on olnud samalaadseid tundeid ja probleeme. Lisaks aitab tunnete sõnadesse voolimine paranemisele kaasa, sest süda valab välja oma valulise kogemuse, selle asemel et hoida seda eneses. Masendunud inimesel tuleks seetõttu ennast avada abikaasale, isale, emale või kaastundlikule ja vaimselt võimekale sõbrale. — Galaatlastele 6:1.

Osa Marie (kellest eelnevas artiklis juttu oli) probleemist oli see, et ta hoidis neid murettekitavaid tundeid, mis tõid depressiooni, iseendas. „Aastatega olin püstitanud endale kulissid,” ütles ta. „Teised poleks osanud aimatagi, et mul oli alaväärsustundega toimetulemisega selliseid raskusi.” Kuid Marie avas ennast ühele kogudusevanemale. Arukate küsimuste abil ’ammutas’ vanem Marie südames pesitseva rahutuse esile ja aitas tal paremini ennast mõista. (Õpetussõnad 20:5) Tema oivalised Piiblist toodud sõnad andsid Mariele uut lootust. „Sain esimest korda abi teatud depressiooni põhjustavate tunnetega toimetulemiseks,” selgitas Marie.

Seega võib ehk vestlemine kellegi mõistva kogudusevanemaga tuua vaimselt värskendavat ’vett’ sellele, kelle ’hing on nagu janunev maa’. (Jesaja 32:1, 2; Laul 143:6) Arukas vaimne nõuandja võib aidata sul isegi mõista, milliseid praktilisi samme tuleks ette võtta, et saada üle olukorrast, mida sa oled ehk pidanud lootusetuks. (Õpetussõnad 24:6) Kuid on vaja enamat kui vaid enda avamist kellelegi teisele.

Mõista oma tõelist väärtust

Alaväärsustunne on tähtsaks depressiooniteguriks. Võib-olla ei suuda mõned kristlased endast lugu pidada õnnetu lapsepõlve tõttu. Aga kuigi minevikus üleelatud füüsiline, emotsionaalne või seksuaalne vägivald on jätnud tundeellu haavu, ei muuda see inimese väärtust. Seega peaks sa tegema pingutusi, et saada tasakaalustatud nägemust oma isiku tõelisest väärtusest. Apostel Paulus ergutas: „Ma ütleksin teile igaühele, et ei tule ennast ülehinnata, vaid anda kaine hinnang enda kohta.” (Roomlastele 12:3, Charles B. Williams) Samuti nagu sa hoidud suurelisuse eest, ei peaks sa püüdma minna teise äärmusse. Need, kellel on suhted Jumalaga, on tema meelest väärtuslikud, ihaldatavad, sest ta valib inimesi, et neist saaks tema „eriline omand”. Milline silmapaistev eesõigus! — Malakia 3:17, NW; Haggai 2:7.

Samuti on tõeline au olla „Jumala kaastöölised”, võttes osa kristlike jüngrite tegemisest. (1. Korintlastele 3:9; Matteuse 28:19, 20) Paljud masendunud kristlased on leidnud, et see töö tõstab eneseväärikust. „Veel pärast kristlaseks saamist oli mul tugev alaväärsustunne,” tunnistas Marie. Siiski jätkas ta visalt kuulutustööd ja kohtas ühel päeval noort ajukahjustusega naist, kes soovis, et talle õpetataks Piiblit. „Ta vajas kedagi, kes oleks temaga kannatlik, kuna õppimine läks temaga vaevaliselt,” ütles Marie. „Kuna ta nõudis nii palju tähelepanu, unustasin täiesti enda ja oma puudused. Ta vajas mu abi ja ma tajusin, et Jehoova abiga võin ma seda talle anda. On sõnulseletamatu, kui palju jõudu ma sain, kui nägin teda ristimisele minevat. Mu enesehinnang kasvas ja sügav depressioon taandus täielikult.” On tõsi, et „kes kastab teisi, seda ennastki kastetakse”! — Õpetussõnad 11:25.

Paljud depressiooni all kannatajad reageerivad samal kombel nagu keegi sügavasti masendunud kristlik naine, kes möönis: „Kuigi ma tegin koristades, toitu valmistades ja külalisi vastu võttes kõvasti tööd, märkasin, et järgneval momendil kritiseerin ennast karmilt iga väikese vea pärast.” Selline põhjendamatu vigadeotsimine madaldab kõvasti enesehinnangut. Pea meeles, et meie Jumal on mõistev ega „riidle lõpmata [„ei otsi vigu lõpmata”, NW]”. (Laul 103:8—10, 14) Kui Jehoova, kellel on kõrgem õigusetaju kui meil, ei tee meie igast väikesest veast tüliküsimust ja soovib osutada sellist kannatlikkust, kas ei peaks ka meie püüdma jäljendada teda selles, kuidas me ennast kohtleme?

