Üheksas peatükk
Usalda Jehoovat, kui satud raskustesse
1. Miks on kristlastel tänapäeval kasulik uurida Jesaja 7. ja 8. peatükki?
JESAJA raamatu 7. ja 8. peatükk on jutustus kontrastidest. Jesaja ja Ahas kuulusid mõlemad Jehoovale pühendunud rahva hulka; mõlemal oli Jumala antud ülesanne: üks oli prohvet, teine Juuda kuningas; ja mõlemaid ähvardas sama oht — tugevamate vaenuvägede kallaletung Juudale. Kuid Jesaja astus ähvardavale ohule vastu kindla lootusega Jehoovale, Ahas aga lasi hirmul võimust võtta. Miks nad nii erinevalt reageerisid? Kuna tänapäeval ümbritsevad ka kristlasi vaenulikud jõud, teevad nad hästi, kui uurivad neid kahte Jesaja raamatu peatükki, et saada teada, mida neil on sealt õppida.
Tuleb langetada otsus
2., 3. Millise kokkuvõtte esitab Jesaja oma avasõnades?
2 Paljus sarnaselt kunstnikuga, kes mõne laia pintslitõmbega visandab uue maali, alustab Jesaja oma jutustust mõne üldise väitega, mis tähistavad nende sündmuste algust ja lõppu, millest ta kavatseb rääkima hakata: ”Juuda kuninga Ahase päevil, kes oli Ussija poja Jootami poeg, sündis, et Süüria kuningas Retsin ja Iisraeli kuningas Pekah, Remalja poeg, tulid sõdima Jeruusalemma vastu; aga nad ei suutnud seda vallutada” (Jesaja 7:1).
3 On 8. sajand e.m.a. Ahas on oma isa Jootami järel Juuda kuningaks saanud. Süüria kuningas Retsin ja Iisraeli põhjariigi kuningas Pekah tungivad Juudasse ning nende väed annavad raskeid lööke. Lõpuks asuvad nad koguni Jeruusalemma piirama. Ent piiramine ebaõnnestub (2. Kuningate 16:5, 6; 2. Ajaraamat 28:5—8). Miks? Seda saame hiljem teada.
4. Miks on Ahase ja tema rahva süda hirmunud?
4 Sõja alguses anti ”Taaveti kojale .. teada ja öeldi, et Süüria on liidus Efraimiga, siis vabises tema ja ta rahva süda, otsekui vabiseksid metsapuud tuule käes” (Jesaja 7:2). Jah, Ahasel ja tema rahval on kohutav saada teada, et süürlased ja iisraellased on ühendanud oma jõud ning nende armeed on parajasti laagris Efraimi (Iisraeli) pinnal. Nad on Jeruusalemmast vaid kahe või kolme päevateekonna kaugusel!
5. Mille poolest sarnaneb Jumala rahvas tänapäeval Jesajaga?
5 Jehoova ütleb Jesajale: ”Mine ometi Ahasele vastu, sina ja su poeg Sear-Jaasub, Ülatiigi veejuhtme otsa juurde, Vanutajavälja maanteele” (Jesaja 7:3). Mõelda vaid! Ajal, mil kuningas peaks otsima Jehoova prohvetit ja temalt nõu küsima, tuleb prohvetil minna ja kuningat otsida! Sellegipoolest kuuletub Jesaja meeleldi Jehoovale. Samuti läheb Jumala rahvas tänapäeval hea meelega välja, et leida inimesi, kes on hirmul selle maailma pingete tõttu (Matteuse 24:6, 14). Kui rahuldustpakkuv on küll teada, et igal aastal avaldavad sajad tuhanded inimesed soodsat vastukaja nende hea sõnumi kuulutajate külastustele ja haaravad kinni Jehoova kaitsvast käest!
6. a) Millise julgustava sõnumi annab prohvet edasi kuningas Ahasele? b) Milline on olukord tänapäeval?
