Kellele sina kuuletud, kas Jumalale või inimestele?

„Jumala sõna tuleb rohkem kuulda kui inimeste sõna.” (APOSTLITE TEOD 5:29)

 1. a) Mis on selle uurimisartikli juhttekst? b) Miks võeti apostlid vahi alla?

JUUDI ülemkohtu liikmed olid ilmselt raevus, sest vangid olid kadunud. Vangideks olid nädalaid tagasi ülemkohtus surma mõistetud mehe Jeesus Kristuse apostlid. Kohus oli nüüd valmis tegelema tema lähimate järelkäijatega, aga kui valvurid läksid neid kohtu ette tooma, avastasid nad, et vangikongid on tühjad, ehkki uksed olid lukus. Valvurid said peagi teada, et apostlid on Jeruusalemma templis ning jagavad rahvale kartmatult õpetust Jeesus Kristuse kohta – just sellesama tegevuse pärast olid nad varem kinni võetudki! Valvurid läksid jalamaid templisse, võtsid apostlid jälle vahi alla ja viisid kohtusse. (Apostlite teod 5:17–27.)

 2. Mida käskis ingel apostlitel teha?

² Apostlid vabastas vanglast üks ingel. Kas ta tegi seda selleks, et neid säästa edasisest tagakiusamisest? Ei. Nad vabastati sel eesmärgil, et Jeruusalemma elanikud kuuleksid head sõnumit Jeesus Kristusest. Ingel andis apostlitele juhendi: „Rääkige rahvale pühakojas kõik selle elu sõnad” (Apostlite teod 5:19, 20). Kui valvurid templisse jõudsid, leidsid nad apostlid kuulekalt seda käsku täitmas.

3., 4. a) Mida Peetrus ja Johannes kostsid, kui neil kästi kuulutustöö lõpetada? b) Mida vastasid teised apostlid?

³ Kaks neist kindlameelsetest kuulutajatest, apostlid Peetrus ja Johannes, olid kohtus juba varem olnud, mida Suurkohtu eesistuja Joosep Kaifas neile karmilt meelde tuletas. Ta lausus: „Kas me teid ei ole kõvasti keelanud õpetamast selle nimel? Ja vaata, te olete Jeruusalemma täitnud oma õpetusega” (Apostlite teod 5:28). Kaifas ei oleks pidanud üllatuma, nähes Peetrust ja Johannest taas kohtus. Kui neil kahel apostlil kästi esimesel korral kuulutustöö lõpetada, vastasid nad: „Kas on õige Jumala ees teid rohkem kuulata kui Jumalat? Otsustage ise. Sest me ei või jätta rääkimata seda, mida oleme näinud ja kuulnud!” Nagu vanaaja prohvet Jeremija, ei saanud Peetrus ja Johannes jätta täitmata käsku kuulutada (Apostlite teod 4:18–20, meie kursiiv; Jeremija 20:9).

⁴ Nüüd ei olnud mitte ainult Peetrusel ja Johannesel, vaid kõigil apostlitel, kaasa arvatud hiljuti ametisse määratud Mattiasel, võimalus kohtu ees oma arvamust avaldada (Apostlite teod 1:21–26). Kui neil kästi kuulutamine lõpetada, vastasid nemadki julgelt: „Jumala sõna tuleb rohkem kuulda kui inimeste sõna” (Apostlite teod 5:29, meie kursiiv).

Kas kuuletuda Jumalale või inimestele?

5., 6. Miks apostlid ei kuuletunud kohtu käsule?

⁵ Apostlid olid seaduskuulekad mehed, kes tavaliselt kohtu korraldustele vastu ei hakanud. Ent ühelgi inimesel, ükskõik kui võimas ta ka on, ei ole autoriteeti keelata kuuletumast Jumala käsule. Jehoova on „Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa” (Laul 83:19). Peale selle, et ta on „kõige maailma kohtumõistja”, on ta ka Ülim Seaduseandja ja igaviku Kuningas. Iga kohtuotsus, millega püütakse tühistada mõnd Jumala käsku, on Jumala seisukohast vaadatuna kehtetu (1. Moosese 18:25; Jesaja 33:22).

⁶ Seda tõsiasja on tunnustanud ka osa parimaid seadusetundjaid. Näiteks 18. sajandil elanud tuntud inglise jurist William Blackstone kirjutas, et mitte ükski inimese seadus ei tohiks vastuollu minna „Jumala ilmutatud seadusega”, mis on Piiblis. Seega ületas süneedrium oma võimupiire, kui käskis apostlitel rohkem mitte kuulutada. Apostlid lihtsalt ei saanud seda käsku täita.

 7. Miks vihastas kuulutustöö ülempreestreid?

⁷ Apostlite kindel otsus kuulutustööd jätkata vihastas ülempreestreid. Mõned preesterkonna hulgast, kaasa arvatud Kaifas ise, olid saduserid, kes ei uskunud ülestõusmist (Apostlite teod 4:1, 2; 5:17). Ent apostlid toonitasid, et Jeesus on surnuist üles äratatud. Peale selle olid mõned ülempreestrid teinud kõik, mis võimalik, et Rooma võimude soosingut pälvida. Kui Jeesuse kohtuprotsessi ajal pakuti ülempreestritele võimalust Jeesus oma kuningaks tunnistada, läksid nad nii kaugele, et hüüdsid: „Meil ei ole kuningat, vaid on keiser!” (Johannese 19:15).a Apostlid mitte ainult ei kinnitanud, et Jeesus on üles äratatud, vaid ka õpetasid, et „ei ole antud taeva all inimestele ühtki muud nime, kelles meid päästetakse” (Apostlite teod 2:36; 4:12). Preestrid kartsid, et kui inimesed hakkavad pidama ülesäratatud Jeesust oma juhiks, tulevad roomlased ning juudi juhid võivad kaotada oma „paiga ja rahva” (Johannese 11:48).

