Jehoova Sõna on elav
Esiletõstetud kohti Jesaja raamatust – I
„KEDA ma läkitan? Kes meilt läheks?” Jesaja, Aamotsi poeg, on see, kes vastab Jehoova Jumala kutsele, öeldes: „Vaata, siin ma olen, läkita mind!” (Jesaja 1:1; 6:8). Nii saab temast prohvet. Jesaja prohvetlik tegevus on pandud kirja tema enda nime kandvasse Piibli raamatusse.
Prohvet Jesaja kirjutatud raamat käsitleb 46 aasta pikkust perioodi, mis algas umbkaudu 778. aastal e.m.a ja lõppes millalgi pärast 732. aastat e.m.a. Kuigi see raamat sisaldab kohtusõnumeid Juuda, Iisraeli ja ümbritsevate rahvaste vastu, ei ole raamatu põhiteema hukkamõist, vaid Jehoova Jumalalt tulev pääste (Jesaja 25:9). Jesaja nimigi tähendab ’Jehoova pääste’. Selles artiklis käsitleme mõningaid Jesaja 1:1–35:10 olevaid mõtteid.
AINULT „JÄÄK PÖÖRDUB”
Piibel ei ütle, kas Jesaja edastas oma raamatu esimeses viies peatükis sisalduvad sõnumid enne, kui ta määrati prohvetiks, või pärast seda (Jesaja 6:6–9). Kindel on aga see, et Juuda ja Jeruusalemm on „jalatallast pealaeni” rikutud (Jesaja 1:6). Kõikjal lokkab ebajumalateenistus, rahva juhid on korrumpeerunud, naised on muutunud kõrgiks, iisraellased ei teeni Jumalat talle vastuvõetaval viisil. Jesajale antakse ülesanne rääkida korduvalt nendega, kes ei mõista Jumala sõnumit ega taha seda kuulda.
Juudat on ähvardamas Iisraeli ja Süüria ühisjõud. Kasutades Jesajat ning tema lapsi „tunnustähtede ja endemärkidena”, kinnitab Jehoova Juudale, et Süüria ja Iisraeli liidul pole edu (Jesaja 8:18). Kestva rahu saab tuua üksnes Rahuvürsti valitsus (Jesaja 9:5, 6). Jehoova nõuab aru ka Assüürialt, riigilt, keda ta on kasutanud oma „viha vitsana”. Juuda viiakse lõpuks vangi, kuid „jääk pöördub” kodumaale tagasi (Jesaja 10:5, 21, 22). Tõeline õiglus pannakse maksma siis, kui hakkab valitsema piltlik vitsuke „Iisai kännust” (Jesaja 11:1).
Vastused piiblilistele küsimustele:
1:8, 9 – Mida tähendab see, et „Siioni tütar on jäänud üksi otsekui vahionn viinamäel, otsekui öömaja kurgipõllul”? See tähendab, et Assüüria rünnaku ajal paistab Jeruusalemm sama kaitsetu nagu onn kurgipõllul, mis võib kergesti kokku kukkuda. Jehoova aga tuleb talle appi ega lase tal saada Soodoma ja Gomorra sarnaseks.
1:18 – Mida mõeldakse sõnadega „tulge nüüd ja seletagem isekeskis”? See ei tähenda asjade selgeks rääkimist, et jõuda tänu mõttevahetusele vastastikusele kokkuleppele. See salm viitab hoopis kohtuistungile, kus õiglane Kohtumõistja Jehoova annab Iisraelile võimaluse end muuta ja puhastada.
6:8a – Keda mõeldakse asesõnade „ma” ja „meie” all? Asesõna „ma” käib Jehoova Jumala kohta. „Meie” viitab aga sellele, et Jehoovaga on koos veel keegi. See on kahtlemata tema „ainusündinud Poeg” (Johannese 1:14; 3:16).
6:11 – Mida Jesaja mõtles, kui küsis: „Kui kauaks, Issand?”? Jesaja ei küsinud seda, kui kaua ta peab kuulutama Jehoova sõnumit ükskõiksele rahvale. Pigem tahtis ta teada, kui kaua toob jumalakartmatu rahvas Jehoova nimele teotust.
7:3, 4 – Miks Jehoova päästis jumalakartmatu kuninga Ahase? Süüria ja Iisraeli kuningas kavatsesid tõugata troonilt Juuda kuninga Ahase ning panna tema asemel valitsema marionettvalitseja, Taabali poja, kes ei olnud Taaveti soost. Kui see saatanlik plaan oleks õnnestunud, oleks rikutud Taavetiga tehtud Kuningriigi leping. Jehoova päästis Ahase, et säilitada suguvõsaliini, mille kaudu pidi tulema Rahuvürst (Jesaja 9:5).
