Kahekümne teine peatükk
Jesaja ennustab Jehoova hämmastavat tegu
1., 2. Miks tunnevad Iisrael ja Juuda ennast turvaliselt?
VEIDI aega tunnevad Iisrael ja Juuda ennast turvaliselt. Nende juhid on sõlminud poliitilise liidu suuremate ja vägevamate riikidega, et saavutada julgeolek ohtlikus maailmas. Iisraeli pealinn Samaaria on pööranud pilgu naaberriigi Süüria poole ja Juuda pealinn Jeruusalemm on pannud oma lootuse halastamatule Assüüriale.
2 Peale selle, et põhjariigi elanikud panevad oma lootuse uutele poliitilistele liitlastele, võivad mõned neist arvata, et ka Jehoova kaitseb neid — hoolimata sellest, et nad kummardavad jätkuvalt kuldvasikaid. Samuti on Juuda veendunud, et ta võib arvestada Jehoova kaitsega. Kas pole Jehoova tempel mitte Jeruusalemmas, nende pealinnas? Kuid mõlemale riigile toob tulevik ootamatusi. Jehoova inspireerib Jesajat ennustama sündmusi, mis näivad tema isemeelsele rahvale tõesti hämmastavad. Ja tema sõnades leidub tähtis õpetus igaühele ka tänapäeval.
”Efraimi joobnud”
3., 4. Mille üle on põhjariik Iisrael uhke?
3 Jesaja alustab oma ennustust rabavate sõnadega: ”Häda Efraimi joobnute toredale kroonile ja tema hiilgava ilu närtsinud õiele mäetipul viinast roidunute viljakas orus! Vaata, Issandal on keegi vägev ja võimas, otsekui rahesadu, .. kes jõuga paiskab maha! Jalge alla tallatakse Efraimi joobnute tore kroon” (Jesaja 28:1—3).
4 Efraim, kümnest põhjapoolsest suguharust tähtsaim, tähistab kogu Iisraeli kuningriiki. Selle pealinn Samaaria asub kaunis ja muljetavaldavas kohas ”mäetipul .. viljakas orus”. Efraimi juhid on uhked oma ”toreda krooni” üle, mis viitab nende sõltumatusele Taaveti soost kuningatest, kes elavad Jeruusalemmas. Kuid nad on ”joobnud”, vaimselt purjus liidu tõttu, mille nad on Süüriaga sõlminud Juuda vastu. Kõik, mida nad peavad kalliks, tallatakse varsti vallutajate jalge alla. (Võrdle Jesaja 29:9.)
5. Millises ohtlikus olukorras on Iisrael, kuid millise lootuse jätab Jesaja?
5 Efraim ei mõista, kui ohtlikus olukorras ta on. Jesaja jätkab: ”Tema hiilgava ilu närtsinud õiel, mis on viljaka oru mäetipul, käib käsi nagu varajasel viigimarjal enne lõikust: kes seda iganes näeb, neelab selle vaevalt oma pihku saades!” (Jesaja 28:4). Efraim langeb Assüüria kätte magusaks palaks, mille see ainsa suutäiena alla neelab. Kas tal pole enam mingit lootust? Nagu sageli, pehmendab lootusesõnum sedagi Jesaja kohtumõistmisennustust. Isegi kui see riik langeb, jäävad ustavad isikud Jehoova abiga elama. ”Sel päeval on vägede Jehoova ilusaks krooniks ja kauniks pärjaks oma rahva jäägile, ja õiguse vaimuks kohtus istujale ning rammuks neile, kes tõrjuvad tapluse väravasse!” (Jesaja 28:5, 6.)
Nad vaaruvad
6. Millal leiab Iisrael oma lõpu, kuid miks ei peaks Juuda selle üle kahjurõõmu tundma?
6 Samaariaga arvete õiendamise päev saabub aastal 740 e.m.a., mil assüürlased laastavad maa ja põhjariik kaob olemasolust iseseisva riigina. Kuidas käib Juuda käsi? Assüüria tungib talle kallale ja hiljem hävitab Babüloonia tema pealinna. Kuid Jesaja eluajal tegutseb Juuda tempel ja preesterkond edasi ning prohvetid jätkavad ennustamist. Kas peaks Juuda oma põhjanaabri saabuva lõpu pärast kahjurõõmu tundma? Kindlasti mitte! Jehoova klaarib arved ka Juuda ja tema juhtidega nende sõnakuulmatuse ning usupuuduse tõttu.
7. Mil viisil on Juuda juhid purjus ja mis on selle tagajärg?
7 Pöördudes oma sõnumiga Juuda poole, jätkab Jesaja: ”Aga needki siin vaaruvad viinast ja tuiguvad vägijoogist: preester ja prohvet vaaruvad vägijoogist, on segased viinast, tuiguvad vägijoogist, eksivad nägemuses, kõiguvad otsuses! Sest kõik lauad on täis okserooja, puhast paika ei olegi!” (Jesaja 28:7, 8). Kui jälk! Isegi sõnasõnaline joobeseisund Jumala kojas oleks küllalt halb. Kuid need preestrid ja prohvetid on vaimselt purjus — nende meeli ähmastab ülemäärane lootus inimestega sõlmitud liitudele. Ennast pettes on nad hakanud uskuma, et see, mida nad teevad, on ainus asjalik teguviis — nad usuvad ehk, et nüüd on neil varuvariant juhuks, kui Jehoova kaitse osutub ebapiisavaks. Oma vaimses joobeseisundis ajavad need usujuhid suust välja eemaletõukavaid, ebapuhtaid mõtteavaldusi, mis reedavad seda, kui äärmiselt vähe on neil ehtsat usku Jumala tõotustesse.
8. Millise vastukaja kutsub esile Jesaja sõnum?
8 Kuidas reageerivad Juuda juhid Jehoova hoiatusele? Nad pilkavad Jesajat ja heidavad talle ette, et ta rääkivat nendega nagu lastega: ”Kellele ta tahab õpetada tarkust ja kellele seletada ilmutust? Piimast võõrutatuile, rinnalt võetuile? Sest käsk on käsu peale, käsu peale käsk, mõõdunöör mõõdunööri peale, mõõdunööri peale mõõdunöör, kord siin, kord seal!” (Jesaja 28:9, 10). Kui tüütu ja imelik Jesaja jutt neile küll tundub! Ta muudkui kordab ennast, öeldes: ’Seda on käskinud Jehoova! Seda on käskinud Jehoova! See on Jehoova norm! See on Jehoova norm!’a Kuid varsti ”kõneleb” Jehoova Juuda elanikele tegudega. Ta saadab nende vastu Babüloonia väed — võõramaalased, kes räägivad teistsugust keelt. Selle armee kaudu läheb kindlasti täide ”käsu peale käsk”, mille on andnud Jehoova, ning Juuda langeb. (Loe Jesaja 28:11—13.)
Vaimsed joomarid tänapäeval
9., 10. Milliste hilisemate põlvede kohta on Jesaja sõnad käinud ja kuidas?
9 Kas Jesaja ennustused täitusid vaid muistses Iisraelis ja Juudas? Muidugi mitte! Nii Jeesus kui Paulus tsiteerisid tema sõnu ja kohaldasid neid tol ajal elanud rahvale (Jesaja 29:10, 13; Matteuse 15:8, 9; Roomlastele 11:8). Ka tänapäeval on kujunenud olukord, mis sarnaneb Jesaja päevade omaga.
10 Praegusel ajal on ristiusu kiriku juhid need, kes panevad oma lootuse poliitikale. Nad vaaruvad ebakindlalt otsekui Iisraeli ja Juuda joodikud, kuna nad sekkuvad poliitilistesse asjadesse ja rõõmustavad, kui selle maailma niinimetatud vägevad nende arvamust küsivad. Selle asemel et rääkida Piibli põhjal selget tõtt, on nende jutt ebapuhas. Nende vaimne nägemine on ähmastatud ja neist pole inimkonnale usaldatavaid juhte (Matteuse 15:14).