 8. Millist tarka nõu andis Gamaaliel süneedriumile?

⁸ Jeesus Kristuse apostlite tulevik paistis sünge. Süneedriumi kohtunikud olid otsustanud nad hukata (Apostlite teod 5:33). Sündmused aga võtsid ootamatu pöörde. Seadusetundja Gamaaliel tõusis üles ja hoiatas oma ametivendi tormaka tegutsemise eest. Ta täheldas arukalt: „Kui see nõu ja töö on inimestest, siis läheb see tühja, aga kui see on Jumalast, siis te ei või seda tühjaks teha.” Seejärel lisas Gamaaliel tähtsa mõtte: „Et te kuidagi ei osutuks jumalavastasteks!” (Apostlite teod 5:34, 38, 39).

 9. Mis tõestab, et apostlite töö oli Jumalast?

⁹ Üllataval kombel võttis kohus kuulda Gamaalieli nõu. Kui süneedrium oli apostlid sisse kutsunud, „peksid nad neid ja keelasid neid rääkimast Jeesuse nimel ja lasksid nad minna”. Apostlid sellest aga ei kohkunud, vaid nad otsustasid kuuletuda ingli käsule teha kuulutustööd. Niisiis, pärast vabaks saamist „ei lakanud [apostlid] iga päev pühakojas ja kodasid mööda õpetamast evangeeliumi Kristusest Jeesusest”. (Apostlite teod 5:40, 42.) Jehoova õnnistas nende pingutusi. Millised olid tulemused? „Jumala sõna kasvas; ja jüngrite arv sai väga suureks Jeruusalemmas.” Koguni „suur hulk preestreid sai sõnakuulelikuks usule”. (Apostlite teod 6:7.) Kui vapustavalt võis see küll mõjuda ülempreestritele! Tõendeid lausa kuhjus selle kasuks, et apostlite töö oli tõepoolest Jumalast.

Jumala vastastel pole edu

10. Miks võis Kaifas end oma positsioonil kindlana tunda inimlikust seisukohast vaadatuna, aga miks tema lootused polnud õigustatud?

¹⁰ Juudi ülempreestreid määrasid esimesel sajandil ametisse Rooma võimud. Rikka Joosep Kaifase pani ametisse Valerius Gratus, ja ta püsis sellel ametikohal paljudest oma eelkäijatest kauem. Ilmselt pidas Kaifas selle põhjuseks pigem oma diplomaadioskusi ja sõprust Pilatusega kui Jumala juhatust. Igatahes polnud inimeste peale lootmine õigustatud. Kõigest kolm aastat pärast seda, kui apostlid süneedriumi ees seisid, kaotas Kaifas Rooma võimude soosingu ja ta kõrvaldati ülempreestri ametist.

11. Mis sai Pontius Pilatusest ja juudi elukorraldusest, ning mida sa sellest järeldad?

¹¹ Korralduse Kaifas ametist maha võtta andis Pilatusest kõrgem ametnik, Süüria maavalitseja Lucius Vitellius, ja Kaifase lähedane sõber Pilatus ei saanud midagi selle ärahoidmiseks ette võtta. Tegelikult kõigest aasta pärast Kaifase tagandamist kõrvaldati ka Pilatus ametist ja kutsuti Rooma tõsistele süüdistustele vastust andma. Mis puudutab juudi juhte, kes lootsid keisrile, siis roomlased võtsidki ära nende „paiga ja rahva”. See toimus aastal 70 m.a.j, mil rooma sõjaväed tegid Jeruusalemma täiesti maatasa, sealhulgas hävitasid ka templi ja süneedriumisaali. Kui õigeks osutusid küll laulukirjutaja sõnad: „Ärge lootke õilsate peale, inimlaste peale, kelle käes ei ole abi!” (Johannese 11:48; Laul 146:3.)

12. Kuidas kinnitab Jeesuse näide hästi seda, et on tark kuuletuda Jumalale?

¹² Teisest küljest, Jumal oli määranud ülesäratatud Jeesus Kristuse Ülempreestriks suures vaimses templis. Ükski inimene ei saa teda ametist kõrvaldada. Tõepoolest, Jeesusel on „preestriamet, mis ei lähe kellegi teise kätte” (Heebrealastele 2:9; 7:17, 24; 9:11). Jumal pani Jeesuse ka Kohtumõistjaks elavate ja surnute üle (1. Peetruse 4:5). Kuna Jeesusel on niisugused volitused, võib ta otsustada, kas Joosep Kaifas ja Pontius Pilatus saavad jälle elavaks (Matteuse 23:33; Apostlite teod 24:15).

Nüüdisaja kartmatud Kuningriigi kuulutajad

13. Milline töö on nüüdisajal olnud inimestest ja milline Jumalast? Põhjenda.

¹³ Nii nagu esimesel sajandil, on ka meie päevil palju Jumala vastaseid (Apostlite teod 5:39). Näiteks kui Jehoova tunnistajad keeldusid Saksamaal tervitamast Adolf Hitlerit kui füürerit, ähvardas Hitler nad hävitada. (Matteuse 23:10.) