Raskustest hoolimata rõõmsad

1., 2. a) Mis küsimusi me arutama hakkame? b) Mis kinnitab, et Jehoova tõesti tahab meid aidata?

JEHOOVA aitab meil eluraskustega toime tulla ja teda rõõmuga teenida. Selles artiklis arutame, kuidas ta seda teeb ja mida meil omalt poolt tuleb teha. Kõigepealt aga vaatame, miks me võime olla kindlad, et Jehoova tõesti tahab meid aidata.

² Kirjas heebrealastele kirjutas Paulus: „Jehoova on mu abimees, ma ei karda. Mida võib inimene mulle teha?” (Heebr. 13:6.) Mitmetes piiblit selgitavates teostes öeldakse, et kreeka sõnaga, mis on tõlgitud vastega „abimees”, mõeldakse kedagi, kes lausa tõttab hädasolijale appi. Jehoova on just selline: ta väga tahab meid aidata ja tema abiga võime mistahes katsumustes rõõmuga vastu pidada.

 3. Kuidas aitab Jehoova oma teenijatel eluraskustes rõõmsaks jääda?

³ Kuidas aitab Jehoova meil raskustes rõõmsaks jääda? Vastuse leiame Jesaja raamatust. Paljud ennustused, mille Jesaja kirja pani, käivad jumalateenijate kohta tänapäeval. Seejuures kasutas ta Jehoovast rääkides väljendeid, mida on kerge mõista. Näiteks 30. peatükis maalib ta kauni pildi sellest, kuidas Jehoova oma rahvast aitab: 1) ta kuulab meie palveid ja vastab neile, 2) ta annab meile juhatust ja 3) ta õnnistab meid nii praegu kui ka tulevikus. Uurimegi nüüd neid kolme punkti lähemalt.

 4. a) Mida ütles Jehoova Jesaja päevil elanud juutide kohta ja mida lubas ta neile osaks saada? b) Mida lohutavat Jesaja ütles? (Jes. 30:18, 19.)

⁴ Jesaja raamatu 30. peatüki alguses nimetab Jehoova juute kangekaelseteks poegadeks, kes lisavad patule patu. Ta ütleb nende kohta veel: „See on mässuline rahvas, ... kes ei taha kuulda Jehoova seadust.” (Jes. 30:1, 9.) Kuna Iisraeli rahvas ei võtnud Jehoovat kuulda, ennustas Jesaja, et Jehoova lubab babüloonlastel nad vangi viia. (Jes. 30:5, 17; Jer. 25:8–11.) Ent rahva hulgas oli ka neid, kes olid Jehoovale ustavad, ja neile lausus Jesaja midagi lohutavat. Ta ütles, et ühel päeval toob Jumal nad kodumaale tagasi. (Loe Jesaja 30:18, 19.) Nii ka läks, kuid selleks kulus aega. Jesaja ütles: „Jehoova ootab kannatlikult, et teile armu anda.” Alles 70 aastat hiljem vabanesid iisraellased vangipõlvest ja pöördusid tagasi Jeruusalemma. (Jes. 10:21; Jer. 29:10.) Jõudnud viimaks tagasi kodumaale, valasid nad kurbusepisarate asemel rõõmupisaraid.

 5. Mida kinnitab meile tekst Jesaja 30:19?

⁵ Jesaja kirjutas: „Sinu appihüüdu kuuldes on ta sulle armuline.” (Jes. 30:19.) Mida need sõnad meile kinnitavad? Jehoova kuulab meid, kui teda appi hüüame, ja ta ei viivita vastamisega. Jesaja ütles: „Ta vastab kohe, kui sind kuuleb.” Need sõnad näitavad, kui väga tahab Jehoova aidata neid, kes temalt abi otsivad. See teadmine aitab meil raskustes mitte rõõmu kaotada.

 6. Kuidas tuleb Jesaja sõnadest välja, et Jehoova kuulab iga oma teenija palveid?

⁶ Jehoova kuulab hoolega iga oma teenija palveid. Miks me võime selles kindlad olla? 30. peatüki esimeses pooles kasutab Jehoova teie-vormi, kuna ta räägib oma rahvaga tervikuna. Kuid 19. salmis kasutab ta sina-vormi, kuna ta pöördub iga oma teenija poole isiklikult. Ta kasutab väljendeid „sa ei nuta enam”, „ta [on] sulle armuline” ja „ta vastab kohe, kui sind kuuleb”. Jehoova on otsekui armastav isa, kes ei ütle kunagi oma masendunud pojale või tütrele: „Miks sa ei võiks sama tubli olla, kui su vend?” või „Sinu õde küll jaksab, miks sina ei jaksa?” Ta hoolib igast oma teenijast ja kuulab isiklikult igaühe palveid. (Laul 116:1; Jes. 57:15.)