7:8 – Kuidas purustati Efraim 65 aasta jooksul? Kümnest suguharust koosneva riigi elanike pagendamine ja maa asustamine võõrastega algas „Iisraeli kuninga Pekahi päevil” peagi pärast seda, kui Jesaja oli seda ennustanud (2. Kuningate 15:29). Efraimi purustamine kestis Assüüria kuninga Sanheribi poja Eesar-Haddoni ajani (2. Kuningate 17:6; Esra 4:1, 2; Jesaja 37:37, 38). Nii kestiski Samaarias rahva ümberasustamine 65 aastat, nagu oli mainitud tekstis Jesaja 7:8.
11:1, 10 – Kuidas saab Jeesus Kristus olla nii vitsuke Iisai ehk Jesse kännust kui ka tema juur? (Roomlastele 15:12.) Jeesus oli vitsuke Iisai kännust põlvnemise poolest. Ta oli Iisai järeltulija selle poja Taaveti kaudu (Matteuse 1:1–6; Luuka 3:23–32). Seoses kuningliku võimu saamisega muutusid aga Jeesuse suhted tema esivanematega. Kuna Jeesusel on vägi anda sõnakuulelikule inimkonnale igavene elu maa peal, saab ta nende „Igaveseks Isaks” (Jesaja 9:5). Seega on ta oma esiisade, sealhulgas Iisai juur.
Õpetus meile:
1:3. Kui me keeldume elamast Looja nõuete kohaselt, oleme rumalamad kui härjad ja eeslid. Kui aga õpime hindama kõike, mis Jehoova on meie heaks teinud, siis me ei käitu mõistmatult ega pöördu Jumalast ära.
1:11–13. Silmakirjalikud usutseremooniad ja kombe pärast esitatud palved tüütavad Jehoovat. Meil tuleks palvetada südamest ning meie tegudel peaksid olema õiged motiivid.
1:25–27; 2:2; 4:2, 3. Orjus pidi lõppema ning Juudamaa taas elanikega täituma, kui rahva kahetsev jääk Jeruusalemma tagasi pöördub ja seal õige jumalateenimisviisi taastab. Jehoova on kahetsevate patuste vastu halastav.
2:2–4. Kui oleme Kuningriigi kuulutamise ja jüngriteks tegemise töös innukad, aitame paljudest rahvastest inimestel õppida üksteisega rahu pidama.
4:4. Jehoova kõrvaldab ehk peseb ära moraalse mustuse ja veresüü.
5:11–13. Me ei toimi targalt, kui kaotame tasakaalu meelelahutuse valikul ega ohjelda end (Roomlastele 13:13).
5:21–23. Kristlikud kogudusevanemad ehk ülevaatajad ei tohi olla „iseenese silmis ... targad”. Nad peavad olema alkoholi tarbimises mõõdukad ning hoiduma erapoolikusest.
11:3a. Jeesuse elust ja õpetustest on näha, et Jehoova kartus toob rõõmu.
„JEHOOVA HALASTAB JAAKOBI PEALE”
Peatükid 13–23 sisaldavad kohtusõnumeid teiste rahvaste vastu. Kuid „Jehoova halastab Jaakobi peale”, lastes kõigil Iisraeli suguharudel koju tagasi pöörduda (Jesaja 14:1). Koos sõnumiga Juudamaa tühjaksjäämisest peatükkides 24–27 antakse ka edasi tõotus endise olukorra taastamise kohta. Jehoova väljendab oma viha „Efraimi [Iisraeli] joobnute” vastu, kuna nad on sõlminud liidu Süüriaga, ning Juuda preestrite ja prohvetite vastu, sest nad on otsinud abi Assüüriast (Jesaja 28:1, 7). Häda kuulutatakse Arielile (Jeruusalemm), neile, „kes lähevad alla Egiptusesse” kaitset otsima (Jesaja 29:1; 30:1, 2). Sellegipoolest ennustatakse päästet üksikisikutele, kes usuvad Jehoovasse.
Nagu „noor lõvi, kes uriseb oma saagi kallal”, valvab Jehoova „Siioni mäge” (Jesaja 31:4). Jumal annab ka tõotuse: „Vaata, kuningas hakkab valitsema õigluses” (Jesaja 32:1). Kuigi see, et assüürlased ähvardavad Juudat, paneb isegi „rahu saadikud” kibedalt nutma, lubab Jehoova, et tema rahvas tervendatakse ja ta süü antakse andeks (Jesaja 33:7, 22–24). „Jehooval on raev kõigi rahvaste ja viha kõigi nende väehulkade vastu” (Jesaja 34:2). Juuda ei jää laastatuks. „Kõrb ja liivik rõõmutsevad, nõmmemaa hõiskab ja õitseb nagu liilia!” (Jesaja 35:1.)
Vastused piiblilistele küsimustele:
13:17 – Mida tähendab see, et meedlased ei hooli hõbedast ega himusta kulda? Meedlased ja pärslased pidasid võiduga kaasnevat au tähtsamaks kui sõjasaaki. Seda oli näha Kyrose tegudest, kui ta andis pagendusest koju pöörduvatele juutidele tagasi kuld- ja hõbenõud, mis Nebukadnetsar oli Jehoova templist kaasa viinud.