6 Jesaja leiab Ahase väljaspool Jeruusalemma müüre, kus kuningas kontrollib linna veevarusid, valmistudes eeldatavaks piiramiseks. Jesaja annab talle edasi Jehoova sõnumi: ”Hoia ennast ja ole rahulik, ära karda ja su süda ärgu mingu araks nende kahe suitseva tukiotsukese pärast — Süüria Retsini ja Remalja poja vihapalangu pärast!” (Jesaja 7:4). Kui kallaletungijad eelmisel korral Juudat rüüstasid, oli nende viha leegitsevalt tuline. Nüüd on nad vaid ”kaks suitsevat tukiotsukest”. Ahasel pole vaja karta Süüria kuningat Retsinit ega Iisraeli kuningat Pekahi, Remalja poega. Tänapäeval on samasugune olukord. Juba sajandeid on ristiusu kiriku juhid tõelisi kristlasi tuliselt taga kiusanud. Nüüd aga sarnaneb ristiusu kirik tukiga, mis on peaaegu ära põlenud. Tema päevad on loetud.
7. Miks annab Jesaja ja tema poja nimi põhjust lootuseks?
7 Ahase päevil annab lisaks Jesaja sõnumile ka tema ja ta poja nime tähendus lootust neile, kes usaldavad Jehoovat. Tõsi küll, Juudat ähvardab oht, kuid nimi Jesaja, mille tähendus on ’Jehoova pääste’, viitab sellele, et Jehoova annab pääsetee. Jehoova käsib Jesajal võtta endaga kaasa oma poja Sear-Jaasubi, kelle nimi tähendab ’Jääk pöördub tagasi’. Kuigi Juuda kuningriik lõpuks langeb, toob Jumal halastavalt jäänuse sellele maale tagasi.
Rohkem kui vaid rahvaste vaheline sõda
8. Miks on rünnak Jeruusalemma vastu rohkem kui vaid rahvaste vaheline sõda?
8 Jehoova avaldab Jesaja kaudu Juuda vaenlaste taktika. Nad kavatsevad järgmist: ”Läki üles Juuda vastu, tükeldagem see ja vallutagem endile ning tõstkem seal Taabali poeg kuningaks!” (Jesaja 7:5, 6). Süüria-Iisraeli liit plaanitseb vallutada Juuda ja asendada Taaveti poja Ahase nende oma mehega. On selge, et rünnak Jeruusalemma vastu on nüüd rohkem kui vaid rahvaste vaheline sõda. See on muutunud Saatana ja Jehoova vaheliseks võitluseks. Miks? Sest Jehoova Jumal tegi kuningas Taavetiga lepingu, kinnitades talle, et tema pojad valitsevad Jehoova rahva üle (2. Saamueli 7:11, 16). Milline võit oleks see Saatanale, kui ta saaks Jeruusalemma troonile panna mingi muu kuningliku dünastia! Ta võiks sellega nurja ajada koguni Jehoova eesmärgi, mille kohaselt peab Taaveti soost tulema selle alaline pärija, ”Rahuvürst” (Jesaja 9:5, 6).
Jehoova armastavad kinnitused
9. Millised kinnitused peaksid julgustama nii Ahast kui ka kristlasi tänapäeval?
9 Kas Süüria ja Iisraeli plaan õnnestub? Ei. Jehoova kuulutab: ”See ei lähe korda ega sünni!” (Jesaja 7:7). Jesaja kaudu ütleb Jehoova, et lisaks Jeruusalemma piiramise ebaõnnestumisele kulub vaid ”veel kuuskümmend viis aastat — siis on Efraim kui rahvas purustatud” (Jesaja 7:8). Jah, 65 aasta jooksul lakkab Iisrael olemast rahvas.a See kinnitus koos selgesõnalise ajakavaga peaks Ahasele julgust andma. Samamoodi tugevdab Jumala rahvast tänapäeval teadmine, et Saatana maailmale jäänud aeg on lõppemas.
10. a) Kuidas võivad tõelised kristlased tänapäeval Jehoovat jäljendada? b) Millise pakkumise teeb Jehoova Ahasele?