 7. Kuidas rõhutasid Jesaja ja Jeesus seda, et on vaja olla palves püsiv?

⁷ Kui räägime Jehoovale millestki, mis meile muret teeb, võib Jehoova kohene vastus olla see, et ta annab meile jõudu olukorraga toime tulla. Ja kui asjad ei parane nii kiiresti, kui oleksime oodanud, tuleb meil ehk korduvalt Jehoovalt jõudu paluda. Jesaja kirjutas: „Ärge andke temale [Jehoovale] rahu.” (Jes. 62:7.) Mida see tähendab? Jehoova ootab, et oleksime palves püsivad. Me nii-öelda ei peaks laskma tal rahus olla. Jesaja sõnad haakuvad hästi sellega, mida Jeesus palvetamise kohta ütles. Tekstides Luuka 11:8–10 ja 13 andis ta mõista, et peaksime Jehoovale järelejätmatult peale käima ja mitte lõpetama temalt püha vaimu palumist. Meil tuleb paluda Jehoovalt ka juhatust, et võiksime teha häid otsuseid.

 8. Kuidas täitus ennustus tekstis Jesaja 30:20, 21 esimest korda?

⁸ Loe Jesaja 30:20, 21. Babüloonia sõjavägi piiras Jeruusalemma poolteist aastat. Sel ajal tundis rahvas suurt ahastust, see oli neile sama tavaline kui leib ja vesi. Salmides 20 ja 21 lubas Jehoova juutidele, et kui nad kahetsevad ja õigele teele tagasi pöörduvad, vabastab ta nad vangipõlvest. Jesaja nimetas Jehoovat rahva ülimaks õpetajaks ja ennustas, et Jehoova õpetab neid teda õigesti teenima. Need sõnad täitusid, kui juudid kodumaale tagasi pöördusid. Tänu Jehoova juhatusele taastasid nad puhta jumalateenimise. Jehoova on ka meie ülim õpetaja.

 9. Kuidas Jehoova meid õpetab?

⁹ Neis salmides räägib Jesaja Jehoova teenijatest kui tema õpilastest, keda ta õpetab kahel viisil. Kõigepealt ütleb Jesaja: „Sa näed oma silmaga oma ülimat õpetajat.” See fraas võib tuua silme ette õpetaja, kes seisab õpilaste ees. Üks viis, kuidas Jehoova meid õpetab, on oma organisatsiooni kaudu. Ta annab meile suurepärast juhatust koosolekute, kokkutulekute, väljaannete ja veebitelevisiooni kaudu ning veel mitmel muul moel. Tänu kõigele sellele suudame raskustes rõõmsaks jääda.

10. Mida tähendab see, et me kuuleme Jehoova häält oma selja tagant?

¹⁰ Jesaja ütles veel, et me kuuleme Jehoova häält oma selja tagant. Jehoova on otsekui õpetaja, kes kõnnib oma õpilaste järel ning annab neile juhtnööre ja suunab neid. Me kuuleme Jehoova häält piibli kaudu. Ja kuna piibel pandi kirja tuhandeid aastaid tagasi, võib öelda, et Jehoova hääl kostub meieni otsekui selja tagant. (Jes. 51:4.)

11. Mida on vaja teha, et teenida Jehoovat rõõmuga?

¹¹ Milline aga on meie osa? Jesaja toob välja kaks mõtet. Esiteks ütleb ta: „See on tee,” ja teiseks: „Käige sellel.” (Jes. 30:21.) Neist sõnadest näeme, et ei piisa sellest, et teame, milline on õige tee. Meil tuleb sellel ka käia. Piibli ja oma organisatsiooni kaudu annab Jehoova meile teada, mida ta meilt ootab ja kuidas tema juhatust järgida. Selleks, et teenida Jehoovat rõõmuga ja kogeda tema õnnistust, tuleb meil niihästi teada, mis on tema silmis õige, kui ka seda teha.

12. Kuidas Jehoova oma rahvast õnnistas? (Jes. 30:23–26.)

¹² Loe Jesaja 30:23–26. Kuidas täitus see ennustus, kui juudid olid Babüloonia vangipõlvest kodumaale tagasi pöördunud? Jehoova õnnistas neid rikkalikult. Ta andis neile küllaga toitu ja ka kõik vajaliku selleks, et õige jumalateenimine taastada. Jumala rahvas polnud varem nii suuri õnnistusi kogenud. 26. salm näitab, et Jehoova andis neile ka külluslikult vaimset valgust. (Jes. 60:2.) Kõik need õnnistused panid tema teenijad südamerõõmust hõiskama. (Jes. 65:14.)

