Piibel. Täpsete prohvetiennustuste raamat. 2. osa
Põgenemine Babülooniast
Selles kaheksaosalises sarjas käsitleme Piibli üht tähelepanuväärset erijoont – prohvetiennustusi ehk ettekuulutusi. Artiklid aitavad leida vastuse järgmisele küsimusele: kas Piibli prohvetiennustused on lihtsalt tarkade inimeste välja mõeldud või on need Jumala inspireeritud? Kutsume sind üles vaagima tõendeid.
SELLE sarja eelmises artiklis oli juttu kolmest Piibli prohvetiennustusest Aabrahami järeltulijate kohta. Tõendid näitavad, et Jumal viis need ennustused täide Aabrahamist põlvnenud muistse Iisraeli rahva kaudu.
Muistsed babüloonlased olid teine rahvas, mis etendas piibliajaloos tähtsat rolli, seda eriti seitsmendal sajandil e.m.a. Uurigem kolme ennustust Babüloonia (Paabeli) kuningriigi kohta ja vaadakem, kas need kinnitavad Piibli jumalikku päritolu.
Prohvet Mooses oli hoiatanud Iisraeli rahvast: „Kui sa unustad Jehoova, oma Jumala, ja käid teiste jumalate järel ja teenid neid ning kummardad nende ees, siis ma tunnistan täna teile, et te tõesti hukkute!” (5. Moosese 8:19; 11:8, 9). Siiski mässasid iisraellased korduvalt Jumala vastu sellega, et kummardasid ebajumalaid (1. Kuningate 14:22–24).
Lõpuks sai Jumala kannatus otsa ja ta lasi oma ustavusetul rahval babüloonlaste kätte langeda. Babüloonia väed tulid kuningas Nebukadnetsari juhtimisel Iisraeli vastu sõdima ja hakkasid Jeruusalemma piirama. Kas see sündmus oli märkimisväärne? Vaadelgem, mida prohvet Jeremija oli ligikaudu 20 aastat varem kirja pannud (Jeremija 25:1).
1. ennustus. „Kuna te [iisraellased] ei võtnud kuulda minu [Jumala] sõnu, vaata, siis ma ... läkitan käsu Paabeli kuningale Nebukadnetsarile, ... ja toon nemad [babüloonlased] selle maa ja ta elanike vastu ... Kogu see maa muutub varemeiks, õudseks, ja need rahvad orjavad Paabeli kuningat seitsekümmend aastat” (Jeremija 25:8–11).
Täitumine. Pärast pikka aega kestnud piiramist vallutas Nebukadnetsar Jeruusalemma aastal 607 e.m.a. Ta alistas ka teised Juuda linnad, kaasa arvatud Laakise ja Aseka (Jeremija 34:6, 7). Suurema osa pääsenuid viis ta Babülooniasse vangi, kuhu need jäid 70 aastaks.
Mida näitab ajalugu.
● Piibel näitab, et Jeruusalemma hävingu ajal valitses Babüloonia üle kuningas Nebukadnetsar. Arheoloogilised tõendid kinnitavad Piibli sõnu selle kuninga olemasolu kohta. Üheks selliseks tõendiks on oonüksist kamee, mida võib näha Itaalias Firenzes. Sellel on tekst, mis osaliselt kõlab: „Babüloonia kuningas isand Nebukadnetsar lasi selle oma eluajal teha kõrgeaulisele Merodakile.” Nebukadnetsar valitses aastatel 624 kuni 582 e.m.a.
● Raamatus „The Bible and Archaeology” on öeldud, et väljakaevamised ja uurimistööd Lakhishe (Laakise) linnas kinnitavad järgmist: „Viimane purustamine oli vägivaldne ja linna hävitanud tuli oli sedavõrd raevukas, et ehitiste lubjakivi muutus lubjaks.”
2. ennustus. „Alles kui seitsekümmend Paabeli aastat täis saab, kannan ma [Jehoova] hoolt teie eest ja teen tõeks teie kohta oma hea sõna, tuues teid tagasi siia paika [Juudasse]” (Jeremija 29:10).
Täitumine. Pärast juutide 70-aastast vangipõlve (aastatel 607 kuni 537 e.m.a) vabastas Pärsia kuningas Koores (Kyros) juudid ning lubas neil naasta oma kodumaale ja Jeruusalemmas templi üles ehitada (Esra 1:2–4).
Mida näitab ajalugu.
● Kas iisraellased olid tõesti 70 aastat Babüloonias vangis, nagu on Piiblis ennustatud? Pane tähele Iisraeli juhtiva arheoloogi Ephraim Sterni sõnu: „Alates aastast 604 e.m.a kuni aastani 538 e.m.a valitseb tõendite osas maa [Iisraeli] asustamise kohta täielik tühimik. Mitte ühtegi babüloonlaste vallutatud linna ei taasasustatud tolle aja vältel.” See nii-öelda tühimik, kui polnud asustust ega laastatud maa taastamist, kattub ajaga, kui Iisrael oli Babüloonias vangistuses aastatel 607 kuni 537 e.m.a (2. Ajaraamat 36:20, 21).
