Kahekümne kaheksas peatükk
Valgus rahvastele
1., 2. Miks on valgus elutähtis ja milline pimedus katab praegu maad?
JEHOOVA on valguse Allikas, ”kes on pannud päikese valguseks päeval, kuu ja tähtede korrad valguseks öösel” (Jeremija 31:35). Juba üksnes seetõttu tuleks teda tunnustada kui elu Allikat, sest valgus tähendab elu. Kui päike maad pidevalt ei soojendaks ega valgustaks, ei saaks siin eksisteerida elu sellisena, nagu meie seda tunneme. Meie planeedil oleks võimatu elada.
2 Seepärast pakub meile äärmiselt suurt huvi see, et nähes ette meie päevi, ennustas Jehoova pimeduse, mitte valguse aja saabumist. Jesaja kirjutas inspiratsiooni all: ”Vaata, pimedus katab maad ja pilkane pimedus rahvaid” (Jesaja 60:2). Muidugi käisid need sõnad vaimse, mitte füüsilise pimeduse kohta, kuid nende tõsidust ei tohiks alahinnata. Need, kellel puudub vaimne valgus, kaotavad lõpuks elu, nagu juhtub ka nendega, kes on jäänud ilma päikesevalgusest.
3. Kust me võime neil pimedatel aegadel valgust otsida?
3 Neil pimedatel aegadel ei saa me endale lubada seda, et eirame Jehoova pakutavat vaimset valgust. Meil on oluline otsida Jumala Sõnast valgust oma teeraja valgustamiseks, lugedes Piiblit võimaluse korral iga päev (Laul 119:105). Kristlikel koosolekutel avaneb meile häid võimalusi innustada üksteist püsima ”õigete rajal” (Õpetussõnad 4:18; Heebrealastele 10:23—25). Jõud, mida annab meile hoolas Piibli uurimine ja ülesehitav kristlik seltsing, aitab meid, et me ei laseks end neelata sel pimedusel, mis valitseb neil ”viimseil päevil”, mille haripunkt saabub suurel ”Jehoova vihapäeval” (2. Timoteosele 3:1; Sefanja 2:3). See päev läheneb hoogsasti! Ta tuleb nii kindlalt, nagu tuli samasugune päev muistse Jeruusalemma elanike peale.
Jehoova ”mõistab kohut”
4., 5. a) Kuidas tuleb Jehoova Jeruusalemma vastu? b) Miks me võime järeldada, et üksnes suhteliselt vähesed jäävad ellu Jeruusalemma hävingu ajal aastal 607 e.m.a? (Vaata allmärkust.)
4 Jesaja vaimustava prohvetikuulutuse viimastes salmides kirjeldab Jehoova ilmekalt neid sündmusi, mis viivad tema vihapäevani. Seal öeldakse: ”Jehoova tuleb tules ja tema sõjavankrid on otsekui tuulekeeris, et kätte tasuda oma vihahõõgusega ja sõitluse tuleleekidega! Sest Jehoova mõistab kohut kõige liha üle tule ja mõõgaga, Jehoova poolt mahalööduid on siis palju!” (Jesaja 66:15, 16).
5 Need sõnad peaksid aitama Jesaja kaasaegsetel mõista, kui tõsine on nende olukord. Lähenemas on aeg, mil babüloonlased tulevad Jehoova kohtuotsuste täideviijatena Jeruusalemma vastu ja nende sõjavankrid keerutavad üles tolmupilvi otsekui tormituul. Milline hirmuäratav vaatepilt! Jehoova laseb neil kallaletungijatel viia täide oma tulised kohtuotsused ustavusetutest juutidest ”liha” üle. Paistab, nagu võitleks Jehoova ise oma rahva vastu. Tema viha ei peata miski. Paljud juudid langevad otsekui ”Jehoova poolt mahalöödud”. Aastal 607 e.m.a läheb see ennustus täide.a
