Meil on põhjust rõõmu pärast hõisata
„Rõõmustus ja rõõm valdavad neid, aga kurbus ja ohkamine põgenevad ära!” (JESAJA 35:10)
1. Kellel on tänapäeval eriline põhjus rõõmu tunda?
ARVATAVASTI sa oled märganud, et tänapäeval on vähesed inimesed tõeliselt rõõmsad. Kuid Jehoova tunnistajad, kes on tõelised kristlased, on rõõmsad. Ja võimalus tunda samasugust rõõmu on otse miljonite teistegi inimeste — noorte ja vanade — ees, kes ei ole veel ristitud, kuid kes käivad läbi Jehoova tunnistajatega. Tõsiasi, et sina sellest ajakirjast praegu neid sõnu loed, näitab, et sa kas juba tunned seda rõõmu või on see sinu käeulatuses.
2. Millise kontrasti moodustab kristlase rõõm enamiku inimeste üldise olukorraga?
2 Enamik inimesi tunneb, et nende elus on midagi puudu. Kuidas on lood sinuga? On tõsi, et sul pole ehk kõiki olemasolevaid tarbeesemeid ja kindlasti mitte kõike seda, mis on tänapäeva rikastel ja vägevatel. Ja võib-olla sa sooviksid paremat tervist või rohkem jõudu. Kuid sellegipoolest võib kindlalt öelda, et mis puutub rõõmu, siis oled sa rikkam ja tervem kui enamik maa peal elavatest miljarditest inimestest. Kuidas nii?
3. Millised tähendusrikkad sõnad väärivad meie tähelepanu ja miks?
3 Tuleta meelde Jeesuse sõnu: „Seda ma olen teile rääkinud, et minu rõõm oleks teie sees ja teie rõõm saaks täielikuks” (Johannese 15:11). ’Teie rõõm võib saada täielikuks.’ Kas pole suurepärane väljendus! Õppides põhjalikult kristlikku eluviisi tundma, saavad meile selgeks paljud põhjused, miks meie rõõm võib olla täielik. Kuid praegu pane tähele neid tähendusrikkaid sõnu, mis on toodud tekstis Jesaja 35:10. Need on tähendusrikkad selle poolest, et need on meiega tänapäeval tihedalt seotud. Seal öeldakse: „Jehoova lunastatud pöörduvad tagasi ning tulevad Siionisse hõisates! Nende pea kohal on igavene [„määratlemata aega kestev”, NW] rõõm: rõõmustus ja rõõm valdavad neid, aga kurbus ja ohkamine põgenevad ära!”
4. Millist rõõmu mainitakse tekstis Jesaja 35:10, ja miks me peaksime sellele tähelepanu pöörama?
4 „Määratlemata aega kestev rõõm.” Fraasiga „määratlemata aega kestev” antakse täpselt edasi sõna, mille Jesaja heebrea keeles kirja pani. Aga nagu näitavad teised kirjakohad, mõeldakse selles salmis ’igavikku’ (Laul 45:7; 90:2; Jesaja 40:28). Niisiis kestab see rõõm lõputult, ja seda tingimustes, mis võimaldavad — koguni põhjustavad — igavest rõõmu. Kas ei kõla see meeldivalt? Aga võib-olla tundub see salm sulle justkui mingi abstraktse olukorra kirjeldusena, tekitades sinus mõtte: „See ei puuduta mind hoopiski mitte nii palju kui minu igapäevased probleemid ja mured.” Kuid faktid kinnitavad vastupidist. Prohvetlikul tõotusel, mis on kirjas Jesaja 35:10, on tähendus ka sinu jaoks tänapäeval. Et saada teada, milline see on, uurigem seda suurepärast Jesaja 35. peatükki, vaadeldes kõiki selle osi kooskõlas kontekstiga. Võid kindel olla, et sulle meeldib see, mida me siit teada saame.