10 Ehk väljendab Ahase näoilme umbusku, mistõttu Jehoova ütleb Jesaja kaudu: ”Kui te ei usu, siis te ei püsi!” Jehoova oma kannatlikkuses ”käskis öelda Ahasele veel . . . ” (Jesaja 7:9, 10). Milline hea eeskuju! Kuigi tänapäeval paljud Kuningriigi sõnumile positiivset vastukaja ei osuta, oleks meil hea jäljendada Jehoovat, rääkides ”veel”, kui külastame inimesi ikka ja jälle. Edasi ütleb Jehoova Ahasele: ”Küsi enesele Jehoovalt, oma Jumalalt, tunnustäht alt sügavusest või ülalt kõrgusest!” (Jesaja 7:11). Ahas võib küsida tunnustähe ja Jehoova on valmis selle andma tagatisena, et ta kaitseb Taaveti koda.
11. Mida kinnitab Jehoova väljend ”oma Jumal”?
11 Pane tähele, et Jehoova ütleb: ’Küsi tunnustäht oma Jumalalt.’ Jehoova on tõesti lahke. Teatavasti kummardab Ahas juba väärjumalaid ja järgib jälestusväärseid paganlikke tavasid (2. Kuningate 16:3, 4). Hoolimata sellest ja Ahase hirmunud hoiakust, nimetab Jehoova ennast ikka veel Ahase Jumalaks. See kinnitab meile, et Jehoova ei hülga inimesi mõtlematult. Ta on valmis osutama abi neile, kes eksivad või kelle usk on nõrgaks jäänud. Kas see tõend Jumala armastuse kohta ajendab Ahast haarama kinni Jehoova käest?
Kahtlusest sõnakuulmatuseni
12. a) Millist kõrki hoiakut ilmutab Ahas? b) Kellelt otsib Ahas abi, selle asemel et Jehoova poole pöörduda?
12 Ahas vastab trotsivalt: ”Ma ei küsi ega kiusa Jehoovat [”ega pane Jehoovat proovile”, UM]!” (Jesaja 7:12). Siin ei järgi Ahas seadust, mis ütleb: ”Ärge kiusake Jehoovat, oma Jumalat” (5. Moosese 6:16). Sajandeid hiljem tsiteerib Jeesus sedasama seadust, kui Saatan teda kiusab (Matteuse 4:7). Kuid sel juhtumil kutsub Jehoova Ahast üles pöörduma tagasi õige jumalateenistuse juurde ja pakub võimalust tugevdada mõne tunnustähe abil tema usku. Ahas aga eelistab otsida kaitset kusagilt mujalt. On võimalik, et just sel ajal saadab kuningas suure rahasumma Assüüriasse, otsides nii kaitset oma põhjapoolsete vaenlaste vastu (2. Kuningate 16:7, 8). Vahepeal aga asub Süüria-Iisraeli armee Jeruusalemma piirama.
13. Millist muutust võib märgata 13. salmis ja mida see tähendab?
13 Meeles kuninga usupuudus, ütleb Jesaja: ”Kuulge ometi, Taaveti sugu! Ons teil veel vähe inimeste vaevamisest, et te ka mu Jumalat vaevate?” (Jesaja 7:13). Jah, Jehoova võib tüdineda sellest, kui teda pidevalt trotsitakse. Pane tähele ka seda, et nüüd ütleb prohvet ”mu Jumalat”, mitte ”oma Jumalat” nagu varem. See on kurjakuulutav muutus! Kui Ahas Jehoova tagasi lükkab ja Assüüria poole pöördub, kaotab ta suurepärase võimaluse seada korda oma suhted Jumalaga. Ärgem siis meie mitte kunagi ohverdagem oma suhteid Jumalaga, tehes kompromissi oma piibliliste uskumuste suhtes, et saavutada ajutisi eeliseid.
Immaanueli tunnustäht
14. Kuidas ilmutab Jehoova ustavust oma lepingule Taavetiga?
14 Jehoova jääb ustavaks oma lepingule Taavetiga. Kui tunnustähte pakuti, siis tunnustäht ka antakse! Jesaja jätkab: ”Sellepärast annab Issand ise teile tunnustähe: ennäe, neitsi [”neiu”, SP] saab käima peale ja toob poja ilmale ning paneb temale nimeks Immaanuel! Ta sööb võid ja mett, kuni ta mõistab põlata halba ja valida head. Sest enne kui poeglaps mõistab põlata halba ja valida head, on see mahajäetud maa, mille kahe kuninga ees sa tunned hirmu!” (Jesaja 7:14—16).