6. Milliste laiduväärsete asjadega tegeldakse Juudas?
6 Kas Jehooval on alust hakata ’kohut mõistma’ oma rahva üle? Kindlasti! Käesolevas arutelus Jesaja raamatu üle oleme palju kordi näinud, et kuigi juudid on eeldatavasti Jehoovale pühendunud, on nad samal ajal langenud sügavale väärjumalateenistusse — ja Jehoova pole olnud pime nende tegude suhtes. Me näeme seda taas selle prohvetikuulutuse järgmistest sõnadest: ”Kes endid pühitsevad ja puhastavad rohuaedade jaoks, järgnedes mõnele oma keskelt, sealiha, jäleduste ja hiirte sööjad saavad otsa üheskoos, ütleb Jehoova” (Jesaja 66:17). Kas need juudid ”pühitsevad ja puhastavad” ennast selleks, et valmistuda puhtaks jumalateenistuseks? On selge, et nii see pole. Nad on hõivatud hoopis erilistes aedades peetavate paganlike puhastusriitustega. Seejärel õgivad nad ahnelt sigade ja muude Moosese Seaduse järgi ebapuhaste loomade liha (3. Moosese 11:7, 21—23).
7. Mille poolest sarnaneb ristiusumaailm ebajumalaid teeniva Juudaga?
7 Millises jälestusväärses olukorras on küll rahvas, kes on lepingusuhetes ainsa tõelise Jumalaga! Kuid mõtle järgmisele: sama jälestusväärne olukord valitseb tänapäeval ristiusumaailma religioonide seas. Ka need väidavad end teenivat Jumalat ja paljud nende juhid püüavad vaga muljet jätta. Kuid nad reostavad end paganlike õpetuste ja pärimustega, mis näitab, et nad on vaimses pimeduses. Kui suur on küll see pimedus! (Matteuse 6:23; Johannese 3:19, 20.)
’Need näevad minu auhiilgust’
8. a) Mis tabab nii Juudat kui ka ristiusu kirikut? b) Mis mõttes rahvad ’näevad Jehoova auhiilgust’?
8 Kas Jehoova märkab ristiusu kiriku laiduväärseid tegusid ja valeõpetusi? Loe järgmisi Jehoova sõnu, nagu Jesaja need kirja pani, ja tee ise järeldus: ”Mina tunnen nende tegusid ja mõtteid, aga ma tulen koguma kõiki rahvaid ning keeli; ja need tulevad ning näevad minu auhiilgust!” (Jesaja 66:18). Lisaks nende tegudele teab Jehoova ka seda, mida mõtlevad need inimesed, kes peavad end tema teenijateks, ning ta on valmis nende üle kohut mõistma. Juuda väidab end uskuvat Jehoovasse, kuid tema ebajumalateenistus ja paganlikud kombed kinnitavad selle väite valelikkust. Sellel pole mingit mõtet, et tema elanikud ”puhastavad” endid paganlike rituaalide kohaselt. See rahvas hävitatakse ja kui see aset leiab, saab see täiesti selgeks juutide naabritele, kes kummardavad ebajumalaid. Need ’näevad Jehoova auhiilgust’ sel viisil, et nad on nende sündmuste tunnistajaks ja on sunnitud möönma, et Jehoova sõna on täide läinud. Kuidas see kõik ristiusu kiriku kohta käib? Kui jõuab kätte tema lõpp, on paljud ta endised sõbrad ja äripartnerid sunnitud eemal seisma ning abitult pealt vaatama, kuidas täitub Jehoova sõna (Jeremija 25:31—33; Ilmutuse 17:15—18; 18:9—19).
9. Millist head sõnumit Jehoova kuulutab?
9 Kas Jeruusalemma häving aastal 607 e.m.a tähendab seda, et Jehooval ei ole enam maa peal tunnistajaid? Ei tähenda. Silmapaistvad laitmatuse säilitajad, näiteks Taaniel ja tema kolm kaaslast, teenivad Jehoovat edasi ka Babüloni pagendatutena (Taaniel 1:6, 7). Jah, Jehoova ustavate tunnistajate ahel ei katke, ja 70 aasta pärast lahkuvad ustavad mehed ja naised Babülonist ning pöörduvad Juudasse tagasi, et taastada seal puhas jumalateenistus. Just sellele viitabki Jehoova järgmisena: ”Ma teen nende keskel ühe tunnustähe. Ma läkitan nende hulgast pääsenuid rahvaste juurde Tarsisesse, Puudi ja Luudi ammuküttide juurde, Tubalisse ja Jaavanisse, kaugetele saartele, kes ei ole kuulnud kuuldusi minust ega ole näinud minu auhiilgust; ja need kuulutavad rahvaste keskel minu auhiilgust!” (Jesaja 66:19).