11. Kuidas reageerivad ristiusu kiriku juhid heale sõnumile Jumala Kuningriigist?
11 Kuidas reageerivad ristiusu kiriku juhid sellele, kui Jehoova tunnistajad juhivad nende tähelepanu ainsale tõelisele lootusele, Jumala Kuningriigile? Nad ei saa sellest aru. Nende meelest vadistavad tunnistajad alalõpmata nagu lapsed. Usujuhid vaatavad neile sõnumitoojatele ülalt alla ja pilkavad neid. Nagu Jeesuse ajal elanud juudid, nii ei taha ka nemad Jumala Kuningriiki ega seda, et nende karjad sellest kuulda saaksid (Matteuse 23:13). Seepärast teadku nad, et Jehoova ei jää lõputult rääkima oma ohutute sõnumitoojate kaudu. Tuleb aeg, mil need, kes ei alistu Jumala Kuningriigile, ’vigastatakse ja püütakse ning vangistatakse’ — hävitatakse täielikult.
”Leping surmaga”
12. Mis on Juuda arvatav ’leping surmaga’?
12 Jesaja jätkab teadaannet: ”Te ütlete: ”Me oleme sõlminud surmaga lepingu ja loonud põrguhauaga liidu — käigu või üle tulvav uputus, meieni see ei ulatu, sest me valisime oma varjupaigaks vale ja pugesime pelgu pettusesse!”” (Jesaja 28:14, 15). Juuda juhid hooplevad oma poliitiliste liitlastega, kes kaitsvat neid lüüasaamise eest. Neil on tunne, nagu oleksid nad teinud ”surmaga lepingu”, et see nad rahule jätaks. Kuid seesugune võlts varjupaik ei paku neile kaitset. Nende liitlased on vale ja pettus. Sama lugu on ka tänapäeval — ristiusu kiriku tihedad sidemed maailma juhtidega ei kaitse teda siis, kui jõuab kätte aeg, mil Jehoova hakkab temaga arveid õiendama. Tõesti, siis tuleb talle lõpp (Ilmutuse 17:16, 17).
13. Kes on ”valitud kivi” ja kuidas on ristiusu kirik ta hüljanud?
13 Kuhu peaksid need usujuhid abi leidmiseks siis pilgu pöörama? Jesaja paneb nüüd kirja Jehoova tõotuse: ”See olen mina, kes paneb Siionis aluskivi, valitud kivi, kalli nurgakivi, kindla aluse: kes usub, see ei tunne rahutust! Mina panen õiguse mõõdunööriks ja õigluse loodiks! Rahe hävitab vale varjupaiga ja veed uhuvad ulualuse!” (Jesaja 28:16, 17). Ei lähe kaua pärast seda, mil Jesaja on rääkinud need sõnad, kui kuningas Hiskija astub Siionis troonile ja tema kuningriik pääseb, ent mitte ümberkaudsete liitlaste abiga, vaid tänu sellele, et Jehoova astub vahele. Kuid need inspireeritud sõnad ei täitu Hiskija puhul. Apostel Peetrus näitas Jesajat tsiteerides, et Jeesus Kristus, kes oli Hiskija kauge järeltulija, on see ”valitud kivi” ja et mitte keegi, kes temasse usku üles näitab, ei pea kunagi kartma (1. Peetruse 2:6). Kui kurb, et ristiusu kiriku juhid, kes küll nimetavad endid kristlasteks, on teinud seda, mida Jeesus keeldus tegemast! Nad on taotlenud austust ja võimu praeguses maailmas, selle asemel et oodata, kuni Jehoova rajab oma Kuningriigi, mis allub Kuningale Jeesusele Kristusele (Matteuse 4:8—10).
14. Millal lõpeb Juuda ”leping surmaga”?
14 Kui Babüloonia armee ”tulvav uputus” käib üle maa, paljastab Jehoova fakti, et Juuda poliitiliseks varjupaigaks on vale. ”Teie leping surmaga lõpeb,” ütleb Jehoova. ”Kui tulvav uputus üle käib, muutute selle tallermaaks! Alati, kui see üle käib, .. muutub [ilmutuse mõistmine] lausa hirmuks!” (Jesaja 28:18, 19.) Jah, on paljugi õppida sellest, mis juhtub nendega, kes väidavad end teenivat Jehoovat, kuid kes selle asemel panevad oma lootuse liidule rahvastega.
