Kas unenäod võivad ennustada tulevikku?
INIMESED on muistsest ajast peale tundnud sügavat huvi unenägude vastu. Egiptlased koostasid üksikasjalikke unenägude seletusraamatuid ja babüloonlastel olid omad unenägude tõlgitsejad. Kreeklastel oli komme jätta haiged Asklepiose pühamutesse magama, et need võiksid unenägude kaudu saada juhatust, kuidas oma tervise eest hoolitseda. Teisel sajandil meie ajaarvamise järgi koostas Artemidoros raamatu, milles ta andis seletusi unenäosümbolitele. Tema raamatul põhinevad paljud teised sarnased raamatud, mis on sellest ajast peale koostatud. Tänapäevani on tehtud pingutusi, et seletada unenägusid, kuid kas need tõepoolest heidavad valgust tulevastele sündmustele?
Selleks et unenägudel saaks olla mingi tähendus tuleviku suhtes, peaks neid mõjutama mingi kõrgem jõud. Piiblist võime leida palju näiteid selle kohta, kuidas Jumal taolist jõudu on kasutanud. Ta ilmutas prohvetlikke unenägusid nii oma sulastele kui ka mõningaile neile, kes teda ei kummardanud. Tegelikult öeldaksegi Iiobi 33:14—16: „Jumal kõneleb .. unenäos, öises nägemuses, kui sügav uni inimest valdab, voodis suikudes — seal ta avab inimeste kõrvad.”
Joosepi päevil toimis Jumal niiviisi Egiptuse vaaraoga, kes elas rohkem kui 1700 aastat enne meie ajaarvamist. Vaarao unenägu on kirjas 1. Moosese 41:1—7, ja salmides 25 kuni 32 seletab Joosep, et see ennustas seitset aastat, „millal on suur küllus kogu Egiptusemaal”, millele pidi järgnema seitse nälja-aastat. Joosep selgitas vaaraole: „Mida Jumal kavatseb teha, seda on ta vaaraole näidanud” (1. Moosese 41:28). Unenägu näitas prohvetlikult ette seda, mis tõepoolest ka sündis.
Ühel kuulsal babüloonlaste kuningal oli sarnane kogemus. Nebukadnetsar nägi unes midagi, mis tegi teda väga rahutuks, ent ta ei suutnud seda meenutada. Seepärast kutsus ta kokku oma nõiad, et need teeksid teatavaks unenäo ja selle tähenduse. Kuid neil oli võimatu seda käsku täita (Taaniel 2:1—11).
Kuna Jumal ilmutas selle unenäo kuningale, võis ta selle koos tähendusega prohvet Taanielile teatavaks teha. Taanieli 2:19 öeldakse: „Siis ilmutati saladus Taanielile öises nägemuses.” Taaniel andis selle unenäo eest au Jumalale: „Saladust, mille kohta kuningas küsib, ei suuda kuningale seletada ei targad, nõiad, ennustajad ega täheteadlased! Aga taevas on Jumal, kes paljastab saladusi, ja tema ilmutab kuningas Nebukadnetsarile, mis tulevasil päevil sünnib” (Taaniel 2:27, 28).
Unenägude kaudu andis Jumal mõnikord oma sulastele juhtnööre, teinekord kinnitas aga nendele oma soosingut või aitas mõista, kuidas ta neid abistab. Jaakobile andis Jumal unes teada oma heakskiidust (1. Moosese 48:3, 4).
Avastanud, et Maarja ootab last, otsustas Jeesuse kasuisa Joosep end naisest lahutada. Siis aga sai ta unenäos käsu mitte seda teha. Matteuse 1:20 öeldakse: „Kui temal see mõte oli, vaata, siis ilmus talle Issanda ingel unes ja ütles: ’Joosep, Taaveti poeg, ära karda Maarjat, oma naist, enese juurde võtta, sest mis temas on sündinud, on Pühast Vaimust.’ ” Hiljem hoiatati teda unenäos: „Siis ilmus Issanda ingel unes Joosepile ja ütles: ’Tõuse ning võta lapsuke ja tema ema enesega ning põgene Egiptusesse’ ” (Matteuse 2:13).
Unenäod, mis ei lähtu Jumalalt
Asjaolu, et unenägude seletamine oli tavaline nende seas, kes ei kuulunud Jumala rahva hulka, osutab sellele, et unenägusid üldiselt ei saa pidada usaldusväärseks teabeallikaks tuleviku kohta. Jumala prohveti Jeremija päevil teatasid valeprohvetid: „Ma nägin und, ma nägin und!” (Jeremija 23:25). Nad tahtsid panna inimesi ekslikult uskuma, et Jumal räägib nende kaudu. Jeremijat inspireeriti ütlema taoliste unenägijate kohta järgmist: „Nõnda ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: ärge laske endid petta oma prohveteist, kes on teie keskel, ja oma ennustajaist, ja ärge võtke tõena oma unistusi, mida te unistate [„ja ärge võtke kuulda nende unenägusid, mis nad näevad”, NW]! Sest nad kuulutavad teile minu nimel valet .., ütleb Jehoova!” (Jeremija 29:8, 9).
Kuna need valeprohvetid olid „ennustajad”, võisid nende unenägusid mõjutada kurjad vaimujõud, kes tahtsid rahvast petta. Sakarja 10:2 viidatakse samuti sellele: „Teeravid räägivad nurjatust, ennustajad näevad valet ja jutustavad tühiseid unenägusid.”