13. Kuidas on tekstis Jesaja 30:23–26 olev ennustus täitunud meie päevil?

¹³ See ennustus on täitunud ka meie ajal. Alates aastast 1919, mil õige jumalateenimine taastati, on miljonid inimesed vabanenud Suurest Babülonist, mis sümboliseerib kõiki vääruskusid ühtekokku. Jehoova on juhatanud nad palju paremasse paika, kui seda oli tõotatud maa – vaimsesse paradiisi. (Jes. 51:3; 66:8.)

14. Mis on vaimne paradiis ja kes seal elavad? (Vaata ka allmärkust.)

¹⁴ Võitud kristlased on elanud vaimses paradiisis alates aastast 1919.b Aja jooksul on sinna elama asunud ka üha rohkem maise lootusega kristlasi. Kõik, kes on vaimses paradiisis, kogevad Jehoova rikkalikke õnnistusi. (Jes. 25:6; 65:13; Joh. 10:16.)

15. Kus vaimne paradiis asub?

¹⁵ Kus vaimne paradiis asub? Kuna Jehoova teenijaid on igal pool maailmas, ei saa ka vaimne paradiis asuda ühes kindlas kohas. Seega pole vahet, kus me elame – niikaua kui teenime Jehoovat õigel viisil, oleme vaimses paradiisis.

16. Millele meil tuleks keskenduda?

¹⁶ Selleks, et vaimsesse paradiisi jääda, tuleb meil pidada kalliks ülemaailmset vennaskonda ja mõtiskleda selle üle, kui eriline see on, mitte keskenduda vendade-õdede vigadele. (Joh. 17:20, 21.) Mõtle järgmisele näitele. Metsas leidub erisuguseid puid. Igal puul on mõhnasid ja kõverusi, kuid tervikuna on mets siiski väga kaunis. Samamoodi on kogudustes erisuguseid inimesi ja igaühel on omad puudused. (Jes. 44:4; 61:3.) Me ei peaks aga keskenduma puudustele, vaid hoidma meeles seda, kui eriline ja kaunis on Jehoova rahvas tervikuna.

17. Mida saab igaüks meist teha, et Jehoova rahva seas valitseks ühtsus?

¹⁷ Selleks, et Jehoova rahva seas valitseks ühtsus, tuleb meil igaühel taotleda rahu. (Matt. 5:9; Rooml. 12:18.) Iga kord, kui teeme midagi, et rahu hoida või seda taastada, muudame vaimset paradiisi kaunimaks. Jehoova on see, kes on inimesed vaimsesse paradiisi toonud. (Joh. 6:44.) Kahtlemata on tal väga hea meel, kui ta näeb, et pingutame selle nimel, et hoida teistega rahu ja tugevdada meievahelist ühtsust. (Jes. 26:3; Haggai 2:7.)

18. Mille üle tuleks meil mõtiskleda ja miks?

¹⁸ Kui uurime piiblit ja seda selgitavaid väljaandeid ning mõtiskleme õpitu üle, aitab see meil arendada ilusaid omadusi. Need ajendavad meid vendadele-õdedele armastust osutama ja neid hellalt kohtlema. (Rooml. 12:10.) Samuti on hea mõtiskleda selle üle, kuidas Jehoova on meid õnnistanud, kuna see tugevdab meie suhet temaga. Ja kui mõtiskleme õnnistuste üle, mis on veel ees, hoiab see meie tulevikulootuse elavana. Kõik see aitab meil Jehoovat rõõmuga teenida.

19. a) Milles me võime kindlad olla? b) Mida meil tuleb teha, et võiksime teenida Jehoovat rõõmuga?

¹⁹ Jehoova tõuseb, et meile halastada, kui ta teeb lõpu sellele kurjale maailmale. (Jes. 30:18.) Ta on õiglane Jumal ja seepärast võime olla kindlad, et ta ei luba Saatana maailmal eksisteerida päevagi kauem, kui vaja. (Jes. 25:9.) Nagu Jehoova, ootame meiegi kannatlikult seda aega. Seni aga olgem püsivad palves, uurigem piiblit ja elagem õpitu järgi ning mõtisklegem Jehoovalt saadud õnnistuste üle. Nii saame teenida Jehoovat rõõmuga.