15. Kuidas Jesaja illustreerib Juuda kaitse jõuetust?
15 Mõtle olukorrale, millest need Juuda juhid end nüüd leiavad. ”Voodi on sirutuseks lühike ja vaip katteks kitsas!” (Jesaja 28:20.) Nad tahaksid justkui pikali heita ja puhata, kuid see ei õnnestu. Nende jalad jäävad kas välja külma kätte või kui nad need kõverasse tõmbavad, siis on tekk liiga kitsas, et ennast selle sisse mähkida ja sooja saada. Selline ebamugav olukord oli Jesaja päevil. Ja samasuguses olukorras on ka tänapäeval kõik, kes panevad oma lootuse ristiusu kiriku varjupaigale, milleks on vale. Kui jälk see küll on, et poliitikasse sekkumise tõttu on mõningaid ristiusu kiriku juhte seostatud selliste kohutavate jubedustega nagu etniline puhastus ja genotsiid!
Jehoova hämmastav töö
16. Mis on Jehoova ’hämmastav töö’ ja miks on see tegu võõristav?
16 Asjade lõppseis erineb täielikult sellest, mida loodavad Juuda usujuhid. Jehoova võtab Juuda vaimsete joomaritega ette midagi hämmastavat. ”Nagu Peratsimi mäel tõuseb Jehoova; ta vihastub nagu Gibeoni orus, et teha oma tööd — hämmastav on tema töö, ja et toimetada oma tegu — võõristav on tema tegu!” (Jesaja 28:21.) Kuningas Taaveti päevil andis Jehoova oma rahvale Peratsimi mäe ja Gibeoni oru juures märkimisväärseid võite vilistite üle (1. Ajaraamat 14:10—16). Joosua päevil peatas ta Gibeoni kohal koguni päikese, et Iisrael saavutaks emorlaste üle täieliku võidu (Joosua 10:8—14). See oli äärmiselt ebatavaline! Nüüd asub Jehoova jälle võitlema, kuid sedapuhku nende vastu, kes väidavad end olevat tema rahvas. Kas võib miski olla hämmastavam või võõristavam? Ei, kui pidada silmas seda, et Jeruusalemm on Jehoova kummardamise keskus ja Jehoova võitud kuninga linn. Taaveti kuningakoda Jeruusalemmas pole seni kordagi hävitatud. Sellegipoolest teeb Jehoova kindlasti teoks oma ’hämmastava töö’. (Võrdle Habakuk 1:5—7.)
17. Kuidas on pilkamine seotud Jesaja ennustuse täitumisega?
17 Seetõttu hoiatab Jesaja: ”Ärge enam hoobelge [”ärge võtke pilgata”, SP], et teie kütked jääksid pingutamata, sest ma olen kuulnud Jumalalt, vägede Issandalt, otsusest ja hävitusest, mis tabab kogu maad” (Jesaja 28:22, EP 97). Kuigi juhid pilkavad Jesaja sõnumit, on see sõnum õige. Ta on seda kuulnud Jehoovalt, kellega need juhid on lepingusuhetes. Samal kombel pilkavad ristiusu kiriku juhid tänapäeval, kui nad kuulevad Jehoova ’hämmastavast tööst’. Nad koguni karjuvad ja sõimavad. Kuid sõnum, mida Jehoova tunnistajad kuulutavad, on õige. See on kirjas Piiblis, raamatus, mille järgi need juhid väidavad end tegutsevat.
18. Kuidas illustreerib Jesaja seda, kui tasakaalukalt Jehoova distsiplineerib?
18 Mis puutub siirastesse inimestesse, kes ei järgi neid juhte, siis Jehoova suunab nad õigele teele ja toob nad oma soosingusse. (Loe Jesaja 28:23—29.) Nii nagu põllumees kasutab õrnema vilja, näiteks köömne peksmisel pehmemaid meetodeid, nii ka Jehoova kohandab distsiplineerimist vastavalt isikule ja asjaoludele. Ta pole kunagi meelevaldne ega karmi käega, vaid peab oma tegevuse juures silmas eksinute võimalikku tagasitoomist. Jah, kui inimesed võtavad Jehoova kutse vastu, on neil lootust. Samasugune on olukord ka praegusel ajal, mil ristiusu kiriku kui terviku saatus on otsustatud, kuid kõik üksikisikud, kes tulevad Jehoova Kuningriigi alluvusse, võivad tulevasest hukkamõistmisest pääseda.