15. Millisele kahele küsimusele vastab prohvetiennustus Immaanuelist?
15 See on hea sõnum kõigile, kes kardavad, et kallaletungijad võivad Taaveti soost kuningatele lõpu teha. ”Immaanuel” tähendab ’Jumal on meiega’. Jumal on Juudaga ja ta ei lase tühistada oma lepingut Taavetiga. Lisaks sellele öeldakse Ahasele ja ta rahvale mitte ainult seda, mida Jehoova hakkab tegema, vaid ka seda, millal ta seda teeb. Enne kui poiss Immaanuel saab küllalt vanaks, et teha vahet heal ja halval, on vaenulikud rahvad hävitatud. Ja nii see ka läheb!
16. Miks võis Jehoova Immaanueli isiku Ahase päevil täpsustamata jätta?
16 Piibel ei näita, kelle laps on Immaanuel. Ent kuna noor Immaanuel peab olema tunnustäheks ja Jesaja ütleb hiljem, et tema ja ta lapsed on ”tunnustähtedeks”, võib Immaanuel olla selle prohveti poeg (Jesaja 8:18). Võib-olla jätab Jehoova Ahase päevil Immaanueli isiku täpsustamata selleks, et mitte takistada tulevastel põlvedel Suuremat Immaanueli ära tunda. Kes see on?
17. a) Kes on Suurem Immaanuel ja mida tähistas tema sünd? b) Miks võib Jumala rahvas tänapäeval hüüda: ”Jumal on meiega!”?
17 Väljaspool Jesaja raamatut esineb nimi Immaanuel Piiblis ainult ühe korra, tekstis Matteuse 1:23. Jehoova inspireeris Matteust kohaldama Immaanueli sünnist rääkiva prohvetiennustuse Jeesuse, Taaveti seadusliku troonipärija sünniga (Matteuse 1:18—23). Esimese Immaanueli sünd oli märgiks selle kohta, et Jumal pole hüljanud Taaveti koda. Samuti oli Jeesuse, Suurema Immaanueli sünd märgiks sellest, et Jumal pole hüljanud inimkonda ega oma Kuningriigi lepingut Taaveti kojaga (Luuka 1:31—33). Kuna Jehoova peamine esindaja oli nüüd koos inimkonnaga, võis Matteus tõesti öelda: ”Jumal meiega.” Praegu valitseb Jeesus taevase Kuningana ja ta on koos oma maise kogudusega (Matteuse 28:20). Kindlasti on Jumala rahval lisapõhjust hüüda julgelt: ”Jumal on meiega!”
Muid ustavusetuse tagajärgi
18. a) Miks teevad Jesaja järgmised sõnad tema kuulajatele hirmu? b) Milline olukorramuutus varsti aset leiab?
18 Kuigi Jesaja viimased sõnad on lohutavad, tekitab tema järgmine ütlus kuulajates hirmu: ”Jehoova laseb tulla sinule ja su rahvale ning su isa soole päevi, milliseid ei ole olnud Efraimi Juudast lahkumise ajast, Assuri kuninga läbi!” (Jesaja 7:17). Jah, lähenemas on katastroof Assüüria kuninga käe läbi. Mõte julmusega kurikuulsaks saanud assüürlaste ülemvõimu alla sattumisest põhjustab Ahasele ja ta rahvale tõenäoliselt palju unetuid öid. Ahas on arvanud, et Assüüriaga sõbrustamine pakub talle kaitset Iisraeli ja Süüria vastu. Tõepoolest, Assüüria kuningas võtab kuulda Ahase palvet ning ründabki lõpuks Iisraeli ja Süüriat (2. Kuningate 16:9). See on tõenäoliselt põhjus, miks Pekah ja Retsin on sunnitud lõpetama Jeruusalemma piiramise. Nii ei suudagi Süüria-Iisraeli liit vallutada Jeruusalemma (Jesaja 7:1). Kuid nüüd ütleb Jesaja oma šokeeritud kuulajatele, et nende loodetav kaitsja Assüüria saab nende rõhujaks! (Võrdle Õpetussõnad 29:25.)
19. Millise hoiatuse annab see ajalooline draama kristlastele tänapäeval?
19 Tänapäeval on see ajalooline jutustus kristlastele hoiatuseks. Kui satume surve alla, võime tunda kiusatust teha kristlike põhimõtete suhtes kompromissi ja lükata sellega tagasi Jehoova kaitse. See on lühinägelik, koguni ennasthävitav, nagu selgub Jesaja edasistest sõnadest. Prohvet jätkab selle kirjeldamist, mida Assüüria sissetung maale ja rahvale kaasa toob.
20. Kes on ”kärbsed” ja ”mesilased” ning mida nad teevad?
20 Jesaja jagab oma teadaanded nelja ossa, milles kõigis ta ennustab, mis juhtub ”sel päeval” ehk siis, kui Assüüria ründab Juudat. ”Sel päeval vilistab Jehoova kärbseid Egiptuse jõgede lähteilt ja mesilasi Assuri maalt, ja need kõik tulevad ning laskuvad järskudesse orgudesse ja kaljulõhedesse, kõigisse kibuvitsapõõsastesse ja kõigisse jootmispaikadesse!” (Jesaja 7:18, 19.) Egiptuse ja Assüüria väed suunavad oma pilgu Tõotatud Maa poole otsekui kärbeste ja mesilaste parved. See pole mingi lühiajaline kallaletung. ”Kärbsed” ja ”mesilased” seavad end sisse, asustades maal viimsegi nurga ja sopi.
21. Mis mõttes saab Assüüria kuningas otsekui habemenoaks?
21 Jesaja jätkab: ”Sel päeval lõikab Issand noaga, mis on palgatud teiselt poolt jõge — Assuri kuninga läbi — pea- ja häbemekarvad ning rebib habemegi ära!” (Jesaja 7:20). Nüüd mainitakse ainult peamist ohtu Assüüriat. Ahas palkab Assüüria kuninga ”lõikama” Süüriat ja Iisraeli. Kuid ”nuga, mis on palgatud” Eufrati äärest, tuleb Juuda ”pea” vastu ja lõikab selle paljaks ning ajab habemegi maha!
22. Milliseid näiteid toob Jesaja selleks, et näidata, mis kaasneb Assüüria ähvardava kallaletungiga?
22 Mis on selle tagajärg? ”Sel päeval saab igaüks pidada ainult ühe noore lehma ja paar lammast, ja nende piimaanni rohkuse tõttu on süüa võid, sest võid ja mett söövad kõik, kes maale alles jäävad.” (Jesaja 7:21, 22, EP 97.) Ajaks, mil assüürlased on maa paljaks ’lõiganud’, jääb alles nii vähe inimesi, et nende toitmiseks läheb vaja ainult väikest hulka loomi. Süüakse ”võid ja mett” — mitte midagi muud, ei veini, leiba ega muid põhitoite. Otsekui selleks, et rõhutada laastatuse põhjalikkust, ütleb Jesaja kolm korda, et seal, kus varem oli väärtuslik ja viljakas maa, jäävad kasvama kibuvitsad ja ohakad. Need, kes riskivad maapiirkondadesse minna, vajavad ”nooli ja ambusid”, et kaitsta ennast padrikutes hiilivate metsloomade eest. Puhastatud põllud jäävad härgade ja lammaste tallermaaks. (Jesaja 7:23—25.) See ettekuulutus hakkab täituma juba Ahase päevil (2. Ajaraamat 28:20).
Täpsed ettekuulutused
23. a) Mida kästakse Jesajal nüüd teha? b) Millega kinnitatakse tahvli tunnustähte?