10. a) Mis mõttes saavad Babülonist vabastatud ustavad juudid tunnustäheks? b) Kes on tänapäeval tunnustäheks?
10 Suur hulk ustavaid mehi ja naisi, kes tulevad aastal 537 e.m.a Jeruusalemma tagasi, on hämmastavaks tunnustäheks, tõendiks, et Jehoova on vabastanud oma rahva. Kes oleks osanud unistadagi, et vangistatud juudid saavad ühel päeval vabaks ja võivad osaleda Jehoova templis tema puhtas teenistuses? Samal kombel olid võitud kristlased 1. sajandil ”tunnustähtedeks ja endemärkideks”, kelle juurde kogunesid alandlikud inimesed, kes soovisid teenida Jehoovat (Jesaja 8:18; Heebrealastele 2:13). Nüüdisajal on võitud kristlased, kes tegutsevad edukalt oma taastatud maal, hämmastavaks tunnustäheks maa peal (Jesaja 66:8). Nad on elav tõend Jehoova vaimu vägevuse kohta, mis köidab alandlikke inimesi, kelle süda sunnib neid teenima Jehoovat.
11. a) Kuidas saavad teiste rahvaste liikmed Jehoova kohta teadmisi pärast juutide vabanemist? b) Kuidas täitus Sakarja 8:23 esimest korda?
11 Ent kuidas saavad pärast juutide vabanemist aastal 537 e.m.a Jehoova kohta teadmisi teiste rahvaste liikmed, kes pole temast midagi kuulnud? Mitte kõik ustavad juudid ei lähe pärast Babüloonia vangipõlve lõppu Jeruusalemma tagasi. Mõned, näiteks Taaniel, jäävad Babüloni. Teised hajuvad laiali igasse ilmakaarde. Viiendaks sajandiks e.m.a elas juute kõikjal Pärsia impeeriumis (Ester 1:1; 3:8). Kahtlemata rääkisid mõningad neist oma paganlikele naabritele Jehoovast, kuna paljud nende rahvaste hulgast said juudi proselüütideks. Nii oli ilmselt juhtunud ka Etioopia eunuhhiga, kellele kristlik apostel Filippus kuulutas 1. sajandil (Apostlite teod 8:26—40). See kõik toimus prohvet Sakarja järgmiste sõnade esmase täitumisena: ”Neil päevil sünnib, et kümme meest igakeelsete paganate hulgast haaravad kinni Juuda mehe hõlmast ja ütlevad: ”Meie tahame minna ühes teiega, sest me oleme kuulnud, et Jumal on teiega!”” (Sakarja 8:23). Tõepoolest, Jehoova saatis rahvastele valguse (Laul 43:3).
Nad toovad ’anni Jehoovale’
12., 13. Mil viisil tuuakse ”vennad” Jeruusalemma alates aastast 537 e.m.a?
12 Pärast Jeruusalemma ülesehitamist suhtuvad kodumaast kaugele hajunud juudid sellesse linna ja taastatud preesterkonda kui puhta jumalateenistuse keskusse. Paljud neist rändavad pikki vahemaid, et viibida seal iga-aastaste pühade ajal. Jesaja kirjutab inspiratsiooni all: ”Nad toovad kõik teie vennad kõigi rahvaste keskelt ohvriannina Jehoovale hobustega, vankritega ja tõldadega, hobueeslitega ja kärmete kaamelitega mu pühale mäele Jeruusalemma, ütleb Jehoova, otsekui Iisraeli lapsed toovad roaohvri [”anni”, UM] puhtais astjais Jehoova kotta! Ja nendegi hulgast ma võtan leviitpreestreid” (Jesaja 66:20, 21).