Meil kõigil on vigu ja nõrkusi. Kuid meil on ka tugevaid külgi. Apostel Paulus ei oodanud endalt kõigis püüdlustes esmaklassilisust. „Ehk ma küll olen õppimatu kõnelt, ei ole ma seda siiski mitte tunnetuselt,” ütles ta. Paulus ei tundnud end seepärast halvemana, et ta polnud avaliku kõne pidajana kõrgetasemeline. (2. Korintlastele 11:6) Samuti tuleks masendunud inimestel keskenduda asjadele, milles nad on tugevad.

„Alandlikel on tarkus”, nendel, kes tajuvad ja võtavad omaks oma piirid. (Õpetussõnad 11:2) Igaüks meist on ainulaadne inimene, kellel on erinevad tingimused, anded ja füüsiline võimekus. Kui sa teenid Jehoovat kogu südamest ja teed, mida sina suudad, on ta rahul. (Markuse 12:30—33) Jumal pole selline, kes pole kunagi rahul oma siiraste teenijate pingutustega. Leora, kristlane, kes võitles edukalt depressiooni vastu, ütles: „Mõnes asjas pole ma samal tasemel kui teised, näiteks põlluteenistuses sõnumi esitamises. Kuid ma püüan. See, mida ma teen, on parim, mida mina suudan.”

Vigade ja vääritimõistmise käsitlemine

Ent kui sa teed tõsise vea? Siis tunned ehk samuti nagu kuningas Taavet, kes ’käis kurvalt kogu päeva’ oma vigade ehk pattude pärast. Kuid just see tunne võib olla tõendiks, et sa pole läinud liiga kaugele ja pole teinud andeksandmatut pattu! (Laul 38:4—7, 9) Süütunne võib osutada sellele, et patustajal on aus süda ja hea südametunnistus. Kuidas siis süütunnet käsitleda? Kas sa oled palunud Jumalalt andestust ja hakanud tegutsema, et teha väärsamm heaks? (2. Korintlastele 7:9—11) Kui oled, siis looda Temale, kes annab palju andeks ja samal ajal otsusta seda pattu uuesti mitte teha. (Jesaja 55:7) Kui sind on distsiplineeritud, ära ’saa araks, kui sind noomitakse, sest keda Jehoova armastab, seda ta distsiplineerib’. (Heebrealastele 12:5, 6, NW) Sellise parandamise eesmärgiks on aidata eksiteele sattunud lammast tagasi pöörduda. See ei vähenda ta väärtust inimesena.

Kuigi me oma süda meid hukka mõistab, ei või me otsustada, et Jehoova on meid hukka mõistnud. „[Me] võime vaigistada tema ees oma südant, et kui meie süda meid hukka mõistab, Jumal on suurem kui meie süda ja teab kõik.” (1. Johannese 3:19, 20) Jehoova näeb muudki kui meie patte ja vigu. Ta teab leevendavaid asjaolusid, meie tervet elulugu, meie motiive ja püüdlusi. Tema tarkuse suurus lubab tal kuulata kaastundega meie härdaid palveid, kui palume andestust, nii nagu ta kuulis Taaveti palveid.

Teineteise vääritimõistmised ja liialdatud mure teiste heakskiidu võitmise pärast võivad samuti mõjuda enesehinnangu langusele ja isegi sel määral, et tunned ennast hüljatuna. Ebatäiuslikkuse tõttu võib mõni kaaskristlane kõnetada sind viisil, mis tundub külma ja ebasõbralikuna. Võib ära klaarida palju vääritimõistmisi, kui öelda sellele inimesele, kuidas toodud märkus sulle mõjus. (Võrdle Matteuse 5:23, 24.) Saalomon andis samuti nõu: „Ära pane tähele . . . kõiki sõnu, mida räägitakse.” Miks? „Sest su süda ju teab, et ka sina oled palju kordi sajatanud teisi!” (Koguja 7:21, 22) Ära oota ebarealistlikult täiuslikkust endalt või suhetelt, mis sul on teiste ebatäiuslike inimestega. Ole kiire andestama ja teisi sallima. — Koloslastele 3:13.