23 Nüüd võtab Jesaja jälle vaatluse alla olukorra lähitulevikus. Kuigi Jeruusalemm on ikka veel Süüria-Iisraeli ühisjõudude piiramisrõngas, teatab Jesaja: ”Jehoova ütles mulle: ”Võta enesele suur tahvel ja kirjuta selle peale tavalise krihvliga: Maher-Saalal, Haas-Bas! ja võta minule usaldusväärsed tunnistajad, preester Uurija ja Sakarja, Jeberekja poeg.”” (Jesaja 8:1, 2). Nimi Maher-Saalal-Haas-Bas tähendab ’Rutta, oo saak! Ta on tõtanud rüüstama’. Jesaja palub kahel teiste hulgas lugupeetud mehel olla tunnistajaks, et tema kirjutas selle nime suurele tahvlile, et nad võiksid hiljem selle dokumendi ehtsust tõendada. Kuid seda tunnustähte peab kinnitama veel teinegi tunnustäht.
24. Millist mõju peaks Maher-Saalal-Haas-Basi tunnustäht Juuda rahvale avaldama?
24 Jesaja ütleb: ”Siis ma läksin prohveti naise [”naisprohveti”, SP] juurde, ja tema sai käima peale ning tõi poja ilmale. Ja Jehoova ütles mulle: ”Pane temale nimeks Maher-Saalal, Haas-Bas! Sest enne kui poiss oskab hüüda isa ja ema, viiakse Damaskuse varandus ja Samaaria saak Assuri kuninga ette!”” (Jesaja 8:3, 4). Nii see suur tahvel kui ka vastsündinud poiss saavad märgiks selle kohta, et Assüüria rüüstab varsti Juuda rõhujad Süüria ja Iisraeli. Kui varsti? Enne, kui poiss oskab öelda sõnu, mis enamik lapsi kõigepealt selgeks õpib — ”isa” ja ”ema”. Niivõrd täpne ettekuulutus peaks kasvatama rahva usaldust Jehoova vastu. Mõned aga võivad hakata Jesajat ja ta poegasid seetõttu pilkama. Igal juhul lähevad Jesaja prohvetlikud sõnad täide (2. Kuningate 17:1—6).
25. Milliseid sarnasusi on Jesaja päevade ja praeguse aja vahel?
25 Kristlased võivad Jesaja korduvatest hoiatustest õppust võtta. Apostel Paulus näitas, et Jesaja kujutas selles ajaloolises draamas Jeesust Kristust ja Jesaja pojad kujutasid ettetähenduslikult Jeesuse võitud jüngreid (Heebrealastele 2:10—13). Jeesus on maa peal olevate võitud järelkäijate kaudu tuletanud tõelistele kristlastele meelde vajadust püsida neil kriitilistel aegadel valvsana (Luuka 21:34—36). Samal ajal hoiatatakse kahetsematuid vastupanijaid nende tulevase hävingu eest, kuigi neile hoiatustele vastatakse sageli pilgetega (2. Peetruse 3:3, 4). Ajaliste prohvetiennustuste täitumine Jesaja päevil on tagatiseks, et Jumala ajakava järgi meie päeviks määratu ”läheb kindlasti täide. See ei hiline” (Habakuk 2:3, UM).
Hävitavad ”veed”
26., 27. a) Milliseid sündmusi ennustab Jesaja? b) Mida näitavad Jesaja sõnad Jehoova teenijate kohta tänapäeval?
26 Jesaja jätkab hoiatamist: ”Sellepärast et see rahvas põlgab Siiloa hiljukesi voolavaid vesi ning lööb kartma Retsini ja Remalja poja ees [”nende õnn on Retsin ja Remalja poeg”, SP], vaata, sellepärast lasebki Issand tulla nende peale Frati jõe võimsad ja suured veed, Assuri kuninga ja kogu ta hiilguse, kes tõuseb välja kõigist lammidest ja voolab üle kõigist kallastest, tungib Juudasse, tulvab ja ujutab üle, kuni see ulatab kaelani! Ja tema tiibade sirutus täidab su maa, nii lai kui see ongi, Immaanuel!” (Jesaja 8:5—8).
