Mille eest meil tuleb põgeneda
„Te rästikute sigitis, kes on teile märku andnud põgeneda tulevase viha eest?” (MATT. 3:7)
1. Milliseid näiteid põgenemise kohta võib tuua Piiblist?
MILLELE paneb sind sõna „põgenema” mõtlema? Ehk võib tekkida kujutluspilt kenast noormehest Joosepist, kes põgeneb Pootifari ebamoraalse naise haardest (1. Moos. 39:7–12). Ka võivad tulla meelde kristlased, kes aastal 66 Jeruusalemmast põgenesid, olles kuulekad Jeesuse hoiatusele: „Kui te näete Jeruusalemma olevat sõjaväe poolt ümber piiratud, siis ... põgenegu need, kes on Juudamaal, mägedele ja need, kes on linnas, mingu välja” (Luuka 21:20, 21).
2., 3. a) Mida Ristija Johannes usujuhte kritiseerides tegelikult silmas pidas? b) Mil moel rõhutas Jeesus Johannese antud hoiatust?
2 Eelmainitud näited käisid sõnasõnalise põgenemise kohta. Tänapäeval on peaaegu kõigis maailma paigus elavatel tõsikristlastel hädavajalik põgeneda piltlikus tähenduses. Ristija Johannes tarvitas sõna „põgenema” just selles mõttes. Johannese juurde tuli ka ennast vagaks pidavaid juudi usujuhte, kes ei tundnud mingit vajadust meelt parandada. Nad põlgasid lihtrahvast, kes lasi end meeleparanduse märgiks ristida. Ristija Johannes paljastas kartmatult nende juhtide silmakirjalikkuse: „Te rästikute sigitis, kes on teile märku andnud põgeneda tulevase viha eest? Seepärast kandke õiget meeleparanduse vilja” (Matt. 3:7, 8).
3 Johannes ei rääkinud sõnasõnalisest põgenemisest. Ta hoiatas saabuva kohtumõistmise eest, vihapäeva eest. Samuti juhtis ta usujuhtide tähelepanu sellele, et kui nad tahavad selle päeva eest põgeneda, peavad nad kandma vilja, mis tõendab nende meeleparandust. Hiljem häbimärgistas ka Jeesus kartmatult neid usujuhte – nende mõrvarlik hoiak osutas sellele, et tegelikult on nende isaks Kurat (Joh. 8:44). Johannese varasemat hoiatust rõhutades nimetas Jeesuski neid „rästikute sigitiseks” ning küsis: „Kuidas te põgenete põrgu hukatuse [„Gehenna kohtu”, UM] eest?” (Matt. 23:33). Mida Jeesus Gehenna all mõtles?
4. Mida Jeesus Gehenna all silmas pidas?
4 Gehenna oli väljaspool Jeruusalemma müüre paiknev orupiirkond, kus põletati prahti ja loomakorjuseid. Jeesus kasutas Gehennat igavese surma sümbolina. (Vt lk 27.) Tema küsimus Gehenna eest põgenemise kohta osutas sellele, et klassina olid need usujuhid väärt igavest hävingut (Matt. 5:22, 29).
5. Kuidas läks ajaloos täide see, mille eest Johannes ja Jeesus olid hoiatanud?
5 Juudi usujuhid täiendasid oma patte veelgi, kui nad Jeesust ja tema järelkäijaid taga kiusasid. Hiljem saabuski Jumala vihapäev, just nagu Johannes ja Jeesus olid hoiatanud. Tol korral puudutas see „tulevane viha” vaid üht kindlat piirkonda – Jeruusalemma ja Juudamaad –, mistõttu võis sealt olla võimalik ka sõnasõnalises mõttes põgeneda. See viha valati välja, kui Rooma väed aastal 70 Jeruusalemma ja templi hävitasid. Saabunud „viletsus” oli suurem kõigest, mida Jeruusalemm oli eales kogenud. Paljud tapeti või võeti vangi. See osutas suuremale hävingule, mis ootab ees paljusid, kes väidavad end olevat kristlased, ning ka muudesse uskkondadesse kuulujaid (Matt. 24:21).