Rahvas, kes pidi rõõmu tundma
5. Milline on Jesaja 35. peatükis leiduva prohvetiennustuse prohvetlik taust.
5 Et seda vaimustavat prohvetiennustust mõista, vaadelgem selle ajaloolist tausta. Heebrea prohvet Jesaja kirjutas selle umbes aastal 732 e.m.a. See oli aastakümneid enne seda, kui Babüloonia väed hävitasid Jeruusalemma. Nagu võib näha tekstist Jesaja 34:1, 2, oli Jumal ennustanud, et ta kavatseb kätte maksta rahvastele, nagu näiteks Edom, keda mainitakse Jesaja 34:6. Ilmselt kasutas ta selleks muistseid babüloonlasi. Samamoodi lasi Jumal babüloonlastel laastada ka Juuda, kuna juudid olid ustavusetud. Mis oli selle tagajärg? Jumala rahvas viidi vangi ja tema rahva maa jäi 70 aastaks laastatuks (2. Ajaraamat 36:15—21).
6. Milline kontrast on selle vahel, mis pidi juhtuma edomlastega, ja selle vahel, mis pidi juhtuma juutidega?
6 Kuid edomlaste ja juutide vahel on ka märkimisväärne erinevus. Jumala kättemaks edomlastele oli igavene — nemad kui rahvas lakkasid lõpuks olemast. Tõesti, sa võid ikka veel külastada elutuid varemeid paigas, kus edomlased kunagi elasid, nagu seda on näiteks maailmakuulsad Petra varemed. Kuid tänapäeval pole olemas ei riiki ega rahvast, keda võiks ’edomlasteks’ nimetada. Teisest küljest aga, kas pidid babüloonlased laastama Juuda alatiseks, nii et see maa oleks jäänud igavesti rõõmutuks?
7. Kuidas võisid Babülonis vangis olevad juudid reageerida Jesaja 35. peatükis öeldule?
7 Seoses sellega on Jesaja 35. peatüki imelisel prohvetiennustusel meelierutav tähendus. Seda võiks nimetada taastamisennustuseks, kuna see täitus esmakordselt siis, kui juudid aastal 537 e.m.a. oma kodumaale tagasi pöördusid. Iisraellased, kes Babülonis vangis olid, lasti vabadusse, et nad oma kodumaale tagasi pöörduksid (Esra 1:1—11). Aga enne kui see juhtus, võisid Babülonis vangis olevad juudid, kes arvestasid selle jumaliku prohvetiennustusega, tunda huvi selle vastu, milline olukord neid küll oma rahva kodumaal Juudas ees ootab. Ja millisesse olukorda nad seal ise võivad sattuda? Vastused neile küsimustele on otseselt seotud sellega, miks meil on tõesti põhjust rõõmu pärast hõisata. Vaadelgem seda.
8. Millise olukorra juudid eest leidsid, kui nad Babülonist koju tagasi pöördusid? (Võrdle Hesekiel 19:3—6; Hoosea 13:8.)
8 Kindlasti ei tundunud olukord juutidele eriti paljutõotav isegi siis, kui nad kuulsid, et võivad oma kodumaale tagasi pöörduda. Nende maa oli olnud laastatud juba seitse aastakümmet, see on terve eluiga. Mis oli nende maast saanud? Selle ajaga olid kõik haritud põllud, viinamäed ja viljapuuaiad muutunud kõrbeks. Niisutatavad aiad ja maalapid olid muutunud viljatuks kõnnumaaks või tühermaaks (Jesaja 24:1, 4; 33:9; Hesekiel 6:14). Mõtle ka metsloomadele, keda oli kõikjal rohkesti. Nende hulgas oli ka lihasööjaid loomi, nagu näiteks lõvid ja pantrid (1. Kuningate 13:24—28; 2. Kuningate 17:25, 26; Ülemlaul 4:8). Ka ei saanud nad jätta tähele panemata karusid, kes võisid murda maha mehi, naisi või lapsi (1. Saamueli 17:34—37; 2. Kuningate 2:24; Õpetussõnad 17:12). Rästikuid ja muid mürkmadusid või skorpione poleks vaja mainidagi (1. Moosese 49:17; 5. Moosese 32:33; Iiob 20:16; Laul 58:5; 140:4; Luuka 10:19). Kui sa oleksid pidanud olema koos juutidega, kes aastal 537 e.m.a. Babülonist tagasi pöördusid, oleks sul arvatavasti olnud päris kõhe tunne sellises kohas ringi liikuda. See polnud kaugeltki mitte paradiis, kui nad kohale jõudsid.