Häda Jeruusalemmale!
19. Mil viisil peab Jeruusalemm saama ”ohvrikoldeks” ning millal ja kuidas see aset leiab?
19 Ent millest räägib Jehoova nüüd? ”Häda sulle, Ariel, Ariel, linn, kus Taavet leeri üles lõi! Lisandugu aastale aasta, tehku pühad oma ringkäiku, mina rõhun Arieli: tuleb kurbus ja kurvastus ja ta muutub mulle otsekui ohvrikoldeks!” (Jesaja 29:1, 2.) ”Arieli” tähendus võib olla ’Jumala altari kolle’ ja see viitab siin ilmselt Jeruusalemmale. Seal asub tempel koos ohvrialtariga. Juudid peavad harjumuspäraselt seal pühi ja toovad ohvreid, kuid Jehoova ei tunne nende jumalateenistusest heameelt (Hoosea 6:6). Ta otsustab koguni, et see linn ise peab saama ”ohvrikoldeks”, kuid teises mõttes. Seal hakkab voolama veri ja ta täidetakse tulega otsekui altar. Jehoova koguni kirjeldab, kuidas see juhtub: ”Ma löön su vastu üles ringikujulise leeri, ümbritsen sind valvega ja püstitan su vastu piiramisseadmed! Siis sa räägid maa madalusest ja tasa kõlab su kõne põrmust” (Jesaja 29:3, 4). See läheb Juuda ja Jeruusalemma puhul täide aastal 607 e.m.a., mil Babüloonia armee vallutab ja hävitab selle linna ning põletab templi. Jeruusalemm tehakse nii madalaks nagu maa, mille peale ta ehitati.
20. Milline saatus tabab lõpuks Jumala vaenlasi?
20 Enne seda saatuslikku aega valitsevad Juudas aeg-ajalt kuningad, kes täidavad Jehoova Seadust. Milline on olukord siis? Jehoova võitleb oma rahva eest. Isegi kui vaenlased kataksid kogu maa, jääb neist järele otsekui ”peenike tolm” ja nad saavad ”aganate” sarnaseks. Määratud ajal pillutab Jehoova nad laiali ”äikese, maavärisemise ja suure mürinaga, tuulispea ja marutuulega ning hävitava tuleleegiga” (Jesaja 29:5, 6).
21. Selgita võrdpilti tekstis Jesaja 29:7, 8.
21 Vaenuväed võivad õhinal oodata, millal nad saaksid asuda Jeruusalemma rüüstama ja sõjasaaki ahnitsema. Kuid neid ootab ees jõhker äratus! Otsekui nälgiv inimene, kes näeb unes, et ta viibib pidusöögil, kuid ärkab siis sama näljasena nagu varem, nii ei saa ka Juuda vaenlased nautida seda pidu, mida nad nii väga ootavad. (Loe Jesaja 29:7, 8.) Mõtle sellele, mis juhtub Sanheribi käsutuses oleva Assüüria armeega, kui see ähvardab Jeruusalemma ustava kuninga Hiskija päevil (Jesaja peatükid 36 ja 37). Ühe ööga lüüakse hirmuäratav Assüüria sõjamasin ilma inimkäe abita tagasi — 185000 vaprat sõdurit on surnud! Unistused vallutamisest purunevad taas, kui Goog Maagoogi maalt paneb lähitulevikus oma sõjamasina liikuma Jehoova rahva vastu (Hesekiel 38:10—12; 39:6, 7).