13 Mõned ”vennad kõigi rahvaste keskelt” olid kohal sel nelipühapäeval, mil püha vaim valati Jeesuse jüngrite peale. Ülestähendus ütleb: ”Jeruusalemmas oli elamas juute, jumalakartlikke mehi kõigist rahvaist taeva all” (Apostlite teod 2:5). Nad tulid Jeruusalemma juudi kombe kohaselt Jumalat kummardama, ent kui nad kuulsid head sõnumit Jeesus Kristusest, hakkasid paljud temasse uskuma ja nad ristiti.
14., 15. a) Kuidas jätkasid võitud kristlased pärast I maailmasõda oma vaimsete ”vendade” kogumist ja kuidas need toodi Jehoovale ’anniks puhtais astjais’? b) Mil viisil Jehoova ’võttis nende hulgast preestreid’? c) Kes olid mõningad võitud kristlased, kes osalesid oma võitud vendade kogumises? (Vaata kasti sel leheküljel.)
14 Kas see ennustus täitub ka nüüdisajal? Jah, tõepoolest. Pärast I maailmasõda said Jehoova võitud teenijad Pühakirjast teada, et Jumala Kuningriik rajati taevas aastal 1914. Hoolikalt Piiblit uurides said nad aru, et tuleb veel koguda Kuningriigi pärijaid, ”vendi”. Kasutades kõiksuguseid liikumisvahendeid, rändasid kartmatud jutlustajad ”maailma otsani”, et leida üles võitud jäägi võimalikud liikmed, kellest enamik lahkus ristiusu kirikutest. Kui need olid leitud, toodi nad annina Jehoovale. (Apostlite teod 1:8.)
15 Võitud, kes koguti neil algusaegadel, ei oodanud, et Jehoova tunnustaks neid sellisena, nagu nad olid enne Piibli tõe tundmaõppimist. Nad astusid samme selleks, et puhastada end vaimsest ja moraalsest reostusest, nii et neid võidi esitada ’annina puhtais astjais’ või, nagu ütleb apostel Paulus, ’puhta neitsina Kristusele’ (2. Korintlastele 11:2). Lisaks õpetuslike eksimuste hülgamisele pidid võitud õppima ka seda, kuidas jääda rangelt neutraalseks selle maailma poliitilistes küsimustes. Aastal 1931, kui tema teenijad olid küllalt puhtaks saanud, andis Jehoova neile heldelt eesõiguse kanda tema nime Jehoova tunnistajatena (Jesaja 43:10—12). Kuid mil viisil Jehoova ’võttis nende hulgast preestreid’? Grupina said need võitud ”kuninglikuks preesterkonnaks, pühaks rahvaks”, kes toob Jumalale kiitusohvreid (1. Peetruse 2:9; Jesaja 54:1; Heebrealastele 13:15).
Kogumine jätkub
16., 17. Kes on ”teie sugu” pärast I maailmasõda?
16 Selle ”kuningliku preesterkonna” lõplik arv on 144000 ja aja jooksul jõudis selle kogumine lõpule (Ilmutuse 7:1—8; 14:1). Kas sellega lõppes ka kogumistöö? Ei. Jesaja ennustus jätkub: ”Otsekui uued taevad ja uus maa, mis ma teen, püsivad minu palge ees, ütleb Jehoova, nõnda püsib ka teie sugu ja teie nimi!” (Jesaja 66:22). Nende sõnade esmase täitumise ajal hakkavad Babüloonia vangipõlvest naasnud juudid lapsi kasvatama. Nii rajatakse kindlalt juutide taaskogutud jääk, ”uus maa”, mis allub juutide uuele halduskorraldusele, ”uutele taevastele”. Kuid see ettekuulutus on täitunud kõige tähelepanuväärsemalt meie päevil.
17 ”Sugu”, mille toob esile võitud vendadest koosnev rahvas, on suur rahvahulk, kellel on lootus elada igavesti maa peal. Nemad on pärit ”kõigist rahvahõimudest ja suguharudest ja rahvaist ja keeltest” ja nad seisavad ”aujärje ees ja Talle ees”. Nad on ”oma rüüd pesnud ja oma rüüd valgeks teinud Talle veres” (Ilmutuse 7:9—14; 22:17). Tänapäeval pöörduvad suure rahvahulga liikmed vaimsest pimedusest valguse poole, mida annab Jehoova. Nad ilmutavad usku Jeesus Kristusesse ning püüavad oma võitud vendade ja õdede kombel jääda nii vaimselt kui moraalselt puhtaks. Grupina jätkavad nad teenistust Kristuse juhtimise all ja püsivad igavesti! (Laul 37:11, 29.)