9. Mis andis tagasipöörduvatele juutidele alust lootuseks ja kindlustundeks?
9 Kuid Jehoova ise juhatas oma kummardajad koju, ja tema suudab laastatud olukorra täiesti vastupidiseks muuta. Kas sina ei usu, et Looja võib seda teha? (Iiob 42:2; Jeremija 32:17, 21, 27, 37, 41.) Aga mida ta siis tagasipöörduvate juutide ja nende maa heaks kavatses teha ning mida ta tõesti ka tegi? Kuidas mõjutab see nüüdisajal nii Jumala rahvast kui ka sinu olukorda — praegust ja tulevast? Vaadelgem kõigepealt, mis leidis aset tol ajal.
Rõõm muutunud olukorra üle
10. Millist muutust ennustas Jesaja 35:1, 2?
10 Mis pidi juhtuma siis, kui Kyros ehk Koores lubab juutidel minna tagasi sellele karmile maale? Loe erutavat prohvetiennustust, mis on kirjas Jesaja 35:1, 2: „Kõrb ja liivik rõõmutsevad, nõmmemaa hõiskab ja õitseb nagu liilia! Ta õitseb kaunisti ja ilutseb rõõmu ning hõiskamisega, temale antakse Liibanoni toredus, Karmeli ja Saaroni ilu! Nad saavad näha Jehoova toredust, meie Jumala ilu!”
11. Kuidas kasutas Jesaja teadmisi selle maa kohta?
11 Piibli aegadel olid Liibanon, Karmel ja Saaron tuntud oma kauni roheluse poolest (1. Ajaraamat 5:16; 27:29; 2. Ajaraamat 26:10, NW; Ülemlaul 2:1; 4:15; Hoosea 14:6—8). Jesaja kasutas neid näitena, et kirjeldada, milliseks muudetakse maa Jumala abiga. Kuid kas see pidi tähendama üksnes pinnasemuutusi? Kindlasti mitte!
12. Miks me võime öelda, et Jesaja 35. peatüki prohvetiennustus keskendub inimestele?
12 Jesaja 35:2 räägib sellest, et maa „ilutseb rõõmu ning hõiskamisega”. Me teame, et pinnas ja taimed ei ’ilutsenud rõõmuga’ sõnasõnaliselt. Aga kui need viljakaks ja lopsakaks muutusid, võis see inimestele sellist mõju avaldada (3. Moosese 23:37—40; 5. Moosese 16:15; Laul 126:5, 6; Jesaja 16:10; Jeremija 25:30; 48:33). Neid maal toimunud sõnasõnalisi muutusi võib võrrelda muutustega, mis pidid toimuma inimestes, sest inimesed on selles prohvetiennustuses kesksel kohal. Seega on meil põhjust arvata, et Jesaja sõnad keskenduvad eelkõige muutustele, mis leidsid aset juutidest tagasipöördunute juures, eriti just nende rõõmule.
13., 14. Milline muutus pidi Jesaja 35:3, 4 ennustuse kohaselt inimeste juures aset leidma?
13 Sellepärast uurigem seda ergutavat prohvetiennustust edasi, et näha, kuidas see täitus pärast seda, kui juudid olid vabanenud ja Babülonist koju tagasi pöördunud. Salmides 3 ja 4 räägib Jesaja teistest muutustest, mis nende tagasipöördunute juures aset leidsid: „Kinnitage lõtvu käsi ja tehke tugevaks komistavad põlved! Öelge neile, kel rahutu süda: olge kindlad, ärge kartke! Vaata, teie Jumal! Kättemaks tuleb, teie Jumala karistus; tema ise tuleb ja päästab teid!”