● Muistsed Mesopotaamia rahvad kasutasid kirjutamiseks pehmest savist tahvleid. Üks selline on savisilinder, mida tuntakse nime all Kyrose silinder ja mis pärineb aastast 539 e.m.a, samast aastast, kui Pärsia kuningas Kyros alistas Babüloonia impeeriumi. Kiri sellel silindril ütleb: „Mina, Kyros, ... Babüloonia kuningas.” Samal silindril on veel kirjas: „Ma viisin tagasi teisel pool Tigrist asuvate pühade linnade pühamutesse, mis olid kaua varemeis olnud, nende pühapildid, mis seal olid olnud ... (Samuti) ma kogusin kokku kõik selle (endised) elanikud ja tagastasin (neile) nende valdused.”
See ilmalik allikas on kooskõlas Piibli prohvetiennustusega, mis ütleb, et juudi pagulased tuuakse tagasi nende kodumaale – ennustusega, mis pandi kirja umbes 200 aastat enne täitumist.
3. ennustus. „Paabel, kuningriikide ehe, kaldealaste kõrk toredus, saab Soodoma ja Gomorra sarnaseks, mis Jumal segi paiskas! Seda ei asustata enam iialgi” (Jesaja 13:19, 20).
Täitumine. Sündmused võtsid rabava pöörde, kui vägev maailmariik Babüloonia langes meedlaste ja pärslaste ühisvägede ees aastal 539 e.m.a.a Babüloni linn ei saanud enam kunagi tagasi oma endist hiilgust. See käis aegamööda hoopis alla ja muutus lõpuks mahajäetud kõnnumaaks, „kus ükski ei ela” (Jeremija 51:37).
Mida näitab ajalugu.
● Babüloni kadumine oli nii täielik, et õpetlane Tom Boiy ütleb, et „16.–18. sajandil elanud Lääne ajaloolased ja rändurid”, kes küll teadsid linna sümboolset tähendust, ei suutnud tuvastada „selle täpset asupaika”.
● 1919. aastal kirjeldas Briti Muuseumi Assüüria ja Egiptuse muististe hoidja Henry Hall Babüloni järgmiselt: „See on ümberpaisatud müüride kaos, ... mattunud liiva alla.”
Mida me võime nende ennustuste täitumisest järeldada? Ilmselgelt on Piibel jälle osutunud täpsete prohvetiennustuste raamatuks. Juudat ja Babülooniat puudutavad ettekuulutused läksid täpipealt täide.
Jeruusalemma tabas häving, kuna selle elanikud ei võtnud kuulda Jumala hoiatusi hüljata jumalakartmatud teod. Pärast ennustatud 70-aastast Babüloonia vangipõlve, lubati iisraellastel oma koju Jeruusalemma tagasi pöörduda. Muistne Babüloni linn hävitati viisil, mis oli ette kuulutatud, ja see on jäänud meie päevini asustamata. Need on vaid üksikud näited Piibli paljudest prohvetiennustustest.
Järgmine selle sarja artikkel räägib 1. sajandi sündmustest, mis olid samuti kaua ette öeldud. Need täitunud prohvetiennustused kasvatavad meie usaldust Piibli täpsuse vastu.
[Allmärkus]
a Seda, et meedlased etendavad Babüloni vallutamises juhtrolli, oli samuti ennustatud. Seda ütles Jesaja 200 aastat ette. (Vaata Jesaja 13:17–19; 21:2.)
[Teabegraafika lk 26, 27]
(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)
BABÜLOONIA AJATELG
u 732 e.m.a: Jesaja ennustab Babülonilangemist
(e.m.a)
647 Jeremija saab prohvetiks
632 Babüloonia alistab Assüüria
625 Nebukadnetsar saab troonile
617 Taaniel ja Hesekiel viiakse Babülooniasse
607 Nebukadnetsar hävitab Jeruusalemma
582 Nebukadnetsari valitsuse lõpp
539 Meedlased ja pärslased alistavad Babüloonia
537 Juudi vangidel lubatakse naasta Jeruusalemma
Juudid on 70 aastat vangis
[Pilt lk 26]
Laakise kirjad kinnitavad Jeremija kirjeldust selle kohta, kuidas babüloonlased vallutavad Juuda
[Pilt lk 27]
Kyrose silindrile on üles tähendatud Kyrose tegutsemisviis lubada vangid tagasi nende kodumaale
[Piltide allikaviited lk 27]
Lk 26 Laakise kiri: Photograph taken by courtesy of the British Museum; lk 27 Kyrose silinder: © The Trustees of the British Museum