18. a) Kuidas on suure rahvahulga liikmed toiminud samuti nagu nende võitud vennad? b) Kuidas kummardavad võitud ja nende kaaslased Jehoovat ”noorkuust noorkuusse ning hingamispäevast hingamispäeva”?
18 Need usinalt töötavad maise lootusega mehed ja naised teavad, et kuigi on tähtis jääda moraalselt ja vaimselt puhtaks, on Jehoovale meelepärase eluviisiga seotud veelgi enam. Kogumistöö on täies hoos ja nad soovivad sellest osa võtta. Ilmutusraamat ennustab nende kohta: ”Nad [on] Jumala aujärje ees ja teenivad teda ööd ja päevad tema templis” (Ilmutuse 7:15). Need sõnad meenutavad meile Jesaja prohvetikuulutuse eelviimast salmi: ”Noorkuust noorkuusse ning hingamispäevast hingamispäeva tuleb kõik liha mu ette kummardama, ütleb Jehoova!” (Jesaja 66:23). See leiab aset tänapäeval. ”Noorkuust noorkuusse ning hingamispäevast hingamispäeva” — see tähendab korrapäraselt, iga kuu igal nädalal — kogunevad võitud kristlased ja nende kaaslased suurest rahvahulgast kummardama Jehoovat. Nad teevad seda, käies muu hulgas kristlikel koosolekutel ja osaledes avalikus teenistuses. Kas sina oled nende hulgas, kes tulevad korrapäraselt ’Jehoova ette kummardama’? Jehoova rahvas tunneb sellest suurt rõõmu ja suur rahvahulk ootab väga seda aega, mil ”kõik liha” — kõik elavad inimesed — teenivad Jehoovat ”noorkuust noorkuusse ning hingamispäevast hingamispäeva” kogu igaviku jooksul.
Jumala vaenlaste täielik lõpp
19., 20. Mis eesmärk oli Gehennal Piibli aegadel ja mida see sümboliseerib?
19 Nüüd on jäänud uurida veel ainult ühte salmi Jesaja raamatust. See raamat lõpeb järgmiste sõnadega: ”Kui nad välja lähevad, siis nad näevad nende meeste laipu, kes astusid üles mu vastu; sest nende uss ei sure ja nende tuli ei kustu, ja nad on jälkuseks kõigele lihale!” (Jesaja 66:24). Ilmselt pidas Jeesus Kristus silmas seda prohvetiennustust, kui ta ergutas oma kuulajaid lihtsustama oma elu ja panema Kuningriigi huvid esikohale. Ta ütles: ”Kui su silm sind pahandab, kisu ta välja; parem on sul ühe silmaga minna Jumala riiki kui et sul on kaks silma ja sind heidetakse põrgusse [”Gehennasse”, UM], kus nende uss ei sure ja tuli ei kustu!” (Markuse 9:47, 48; Matteuse 5:29, 30; 6:33).
20 Mis koht on Gehenna? Sajandeid tagasi kirjutas juudi õpetlane David Kimhi: ”See on paik .. Jeruusalemma naabruses ja see on jälk paik, kuhu nad viskavad ebapuhtaid asju ja laipu. Samuti põles seal alati tuli, et põletada ära need ebapuhtad asjad ja laipade luud. Seepärast nimetatakse kurjade hävingut võrdpiltlikult Gehinnomiks.” Kui, nagu ütleb see juudi õpetlane, Gehennasse toodi prügi ja nende laipu, keda ei peetud matmise vääriliseks, oli tuli sobiv vahend prügi hävitamiseks. Mida ei hävitanud tuli, sellele tegid lõpu vaglad. Milline tabav pilt Jumala vaenlaste täieliku lõpu kirjeldamiseks!b
21. Kelle jaoks lõpeb Jesaja raamat positiivse tooniga ja miks?
21 Kas ei teki tunnet, et Jesaja vaimustav prohvetikuulutus lõpeb võika tooniga, kuna seal viidatakse laipadele, tulele ja ussidele? Jumala leppimatud vaenlased arvavad kindlasti nii. Kuid Jumala sõpradele on kurjade igavese hävingu kirjeldus vägagi julgustav. Jehoova rahvas vajab seda kinnitust, et nende vaenlastel ei õnnestu enam mitte kunagi neile halba teha. Need vaenlased, kes on põhjustanud Jumala teenijatele nii palju kannatusi ja on nii palju teotanud tema nime, hävitatakse igaveseks. Seejärel ”häda ei tule teist korda” (Nahum 1:9).