14 Kas ei anna see meile jõudu, kui mõtleme, et meie Jumal, kes suutis elutu maapinna viljakaks muuta, on veelgi rohkem huvitatud oma kummardajatest? Ta ei tahtnud, et vangistatud juudid tunneksid end jõuetuna, kaotaksid julguse või oleksid mures tuleviku pärast (Heebrealastele 12:12). Mõtle nende vangistatud juutide olukorrale. Kui neil poleks olnud lootust, mida nad võisid ammutada Jumala tulevikuennustustest, oleks neil olnud raske optimistlik olla. Nad olid otsekui pimedas vangikongis, kust nad ei pääsenud välja ega saanud aktiivselt Jehoova teenistuses osaleda. Neile võis kergesti tunduda, et tulevik on tume. (Võrdle 5. Moosese 28:29; Jesaja 59:10.)
15., 16. a) Millisele järeldusele me võime tulla selles suhtes, mida Jehoova tegi tagasipöördunute heaks? b) Miks ei pidanud tagasipöördunud ootama füüsilisi imetervendamisi, kuid mida tegi Jumal kooskõlas tekstiga Jesaja 35:5, 6?
15 Aga kuidas küll olukord muutus, kui Jehoova lasi Kyrosel nad vabastada, et nad võiksid koju tagasi minna! Ei ole mitte mingeid piiblilisi tõendeid selle kohta, et Jumal oleks seal imeliselt avanud ühegi tagasipöörduva juudi pimedad silmad, teinud kuuljaks ühegi kurdi kõrvad või tervendanud vigaste või puuduvate ihuliikmetega inimesed. Kuid tegelikult tegi ta midagi palju suurejoonelisemat. Ta tõi nad tagasi nende armastatud maale valgusesse ja vabadusse.
16 Ei ole märkigi sellest, et tagasipöördunud juudid oleksid oodanud, et Jehoova hakkaks sooritama taolisi füüsilisi imetervendamisi. Nad mõistsid kindlasti, et Jumal polnud seda teinud ei Iisaki, Simsoni ega Eeliga (1. Moosese 27:1; Kohtumõistjate 16:21, 26—30; 1. Saamueli 3:2—8; 4:15). Aga kui nad lootsid, et Jumal muudab nende olukorra piltlikult, ei pidanud nad pettuma. Piltlikus mõttes täitusid salmid 5 ja 6 kindlasti tõeliselt. Jesaja oli ennustanud õigesti: „Siis avanevad pimedate silmad ja kurtide kõrvad lähevad lahti! Siis hüppab jalutu otsekui hirv ja keeletu keel hõiskab.”
Maa muudetakse paradiisi sarnaseks
17. Milliseid füüsilisi muutusi Jehoova tõenäoliselt põhjustas?
17 Neil tagasipöördunuil oli kindlasti põhjust rõõmu pärast hõisata selle olukorra tõttu, mida Jesaja järgnevalt kirjeldas: „Sest veed keevad üles kõrbes ja ojad nõmmemaal! Kuumavirvendusest saab järv ja põudsest pinnast veeallikaid; šaakalite asupaigast saab soo, kaislaid, kõrkjaid ja pilliroogu!” (Jesaja 35:6b, 7). Kuigi me tänapäeval ei näe taolisi tingimusi kõikjal sealses piirkonnas, kinnitavad tõendid, et maa-ala, mis moodustas Juuda, oli kunagi „karjakasvatajate paradiis”.a
18. Kuidas võisid tagasipöördunud juudid Jumala õnnistustele tõenäoliselt reageerida?
18 Kui pidada silmas rõõmu põhjusi, siis mõtle, mida Tõotatud Maale tagasi toodud juutide jäänus küll tunda võis! Nad võisid minna sellele šaakalite ja muude taoliste loomadega asustatud kõnnumaale ning selle üles harida. Kas sinule ei oleks seesuguste taastamistööde tegemine rõõmu valmistanud, eriti kui sa oleksid teadnud, et Jumal õnnistab sinu pingutusi?