Kurat on peamine petja, kes on tuhandeid aastaid kasutanud religioonijuhte, et need väidaksid valelikult samamoodi nagu valeprohvetid Jeremija ja Sakarja päevil, et Jumal räägib nendega nägemuste ning unenägude kaudu. Piiblikirjutaja Juudat inspireeriti kirjutama esimese sajandi kristlastele niisuguste inimeste kohta järgmist: „Teie sekka on poetunud mõningaid inimesi, kes juba ammu on pandud kirja tulevase hukatuse jaoks, jumalatuid, kes meie Jumala armu tarvitavad, et lodevalt elada, ning salgavad meie ainsa valitseja ja meie Issanda Jeesuse Kristuse.” Ta nimetas neid mehi „unenägijateks” (Juuda 4, 8).
Katsu väited läbi
Kui keegi väidabki, et Jumal rääkis temaga unes, või kui see, mis ta unes tulevaste sündmuste kohta nägi, osutus tõeks, ei anna see siiski piisavat alust tema uskumiseks ja tema pimesi järgimiseks. Pane tähele, missuguseid juhtnööre anti iisraellastele 5. Moosese 13:2—4, 6: „Kui su keskel tõuseb prohvet või unenägija ja ta lubab sulle tunnustähe või imeteo, ja see tunnustäht või imetegu sünnib, millest ta sulle rääkis, öeldes: ’Käigem teiste jumalate järel, keda sa ei ole tundnud, ja teenigem neid!’ siis ära kuula selle prohveti või selle unenägija sõnu .. Aga see prohvet või unenägija surmatagu.” Jumal lubas sellistel inimestel rääkida valet selleks, et panna proovile oma rahva lojaalsus.
Selle asemel et uskuda karismaatiliste unenägijate väiteid, on tark katsuda need läbi, et meid ei eksitaks nähtamatu peamine petja, kes „eksitab kogu maailma” (Ilmutuse 12:9). Kuid missugune on usaldusväärne viis nende läbikatsumiseks?
Jumal juhatab meid tõe juurde oma kirjapandud Sõna kaudu. Jeesus Kristus ütles seoses sellega: „Sinu sõna on tõde!” (Johannese 17:17). Seepärast manitsetakse meid 1. Johannese 4:1: „Armsad, ärge uskuge igat vaimu, vaid katsuge vaimud läbi, kas nad on Jumalast; sest palju valeprohveteid on välja läinud maailma.” Kui võrrelda hoolikalt nende väiteid, mõttetargutusi ja tegusid Piibliga, siis satuvad need sellega vastuollu. Jumala Sõna on autoriteet ütlemaks, mis on tõde.
Mis siis, kui unenägija, kes väidab endal olevat erilise tunnetuse, tegeleb ennustamise ja teiste spiritistlike tavadega? Sel juhul mõistab Jumala Sõna ta hukka. „Ärgu leidugu su keskel .. ennustajat, pilvestlausujat, märkide seletajat ega nõida, ei manajat, vaimude ja tarkade küsitlejat ega surnutelt nõu otsijat! Sest igaüks, kes seda teeb, on Jehoovale jäle” (5. Moosese 18:10—12).
Väites, et tal on surematu hing, räägib unenägija vastu Jumala Sõnale, kus teatatakse selgelt: „Hing, kes teeb pattu, peab surema!” (Hesekiel 18:4). Kas see isik ülendab ennast ja kutsub teisi ennast järgima? Matteuse 23:12 hoiatatakse: „Kes ennast ise ülendab, seda alandatakse.” Ning Apostlite teod 20:30 antakse kristlastele hoiatus: „Teie eneste seast tõusevad mehed, kes kõnelevad pööraseid asju, et vedada jüngreid eneste järele.”
Kas ta soosib vägivallategusid? Jakoobuse 3:17, 18 mõistetakse ta hukka: „Tarkus, mis on ülalt on küll kõigepealt puhas, siis rahulik, leplik, sõnakuulelik, täis halastust ja head vilja, kahtluseta, teeskluseta. Õiguse vilja aga külvatakse rahus nende heaks, kes peavad rahu!” Kas ta taotleb poliitilist võimu ja mõjujõudu maailmas? Jumala Sõna mõistab ta kindlalt hukka, öeldes: „Kes nüüd tahab olla maailma sõber, see saab Jumala vaenlaseks.” Seega paljastab Piibel vale (Jakoobuse 4:4).
Kui keegi näeb unes mõne pereliikme või sõbra surma, tuleneb see ehk sellest, et ta on tundnud tema pärast muret. Kuigi võib juhtuda, et see inimene sureb selsamal ööl, kui seda unes nähti, ei tõesta see iseenesest veel seda, et unenägu oli prohvetlik. Sadadest sarnastest unenägudest võib tegelikult täituda ainult üks.
Kuigi minevikus, ajal, kui Jumala Sõna alles kirja pandi, kasutas Jumal tõepoolest unenägusid prohvetlike sündmuste teadaandmiseks ning juhtnööride edastamiseks, pole tal selleks tänapäeval mingit tarvidust. Jumala Sõnasse on kirja pandud kõik tema juhtnöörid, mida inimesed praegu vajavad, ja selle prohvetiennustused räägivad tulevastest sündmustest rohkem kui tuhat aastat ette (2. Timoteosele 3:16, 17). Me võime seega olla kindlad, et unenäod ei ole Jumala märk tulevaste sündmuste kohta, vaid aju tähtis talitlus, mis aitab meil säilitada vaimset tervist.
[Pilt lk 7]
Nii nagu vaaraole näidati unes, mis toimuma peab, heidab Jumala Sõna valgust meie tulevikule