22. Millist mõju avaldab Juudale see, et ta on vaimselt joobnud?
22 Ajal, mil Jesaja teeb teatavaks selle osa oma ennustusest, puudub Juuda juhtidel selline usk, nagu on Hiskijal. Nad on jumalakartmatute rahvastega sõlmitud liitude tõttu joobnud ja vaimselt uimased. ”Pidage ja hämmastuge, saage pimedaks ja ärge nähke! Nad on joobnud, aga mitte veinist, nad vaaruvad, aga mitte vägijoogist.” (Jesaja 29:9, EP 97.) Vaimselt joobnutena pole need juhid võimelised mõistma Jehoova tõelisele prohvetile antud nägemuse tähendust. Jesaja ütleb: ”Jehoova on valanud teie peale uimuse vaimu ja on sulgenud teie silmad — prohvetid, ning katnud teie pead — nägijad! Seepärast on kogu ilmutus teile nagu pitseeritud raamatu sõnad; kui see antakse mõnele kirjatundjale, öeldes: ”Loe ometi seda!” siis ta vastab: ”Ma ei saa, sest see on pitseriga kinni!” või kui raamat antakse sellele, kes kirja ei tunne ja öeldakse: ”Loe ometi seda!” siis vastab see: ”Ma ei tunne kirja!”” (Jesaja 29:10—12).
23. Miks Jehoova võtab Juuda vastutusele ja kuidas ta seda teeb?
23 Juuda usujuhid väidavad, et nad on vaimselt mõistlikud, kuid nad on jätnud maha Jehoova. Nad õpetavad hoopis omaenda moondunud arusaamu sellest, mis on õige ja vale, õigustades oma ustavusetut ja ebamoraalset tegevust ning seda, et nad on tõmmanud rahva peale Jumala pahameele. ”Kummalisel viisil” — oma ’hämmastava tööga’ — võtab Jehoova nad vastutusele nende silmakirjalikkuse eest. Ta ütleb: ”Kuna see rahvas ligineb mulle suuga ja austab mind huultega, aga ta süda on minust kaugel ja nende kartus minu ees on ainult õpitud inimeste käsk, siis vaata, ma teen selle rahvaga veel imet — imelikul ja kummalisel viisil: tema tarkade tarkus kaob ja tema mõistlike mõistus peidetakse!” (Jesaja 29:13, 14). See, mida Juuda ise nimetab tarkuseks ja arusaamiseks, kaob siis, kui Jehoova manööverdab asjade käiku nii, et Babüloonia maailmariik pühib minema kogu selle ärataganenud religioosse süsteemi. Sama juhtus ka 1. sajandil pärast seda, kui enda meelest targad juutide juhid olid rahva eksiteele viinud. Midagi sarnast juhtub ka meie päevil ristiusu kirikuga (Matteuse 15:8, 9; Roomlastele 11:8).
24. Millega reedavad juudalased, et neil puudub jumalakartus?
24 Ent Juuda hooplevad juhid usuvad, et kuigi nad on rikkunud õige jumalateenistuse, leidub neil piisavalt nutikust selleks, et pääseda karistuseta. Kas leidub? Jesaja rebib neilt maski ja paljastab, et neil ei ole õiget jumalakartust ja seega puudub neil tõeline tarkus: ”Häda neile, kes oma nõu Jehoova eest sügavasti ära peidavad, kelle teod sünnivad pimedas ja kes ütlevad: ”Kes meid näeb? Kes meid tunneb?” Oh teie põikpäisust! Kas peetakse savi võrdseks potissepaga, et töö ütleb oma tegijale: ”Tema ei ole mind teinud!” või ütleb kuju oma kujundajale: ”Tema ei oska midagi!”?” (Jesaja 29:15, 16; võrdle Laul 111:10.) Pole tähtis, kui hästi nad arvavad end olevat peidetud, nad on siiski ”alasti ja paljastatud” Jumala silma ees (Heebrealastele 4:13).
”Kurdid kuulevad”
25. Mis mõttes juhtub, et ”kurdid kuulevad”?
25 Kuid need, kes näitavad üles usku, pääsevad. (Loe Jesaja 29:17—24; võrdle Luuka 7:22.) ”Kurdid kuulevad kirja sõnu”, sõnumit Jumala Sõnast. Jah, siin pole jutt füüsiliselt kurtide tervendamisest. See on vaimne tervendamine. Jesaja osutab taas Messia Kuningriigi rajamisele ja õige jumalateenistuse taastamisele maa peal Messia valitsuse kaudu. See on leidnud aset meie ajal, mil miljonid siirad inimesed lasevad Jehooval oma eluviisi parandada ja õpivad teda kiitma. Milline suurepärane täitumine! Lõpuks saabub päev, mil kõik, kellel on hingeõhku, kiidavad Jehoovat ja pühitsevad tema püha nime (Laul 150:6).