19. Mis mõttes oli Babüloni vangistusest tagasipöördumine tingimuslik?
19 Kuid mitte kõik Babülonis vangis olnud juudid ei võinud minna ega ka läinud tagasi, et osaleda selles rõõmsas ümberkujundamistöös. Jumal seadis selleks tingimused. Mitte kellelgi, kes oli end rüvetanud babüloonlike, paganlike religioossete tavadega, ei olnud õigust tagasi minna (Taaniel 5:1, 4, 22, 23; Jesaja 52:11). Tagasi ei võinud pöörduda ka mitte keegi, kes oli oma rumalusest valinud ebatarga eluviisi. Kõik taolised inimesed olid selleks kõlbmatud. Teisest küljest aga võisid Juudasse tagasi pöörduda kõik, kes vastasid Jumala nõuetele ja keda tema pidas suhteliselt pühaks. Nad võisid reisida otsekui mööda püha teed. Jesaja näitas seda 8. salmis: „Seal on maantee ja tee, mida nimetatakse pühaks teeks; ükski roojane ei või sellel käia, vaid see on tema rahva jaoks: kes seda teed käib, ei eksi, rumaladki mitte!”
20. Mida polnud juutidel vaja karta ajal, mil nad kodumaale tagasi pöördusid, ja mis sellega kaasnes?
20 Tagasipöörduvatel juutidel polnud vaja karta ei metsloomasarnaste inimeste ega röövlijõukude rünnakuid. Miks? Sellepärast, et Jehoova ei laseks seesugustel inimestel olla koos oma lunastatud rahvaga sellel teel. Seega võisid nad reisida rõõmsa optimismi ja õnneliku lootusega. Pane tähele, kuidas Jesaja kirjeldas seda selle prohvetiennustuse lõpuosas: „Seal ei ole lõukoera ega lähe sinna murdjad metsalised, neid seal ei leidu! Aga lunastatud käivad! Ja Jehoova lunastatud pöörduvad tagasi ning tulevad Siionisse hõisates! Nende pea kohal on igavene rõõm: rõõmustus ja rõõm valdavad neid, aga kurbus ja ohkamine põgenevad ära!” (Jesaja 35:9, 10).
21. Mida meil tuleks tänapäeval arvata Jesaja 35. peatüki prohvetiennustuse täitumisest, mis on juba aset leidnud?
21 Milline suurepärane prohvetlik pilt see siin küll on! Kuid me ei peaks arvama, et siin räägitakse vaid kaugest ajaloost, justkui oleks see üks ilus jutustus, millel on vähe seost meie praeguse olukorra või tulevikuga. Fakt on see, et kõne all olev prohvetiennustus täitub tänapäeval hämmastaval viisil Jumala rahva hulgas ja puudutab seega tõesti meid kõiki. See annab meile kõigile tõelise põhjuse rõõmu pärast hõisata. Järgmises artiklis käsitletakse neid asjaolusid, mis on seotud sinu eluga nii praegu kui ka tulevikus.
[Allmärkus]
a Agronoom Walter C. Lowdermilk (ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsiooni esindaja), kes uuris seda piirkonda, tegi järelduse: „See maa oli kunagi karjakasvatajate paradiis.” Ta viitas ka sellele, et sealne kliima pole „Rooma aegadest alates” märkimisväärselt muutunud, ja see, et „’kõrb’ on kunagise lopsaka taimestikuga maa enda alla võtnud, pole mitte looduse, vaid inimese tegevuse tagajärg”.
Kas sa mäletad?
◻ Millal täitus Jesaja 35. peatüki prohvetiennustus esmakordselt?
◻ Mis kaasnes selle prohvetiennustuse esmakordse täitumisega?
◻ Kuidas viis Jehoova täide sõnad, mis on kirjas Jesaja 35:5, 6?
◻ Milliseid muutusi kogesid juutidest tagasipöördunud seoses oma maa ja olukorraga?
[Pilt lk 9]
Petra varemed paigas, kus kunagi elasid edomlased
[Allikaviide]
Garo Nalbandian
[Pildid lk 10]
Ajal, mil juudid olid vangistuses, muutus suur osa Juudast kõrbeks, kus elasid igasugused kiskjad metsloomad, nagu näiteks karud ja lõvid
[Allikaviited]
Garo Nalbandian
Karu ja lõvi: Safari-Zoo of Ramat-Gan, Tel Aviv