22., 23. a) Selgita mõningaid viise, kuidas Jesaja raamatu uurimine on sulle kasuks tulnud. b) Milline on su kindel otsus ja lootus pärast seda, kui oled uurinud Jesaja raamatut?
22 Nüüd, kus oleme jõudmas lõpule Jesaja raamatu uurimisega, mõistame kindlasti, et see Piibli raamat ei ole surnud ajalugu. Vastupidi, selles on sõnum meile tänapäeval. Kui mõtiskleme süngete aegade üle, mil elas Jesaja, võime märgata sarnasusi tema ja meie päevade vahel. Poliitilised rahutused, religioosne silmakirjalikkus, korruptsioon kohtusüsteemis ning ustavate ja vaeste rõhumine iseloomustas Jesaja päevi ja see iseloomustab ka meie aega. Kuuendal sajandil e.m.a elanud ustavad juudid olid kindlasti tänulikud Jesaja prohvetikuulutuse eest ja ka meie tänapäeval leiame lohutust selle uurimisest.
23 Neil kriitilistel aegadel, mil pimedus katab maad ja pilkane pimedus rahvaid, oleme kõik Jehoovale väga tänulikud, et ta on Jesaja kaudu andnud valgust kogu inimkonnale! See vaimne valgus ei tähenda midagi vähemat kui igavest elu kõigile, kes selle valguse kogu südamest vastu võtavad, vaatamata oma rahvusele või etnilisele päritolule (Apostlite teod 10:34, 35). Jätkakem ka meie Jumala Sõna valguses käimist, lugedes seda iga päev, mõtiskledes selle üle ja pidades kalliks selle sõnumit. See on igaveseks õnnistuseks meile endile ja kiituseks Jehoova pühale nimele!
[Allmärkused]
a Seoses olukorraga, mis valitses pärast Jeruusalemma alistumist babüloonlastele, nimetab Jeremija 52:15 ”mõnda alamrahva hulgast ning ülejäänud rahvast, kes oli linna järele jäänud” (UM). Seda kommenteerides ütleb teatmeteos ”Insight on the Scriptures”, 1. köide, lk 415: ”Väljend ”kes oli linna järele jäänud” näitab tõenäoliselt seda, et suur hulk oli langenud nälja, haiguste või tule ohvriks või sõjas tapetud.”
b Kuna Gehennas hävitati laipu, mitte elavaid inimesi, ei kujuta see igavest piinamist.
[Kast lk 409]
Võitud annid Jehoovale kõigi rahvaste hulgast
Aastal 1920 läks Juan Muñiz Ameerika Ühendriikidest Hispaaniasse ja reisis seejärel Argentinasse, kus ta organiseeris võitutest koosnevaid kogudusi. Alates aastast 1923 säras tõevalgus ausa südamega inimestele Lääne-Aafrikas, kui misjonär William R. Brown (keda kutsuti sageli Piibli Browniks) asus kuulutama Kuningriigi sõnumit sellistes paikades nagu Sierra Leone, Ghana, Libeeria, Gambia ja Nigeeria. Selsamal aastal läks kanadalane George Young Brasiiliasse ja reisis seejärel edasi Argentinasse, Costa Ricasse, Panamasse, Venezuelasse ja isegi Nõukogude Liitu. Umbes samal ajal sõitis Edwin Skinner laevaga Inglismaalt Indiasse, kus ta tegi palju aastaid agaralt lõikustööd.
[Pilt lk 411]
Mõned juudid olid nelipühapäeval ’kõigi rahvaste keskelt toodud vennad’
[Lehekülje suurune pilt lk 413]