14:1, 2 – Kuidas võttis Jehoova rahvas „vangi oma vangistajad” ja valitses „oma rõhujate üle”? See täitus seoses selliste isikutega nagu Taaniel, Ester ja Mordokai. Taanielil oli meedlaste ja pärslaste ajal kõrge positsioon, Estrist sai Pärsia kuninganna ning Mordokai määrati Pärsia impeeriumi kõrgeks ametnikuks.
20:2–5 – Kas Jesaja käis tõesti kolm aastat täiesti alasti ringi? Tõenäoliselt võttis Jesaja seljast üksnes ülerõiva ning kõndis ringi „napilt riietatuna” (1. Saamueli 19:24, UM-i allmärkus). Heebrea sõna, mis on tõlgitud kui „alasti”, võib viidata ka sellele, et keegi on kergelt riietatud (2. Saamueli 6:14, 20).
21:1 – Millist ala mõeldi „mereäärse kõrbe” all? Kuigi Babüloonia ei paiknenud mere lähedal, kutsuti seda paika nõnda. Eufrati ja Tigrise jõgi ajasid igal aastal üle, tekitades niiviisi soise „mere”.
24:13–16 – Kuidas sarnanes juutide olukord „õlipuu raputusega, otsekui järelnoppimisega pärast viinamarjalõikuse lõpetust”? Just nii nagu pärast saagikoristust jääb oksa külge mõni puuvili või viinamarjaväädi külge viinamari, nii jääb ka Jeruusalemma ja Juuda hävingus alles vähe inimesi. Ent nii „valguse maadesse [idapoole Babülooniasse]” kui „mere [Vahemere] saartele” viidud ellujäänud ülistavad Jehoovat.
24:21 – Kes on „kõrguse väehulk” ja „kuningad maa peal”? Kõrguse väehulk võib kujutada kurje vaimolendeid, kuningad aga maiseid valitsejaid, kes on deemonite võimsa mõju all (1. Johannese 5:19).
25:7 – Mis on „loor, mis looritab kõiki rahvaid, ja kate, mis katab kõiki paganaid”? Nendega võrreldakse inimeste kahte suurt vaenlast – pattu ja surma.
Õpetus meile:
13:20–22; 14:22, 23; 21:1–9. Jehoova ennustused täituvad alati, nagu näiteks Babüloonia riigi puhul.
17:7, 8. Kuigi suurem osa iisraellastest ei kuulanud Jehoovat, vaatasid mõned inimesed „oma Looja peale”. Nii kuulab ka osa ristiusu kirikutesse kuuluvaid inimesi Kuningriigi sõnumit.
28:1–6. Assüüria vallutab Iisraeli, kuid Jumal hoolitseb selle eest, et talle ustavad inimesed jäävad ellu. Kui Jehoova viib täide oma kohtuotsused, ei jäta ta õigeid inimesi lootusetusse olukorda.
28:23–29. Jehoova kasvatab siiraid inimesi vastavalt sellele, mida neil on vaja õppida ja millises olukorras nad on.
30:15. Kui tahame, et Jehoova meid päästaks, peame näitama oma usku sellega, et ’jääme vaikseks’, nii et ei otsi päästet inimeste plaanide kaudu. Olles rahulikud ja kartmatud, näitame, et loodame Jehoova kaitsele.
30:20, 21, UM. Me „näeme” Jehoovat ja „kuuleme” tema häält, kui võtame kuulda seda, mida ta on öelnud oma inspireeritud Sõna Piibli ning „ustava ja mõistliku sulase” kaudu (Matteuse 24:45).
Jesaja ennustused kinnitavad meie usaldust Jumala Sõna vastu
Kui tänulikud me võime küll olla Jumala sõnumite eest, mis on kirjas Jesaja raamatus! Ennustused, mis on juba täitunud, kinnitavad, et Jehoova suust lähtuv sõna ei lähe ta juurde tühjalt tagasi (Jesaja 55:11).
Mida aga öelda Messiat puudutavate ennustuste kohta, mis on kirjas Jesaja 9:6 ja 11:1–5, 10? Kas ei tugevda need meie usku Jehoova päästesse? Jesaja raamatus on ka ennustusi, mille peamine täitumine leiab aset meie päevil või tulevikus (Jesaja 2:2–4; 11:6–9; 25:6–8; 32:1, 2). See raamat on tõesti võimsaks tõendiks, et „Jumala sõna on elav” (Heebrealastele 4:12).
[Pilt lk 8]
Jesaja ning tema lapsed oli Iisraelis „tunnustähtedeks ja endemärkideks”
[Pilt lk 8, 9]
Jeruusalemmast pidi saama „otsekui vahionn viinamäel”
[Pilt lk 10]
Kuidas aidatakse paljudel rahvastel oma mõõku sahkadeks taguda?