Lisaks pole su tegeliku väärtuse mõõdupuuks mitte see, kas sa teistele meeldid või mitte. Kristusest ’ei hoolitud’ ja ’hind, millega teised teda hindasid’, oli väga odav. (Jesaja 53:3; Sakarja 11:13) Kas see muutis tema tegelikku väärtust või seda, kuidas Jumal teda hindas? Ei, sest isegi siis, kui me oleksime täiuslikud nagu Jeesus, ei suudaks me igaühele meeldida.

Jõud vastu pidada

Mõnikord võib sügav depressioon kesta kaua, hoolimata meie püüetest sellest üle saada. Hingevalu võib panna mõned kristlased isegi tundma nagu Joona: „Mul on parem surra kui elada!” (Joona 4:1—3) Kuid ta ahistus ei olnud püsiv. Ta sai sellest üle. Kui sulle depressiooni tõttu tundub elu väljakannatamatuna, pea meeles, et see on nagu viletsus, mida Paulus nimetas ’silmapilkseks’. (2. Korintlastele 4:8, 9, 16—18) See lõpeb! Ükski olukord pole lootusetu. Jehoova tõotab „elavaks teha rõhutute südameid”. — Jesaja 57:15.

Ära mitte kunagi lakka palvetamast, kuigi su palved tunduvad asjatutena. Taavet anus: „Kuule, Jumal, mu haledat hüüdmist . . . ma hüüan sinu poole oma südame nõrkedes; sa juhtisid mind kaljule, mis on minule liiga kõrge!” (Laul 61:2, 3) Kuidas Jumal juhib meid sisemisele kindlusele, mis tundub oma jõuga saavutamatu? Eileen, kes on aastaid depressiooniga võidelnud, ütleb: „Jehoova ei lase mul alla anda. See annab mulle lootuse, et kui püüan pidevalt edasi, aitab ta mind alati. Piibli tõdede tundmine on mind sõna tõsises mõttes elus hoidnud. Jehoova on andnud mulle jõudu edasipüüdmiseks mitmel erineval teel — palvete, teenimise, koosolekute, kirjanduse, perekonna ja sõprade läbi.”

Vaata masendusele kui usuproovile. „Te võite Jumalat usaldada,” kinnitab meile apostel Paulus. „Ta ei lase teid rohkem proovile panna kui te suudate kanda, vaid ühes proovilepanemisega valmistab ka väljapääsu, nõnda et te suudaksite kanda.” (1. Korintlastele 10:13, Beck) Jah, et kanda mingit emotsionaalset koormat, annab Jumal „jõudu, mis ületab normaalse”. — 2. Korintlastele 4:7, NW.

Uus maailm, kus ei ole depressiooni!

Jumal on tõotanud oma taevase Kuningriigi läbi peatselt ära kaotada kõik masendavad olukorrad maa pealt. Tema Sõna teatab: „Sest vaata, ma loon uued taevad ja uue maa! Enam ei mõelda endiste asjade peale ja need ei tulegi meelde, vaid rõõmutsetakse ja ollakse igavesti rõõmsad mu loodu pärast!” (Jesaja 65:17, 18) Algselt täitusid need sõnad aastal 537 e.m.a., ajal, mil muistne Iisraeli rahvas toodi tagasi oma kodumaale. Siis laulis tema rahvas: „Siis olime nagu unenägijad! Siis oli meie suu täis naermist ja meie keel täis hõiskamist.” (Laul 126:1, 2) Kui palju ülevam on selle südantsoojendava prohvetikuulutuse lõplik täitumine Jumala uues maailmas, mis seisab ukse ees! — 2. Peetruse 3:13; Ilmutuse 21:1—4.

Jumala Kuningriigi („uute taevaste”) all viiakse õiglane inimühiskond („uus maa”) jälle täiuslikku emotsionaalsesse, füüsilisse ja vaimsesse seisundisse maa peal. See ei tähenda, et neil poleks mälestusi minevikust, kuid silmas pidades kõiki neid meeldivaid asju, millele nad siis mõtlevad ja mille üle nad siis rõõmustavad, pole neil põhjust meenutada kibedaid minevikukogemusi või pöörata neile tähelepanu. Kujutle, kuidas sa igal hommikul ärkad kristallselge meelega, mis pole enam masenduse koorma all, ja alustad rõõmuga päevatoimetusi!

Olles täiesti kindel selle lootuse täitumises, ütles Lola (keda alguses mainisime): „Meelespidamine, et Jehoova Kuningriik lahendab selle probleemi, oli mulle suurimaks abiks. Ma tean, et depressioon ei kesta igavesti.” Jah, sa võid olla kindel, et varsti toob Jumal täieliku võidu depressiooni üle!

[Allmärkus]