Tulevane viha, mille eest põgeneda
6. Mis hakkas algkristlikus koguduses moodustuma?
6 Mõningatest algkristlastest said usutaganejad ning neil oli ka järgijaid (Ap. t. 20:29, 30). Jeesuse apostlid olid oma eluajal sellise usutaganemise takistuseks, ent kui nad surid, hakkas moodustuma arvukalt võltskristlikke sekte. Tänapäeva ristiusumaailmas on sadu vastuolulisi usundeid. Piibel on kuulutanud ette ristiusu vaimulikkonna kui „ülekohtu-inimese” ning „hukatuse poja” esiletulekut, „kelle Issand Jeesus hävitab ... ja kellele ta teeb otsa oma tulemise ilmumisega” (2. Tess. 2:3, 6–8).
7. Miks käib väljend „ülekohtu-inimene” ristiusu vaimulikkonna kohta?
7 Ristiusu vaimulikkond on ülekohtune selles mõttes, et ta on propageerinud Piibliga vastuolus õpetusi, pühasid ja käitumisviisi ning viinud seega miljonid inimesed eksiteele. Sarnaselt Jeesuse hukkamõistu pälvinud usujuhtidega ootab ülestõusmislootuseta häving ees ka neid nüüdisaja jumalateenijaid, kes on osa „hukatuse pojast” (2. Tess. 1:6–9). Mis aga ootab ees neid inimesi, kelle ristiusu ja muude vääruskude vaimulikkond eksitusse on viinud? Sellele küsimusele vastuse saamiseks vaadelgem sündmusi, mis järgnesid Jeruusalemma varasemale hävingule aastal 607 e.m.a.
„Põgenege Paabelist”
8., 9. a) Milline prohvetlik sõnum oli Jeremijal Babülooniasse pagendatud juutidele? b) Mis laadi põgenemine osutus võimalikuks pärast seda, kui meedlased ja pärslased Babüloni olid vallutanud?
8 Aastal 607 e.m.a toimunud Jeruusalemma hävingut ennustas ette prohvet Jeremija. Ta ütles, et Jumala rahvas viiakse vangi, ent kui seitsekümmend aastat täis saab, pääsevad nad kodumaale tagasi (Jer. 29:4, 10). Babülooniasse pagendatud juutidele oli Jeremijal tähtis sõnum: nad ei tohtinud lasta end Babüloonia väärusust rüvetada. Seetõttu võisid nad õige aja saabudes olla valmis Jeruusalemma tagasi pöörduma ja puhast jumalakummardamist taastama. See juhtuski peagi pärast seda, kui meedlased ja pärslased aastal 539 e.m.a Babüloni vallutasid. Pärsia kuningas Kyros II andis välja määruse juutide tagasipöördumiseks ja Jeruusalemmas Jehoova templi ülesehitamiseks (Esra 1:1–4).
9 Võimalust tagasi pöörduda kasutasid tuhanded juudid (Esra 2:64–67). Jeremija prohvetlik käsk põgeneda läks nende puhul täide ühes mõttes – nad läksid ära teise kohta. (Loe Jeremija 51:6, 45, 50.) Olude sunnil ei saanud mitte kõik juudid võtta ette pikka teekonda Jeruusalemma ja Juudamaale. Babülooniasse jääjad, nagu näiteks eakas prohvet Taaniel, võisid pälvida Jumala õnnistuse, juhul kui nad kogu hingest toetasid puhast jumalakummardamist keskusega Jeruusalemmas ning hoidsid end lahus Babüloonia ebajumalateenistusest.
10. Millistes „jälkustes” on „Suur Baabülon” süüdi?
10 Tänapäeval on miljardid inimesed seotud mitmesuguste väärusuvormidega, mille juured ulatuvad muistsesse Babüloni (1. Moos. 11:6–9). Neid usundeid tervikuna määratletakse kui „Suurt Baabüloni, ilmamaa hoorade ja jälkuste ema” (Ilm. 17:5). Väärusul on seljataga selle maailma poliitiliste juhtide toetamise pikk ajalugu. „Jälkuste” hulka, milles tema süüdi on, kuuluvad ka arvukad sõjad, mille tõttu on „tapetud maa peal” sadu miljoneid inimesi (Ilm. 18:24). Samuti kuuluvad „jälkuste” hulka pedofiilia ja muu seksuaalse ebamoraalsuse juhtumid, milles on süüdi vaimulikud ja mida on sallinud kirikuvõimud. Pole siis midagi imestada, et peagi puhastab Jehoova Jumal maa väärusust (Ilm. 18:8).