26. Milliseid vaimseid meeldetuletusi kuulevad ”kurdid” praegusel ajal?
26 Mida saavad teada sellised ”kurdid”, kes praegusel ajal Jumala Sõna kuulevad? Seda, et kõik kristlased, eriti need, keda kogudus peab eeskujulikeks, peavad hoolega hoiduma ’vaarumast vägijoogist’ (Jesaja 28:7). Peale selle ei tohi me mitte kunagi tüdida kuulamast Jumala meeldetuletusi, mis aitavad meil säilitada vaimset suhtumist kõigesse. Kuigi kristlased alluvad kohasel moel valitsusvõimudele ja ootavad neilt mõningaid teenuseid, toob pääste Jehoova Jumal, mitte maailm. Samuti ei tohi me mitte kunagi unustada, et nagu Jumal mõistis kohut ärataganenud Jeruusalemma üle, nii pole ka sellel sugupõlvel pääsu tema kohtumõistmisest. Jehoova abiga me võime vastupanust hoolimata jätkata tema hoiatuste kuulutamist, nagu seda tegi Jesaja (Jesaja 28:14, 22; Matteuse 24:34; Roomlastele 13:1—4).
27. Mida võivad kristlased Jesaja ennustusest õppida?
27 Koguduse- ja lapsevanemad võivad õppust võtta sellest, kuidas Jehoova distsiplineerib, ja üritada pahategijaid Jumala soosingusse alati tagasi tuua, mitte üksnes karistada neid. (Jesaja 28:26—29; võrdle Jeremija 30:11.) Meile kõigile, ka noortele, tuletatakse meelde, kui tähtis on teenida Jehoovat südamest, mitte vaid teha kristlase nägu, et meeldida inimestele (Jesaja 29:13). Meil tuleb näidata, et erinevalt ustavusetutest Juuda elanikest on meil Jehoova ees mõistlik kartus ja me peame temast sügavalt lugu (Jesaja 29:16). Lisaks sellele on meil tarvis näidata, et laseme end hea meelega Jehooval parandada ja oleme valmis temalt õppima (Jesaja 29:24).
28. Kuidas suhtuvad Jehoova teenijad tema päästetegudesse?
28 Kui tähtis küll on uskuda Jehoovasse ning kindlalt loota temale ja sellele, kuidas tema asju korraldab! (Võrdle Laul 146:3.) Enamikule inimestest, kellele me hoiatussõnumit kuulutame, kõlab see lapsikult. Jutt hävingust, mis ootab ees üht organisatsiooni, ristiusu kirikut, kes väidab end teenivat Jumalat, on hämmastav ja ebatavaline. Kuid Jehoova teeb teoks selle ’hämmastava töö’. Selles ei saa olla vähimatki kahtlust. Seepärast panevad Jumala teenijad kõigil selle maailmaajastu viimseil päevil kogu lootuse tema Kuningriigile ja tema määratud Kuningale Jeesusele Kristusele. Nad teavad, et Jehoova päästeteod, mida ta teeb koos oma ’hämmastava tööga’, toovad igavesi õnnistusi kogu sõnakuulelikule inimkonnale.
[Allmärkus]
a Heebreakeelses algtekstis on Jesaja 28:10 korduvas värsivormis otsekui lasteluuletus. Seega kõlas Jesaja sõnum usujuhtidele leierdava ja lapsikuna.
[Pildid lk 289]
Ristiusu kirik on toetunud pigem liitudele inimvalitsejatega kui Jumalale
[Pilt lk 290]
Jehoova teeb oma ’hämmastava töö’ teoks siis, kui ta laseb Babülonil hävitada Jeruusalemma
[Pilt lk 298]
Need, kes olid kunagi vaimselt kurdid, võivad ”kuulda” Jumala Sõna