27 ”See rahvas”, põhjapoolne Iisraeli kuningriik, põlgab Jehoova lepingut Taavetiga (2. Kuningate 17:16—18). Neile paistab see olevat jõuetu, otsekui Jeruusalemma veevõtukoha Siiloa nirisev vesi. Nad on õnnelikud, pidades sõda Juuda vastu. Kuid see põlgus ei jää karistuseta. Jehoova laseb assüürlastel tulvata üle ehk alistada Süüria ja Iisraeli, mis sarnaneb paljus sellega, kuidas Jehoova laseb varsti maailma poliitilisel osal ujutada üle valereligiooni valdused. (Ilmutuse 17:16; võrdle Taaniel 9:26.) Jesaja ütleb, et järgmisena see tõusuvesi ”tungib Juudasse”, kuni see ”ulatub kaelani” ehk Jeruusalemmani, kus valitseb Juuda pea (kuningas).b Meie ajal asuvad poliitilised valereligiooni hävitajad samuti Jehoova teenijaid piirama, ümbritsedes neid ”kaelani”. (Hesekiel 38:2, 10—16.) Millega see lõpeb? Aga mis toimub Jesaja päevil? Kas assüürlased tormavad üle linna müüride ja teevad Jumala rahvale lõpu? Ei. Jumal on nendega.
Ära karda — ”Jumal on meiega!”
28. Mida kinnitab Jehoova Juudale, hoolimata nende vaenlaste energilistest pingutustest?
28 Jesaja hoiatab: ”Möllake, rahvad [kes panevad vastu Jumala lepingurahvale], ja värisege, ja kuulge, kõik kauged maad: Varustuge sõjaks ja värisege! Varustuge sõjaks ja värisege! Pidage nõu, aga see läheb tühja, kõnelge sõna, aga see ei täitu, sest Jumal on meiega!” (Jesaja 8:9, 10, EP 97). Need sõnad saavad tõeks mõned aastad hiljem, Ahase ustava poja Hiskija valitsusajal. Kui assüürlased ähvardavad Jeruusalemma, lööb Jehoova ingel neist maha 185000. Ilmselgelt on Jumal koos oma rahva ja Taaveti kuningliku suguvõsaga (Jesaja 37:33—37). Ka eelseisvas Harmagedooni lahingus saadab Jehoova Suurema Immaanueli mitte ainult purustama oma vaenlasi, vaid ka päästma kõiki neid, kes loodavad temale (Laul 2:2, 9, 12).
29. a) Kuidas erinevad juudid Ahase päevil neist, kes elavad Hiskija päevil? b) Miks hoiduvad Jehoova teenijad tänapäeval astumast religioossetesse ja poliitilistesse liitudesse?
29 Erinevalt Hiskija ajal elanud juutidest puudub Ahase kaasaegsetel usk Jehoova kaitsesse. Nad eelistavad kokkulepet ehk ”vandenõu” assüürlastega, et need pakuksid kaitset Süüria-Iisraeli liidu vastu. Kuid Jehoova ”käsi” ergutab Jesajat võtma sõna ”selle rahva tee” ehk populaarse arvamuse vastu. Ta hoiatab: ””Ärge kartke, mida tema kardab, ja ärge tundke hirmu!” Pidage pühaks vägede Jehoovat, tema olgu teie kartus ja tema olgu teie hirm!” (Jesaja 8:11—13). Seda silmas pidades hoiduvad Jehoova teenijad tänapäeval sepitsemast plaane religioossete nõukogude ja poliitiliste liitudega või neile lootmast. Jehoova teenijad loodavad täiesti kindlalt Jumala kaitsejõule. Pealegi, kui ’Jehoova on meiega, mis võib inimene meile teha’? (Laul 118:6.)
30. Mis ootab ees neid, kes ei usalda Jehoovat?
30 Jesaja jätkab selle kordamist, et Jehoova osutub ”pühamuks”, kaitseks neile, kes loodavad temale. Seevastu need, kes hülgavad tema, ”komistavad, langevad ja vigastavad endid, püütakse kinni ja võetakse vangi” — viis värvikat verbi, mis ei jäta kahtlustki selles, mis ootab ees neid, kes ei usalda Jehoovat (Jesaja 8:14, 15). Need, kes 1. sajandil Jeesust vastu ei võtnud, komistasid ja langesid (Luuka 20:17, 18). Samasugune lõpp ootab ees ka neid, kes ei asu tänapäeval toetama troonile seatud taevast Kuningat Jeesust (Laul 2:5—9).