11. Milline kohustus lasub tõsikristlastel, enne kui Suur Baabülon hävitatakse?
11 Seda teadvatel tõsikristlastel lasub kohustus Suurde Baabüloni kuulujaid hoiatada. Üks viis seda teha on levitada Piibleid ja piibliteemalist kirjandust, mida annab välja „ustav ja mõistlik sulane”, kelle Jeesus on pannud vaimset „rooga andma õigel ajal” (Matt. 24:45). Juhul kui inimesed ilmutavad Piibli sõnumi vastu huvi, pakutakse neile piibliuurimist korraldades abi. Loodetavasti mõistavad nad tarvidust ’põgeneda Paabelist’, enne kui on liiga hilja (Ilm. 18:4).
Põgenege ebajumalateenistuse eest
12. Kuidas vaatab Jumal ebajumalakujude ja -piltide hardale austamisele?
12 Veel üks Suurele Baabülonile iseloomulik jälestusväärne tava on ebajumalakujude ja -piltide harras austamine. Jumal nimetab ebajumalaid „jäledusteks” (5. Moos. 29:16). Kõik, kes soovivad olla Jumalale meelepärased, peavad hoiduma ebajumalateenistuse eest kooskõlas Jumala sõnadega: „Mina olen Jehoova, see on mu nimi, ja mina ei anna oma au teisele ega oma kiidetavust nikerdatud kujudele!” (Jes. 42:8).
13. Milliste varjatud ebajumalateenistusvormide eest me peame põgenema?
13 Jumala Sõna paljastab ka ebajumalateenistuse varjatud vorme. Näiteks nimetatakse Piiblis ahnustki ebajumalateenistuseks (Kol. 3:5). Ahnusest võidakse himustada midagi keelatut, näiteks teise inimese omandit (2. Moos. 20:17). Inglis, kellest sai Kurat-Saatan, arenes ahne himu olla Kõigekõrgema sarnane ja panna teised end kui jumalat kummardama (Luuka 4:5–7). See ajendas teda tõstma Jehoova vastu mässu ning viima Eevat kiusatusse himustada seda, mille Jumal oli ära keelanud. Ka Aadam harrastas mingis mõttes ebajumalateenistust, kui ta pidas isekat soovi jääda oma naise seltsi tähtsamaks kui kuulekust armastavale taevasele Isale. Seevastu kõik, kes soovivad põgeneda Jumala vihapäeva eest, peavad olema pühendunud ainuüksi temale ning seisma vastu ahnusele.
„Põgenege hooruse eest”
14.–16. a) Miks on Joosep üliheaks kõlbelisuse eeskujuks? b) Mida me peaksime kõlvatu seksuaaliha vastu ette võtma? c) Kuidas meil läheb korda põgeneda hooruse eest?
14 Loe 1. Korintlastele 6:18. Kui Pootifari naine üritas võrgutada Joosepit, siis ta sõna otseses mõttes põgenes naise eest. Kui hea eeskuju kristlastele, nii vallalistele kui abielulistele! Kahtlemata olid Joosepi südametunnistust kujundanud varasemad näited Jumala mõtteviisi kohta. Kui me tahame kuuletuda käsule „põgenege hooruse eest”, siis me hoidume kõigest, mis võiks äratada seksuaaliha kellegi vastu, kes pole meie abikaasa. Meid kästakse: „Surmake oma ... liikmed: hoorus, roppus, kired, pahad himud ja ahnus, mis on ebajumalateenistus; nende pärast tuleb Jumala viha” (Kol. 3:5, 6).
15 Pangem tähele sõnu „tuleb Jumala viha”. Maailmas on palju neid, kes annavad järele kõlvatule seksuaalihale. Seepärast tuleb meil kui kristlastel paluda Jumalalt abi ja püha vaimu, et kõlvatud seksuaalihad meie üle võimust ei saaks. ’Käia vaimus’ aitab ka Piibli uurimine, kristlikel koosolekutel käimine ja ligimestele hea sõnumi jagamine. Siis me „ei täida mitte liha himusid” (Gal. 5:16).
16 Kindlasti ei käi me vaimus siis, kui me vaatame pornograafiat. Samuti tuleb igal kristlasel olla valvas, et ta ei loeks, vaataks ega kuulaks seksuaalihasid äratavat materjali. Samamoodi oleks Jumala „pühadele” sobimatu neil teemadel naljaviskamisest või isekeskis jutlemisest mõnu tunda (Efesl. 5:3, 4). Sellest hoidudes näitame oma taevasele Isale, et me tõepoolest tahame põgeneda tema saabuva viha eest ja elada uues õiglases maailmas.
Põgenege „rahaahnuse” eest
17., 18. Miks me peame põgenema rahaahnuse eest?
17 Esimeses kirjas Timoteosele toob Paulus välja põhimõtted, millest pidid lähtuma kristlastest orjad, kellest mõned võisid loota saada oma peremeestelt ainelisi hüvesid, kuna need olid kristlased. Oli ehk ka neid, kes isekalt üritasid kasutada pühasid asju tuluallikana. Paulus hoiatas, et jumalakartust ei peetaks [materiaalseks] tuluallikaks. Probleemi juureks võis olla „rahaahnus”, mis võib avaldada halba mõju igaühele, nii rikkale kui vaesele (1. Tim. 6:1, 2, 5, 9, 10).
18 Kas sulle meenuvad Piibli näited inimestest, kelle suhteid Jumalaga kahjustas rahaahnus või armastus tühiste asjade vastu, mida raha eest saab osta? (Joos. 7:11, 21; 2. Kun. 5:20, 25–27.) Paulus ergutas Timoteost: „Sina, Jumala inimene, põgene selle eest! Taotle õigust, jumalakartust, usku, armastust, kannatlikkust, tasadust!” (1. Tim. 6:11). Seda nõuannet järgida on ülimalt oluline kõigil, kes soovivad saabuvat vihapäeva üle elada.
„Põgene nooreea himude eest”
19. Mida vajavad kõik noored?
19 Loe Õpetussõnad 22:15. Noore inimese südame meeletus võib teda kergesti eksiteele viia. Seda võib aidata ära hoida Piiblil põhinev distsiplineerimine. Paljud kristlikud noored, kelle vanemad pole nendega sama usku, püüavad teha endale selgeks Piibli põhimõtted ja neid ellu rakendada. Noored saavad tuge ka vaimselt küpsete koguduseliikmete tarkadest nõuannetest. Ükskõik kes piiblilist nõu ka ei annaks, toob selle järgimine õnne nüüd ja tulevikus (Heebr. 12:8–11).
20. Kust saavad noored väärade himude eest põgenemiseks abi?
20 Loe 2. Timoteosele 2:20–22. Paljud, kelle noorel südamel jääb puudu kasulikust distsiplineerimisest, on langenud selliste rumalate omaduste võrku nagu võistlusvaim, saamahimu, hoorus, rahaahnus ja naudingujaht. Kõigis neis kajastuvad „nooreea himud”, mille eest Piibel kutsub meid üles põgenema. Põgenemine eeldab seda, et kristlik noor kaitseb end kahjulike mõjude eest, tulgu need kust tahes. Eriti suureks abiks on see, kui järgida Jumala nõuannet taotleda jumalakartlikke omadusi üheskoos „nendega, kes Issandat appi hüüavad puhtast südamest”.
21. Millise imelise tõotuse on Jeesus Kristus andnud oma lambasarnaste järelkäijate kohta?
21 Olgu me noored või vanad, kui keeldume kuulamast inimesi, kes püüavad meid eksiteele viia, näitame, et soovime olla arvatud Jeesuse lambasarnaste järelkäijate hulka, kes „põgenevad [võõra] eest, sest nad ei tunne võõraste häält” (Joh. 10:5). Ent põgeneda Jumala vihapäeva eest tähendab enamat kui vaid põgenemist kõige kahjuliku eest. Lisaks tuleb meil taotleda kasulikke omadusi. Seitset neist käsitletakse järgnevas artiklis. Meil on küllaga põhjust ka sellesse süüvida, sest Jeesus on andnud imelise tõotuse: „Mina annan [oma lammastele] igavese elu ja nemad ei saa iialgi hukka, ja ükski ei kisu neid minu käest” (Joh. 10:28).
Kuidas sa vastaksid?
• Millise hoiatuse andis Jeesus usujuhtidele?
• Millises ohtlikus olukorras on miljonid inimesed tänapäeval?
• Milliste varjatud ebajumalateenistusvormide eest me peame põgenema?
[Pildid lk 8, 9]
Millele sa mõtled, kuuldes sõna „põgene”?