31. Kuidas võivad tõelised kristlased praegusel ajal järgida Jesaja ja nende eeskuju, kes kuulasid tema õpetust?
31 Jesaja päevil ei komista mitte kõik. Jesaja ütleb: ”Seo kinni tunnistus, pitserda õpetus mu õpilastes! Mina aga ootan Jehoovat, kes peidab oma palge Jaakobi soo eest, ja loodan tema peale!” (Jesaja 8:16, 17). Jesaja ja need, kes panevad tähele ta õpetust, ei jäta maha Jumala Seadust. Nad usaldavad alati Jehoovat, kuigi nende seaduserikkujatest kaasmaalased keelduvad seda tegemast, mistõttu Jehoova peidab oma palge nende eest. Järgigem meie nende eeskuju, kes usaldavad Jehoovat ja hoiavad sama otsusekindlalt kinni puhtast jumalateenistusest! (Taaniel 12:4, 9; Matteuse 24:45; võrdle Heebrealastele 6:11, 12.)
”Tunnustähed” ja ”endemärgid”
32. a) Kes on tänapäeval ”tunnustähtedeks ja endemärkideks”? b) Miks peaksid kristlased maailmast erinema?
32 Nüüd kuulutab Jesaja: ”Vaata, mina ja lapsed, keda Jehoova mulle on andnud, oleme tunnustähtedeks ja endemärkideks Iisraelis vägede Jehoovalt, kes elab Siioni mäel!” (Jesaja 8:18). Jah, Jesaja, Sear-Jaasub ja Maher-Saalal-Haas-Bas on tunnustähtedeks Jehoova eesmärkide kohta seoses Juudaga. Tänapäeval on Jeesus ja tema võitud vennad samuti otsekui tunnustähed (Heebrealastele 2:11—13). Ja nende töös on nendega ühinenud ”teistest lammastest” koosnev ”suur rahvahulk” (Ilmutuse 7:9, 14, EP 97; Johannese 10:16). Muidugi on tunnustähest või märgist kasu ainult siis, kui see oma ümbrusest välja paistab. Nii täidavad ka kristlased oma ülesannet olla tunnustäheks ainult sel juhul, kui nad paistavad silma sellega, et erinevad sellest maailmast, pannes kogu oma lootuse Jehoovale ja kuulutades julgelt tema eesmärke.
33. a) Mida on tõelised kristlased kindlalt otsustanud teha? b) Miks suudavad tõelised kristlased kindlaks jääda?
33 Järgigem siis kõik Jumala, mitte selle maailma mõõdupuid. Paistkem edaspidigi silma — otsekui tunnustähed — sellega, et jätkame kartmatult selle ülesande täitmist, mis anti Suuremale Jesajale, Jeesus Kristusele, ’kuulutades Jehoova meelepärast aastat ja meie Jumala kättemaksu päeva’ (Jesaja 61:1, 2; Luuka 4:17—21). Tõesti, kui Assüüria tulv maa üle ujutab — isegi kui see ulatub meile kaelani —, ei tee see tõelistele kristlastele lõppu. Meie jääme kindlaks, kuna ”Jumal on meiega”.
[Allmärkused]
a Et leida lähemaid üksikasju selle ettekuulutuse täitumise kohta, vaata ”Insight on the Scriptures”, 1. köide, lk. 62 ja 758, väljaandja Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühing.
b Assüüriat võrreldakse ka linnuga, kelle laialisirutatud tiivad ulatuvad üle Juuda ”maa, nii lai kui see ongi”. Niisiis, kui avar see maa ka poleks, katab selle Assüüria armee.
[Pilt lk 103]
Jesaja võttis kaasa Sear-Jaasubi, kui ta Ahasele Jehoova sõnumi edasi andis
[Pilt lk 111]
Miks kirjutas Jesaja suurele tahvlile ”Maher-Saalal, Haas-Bas”?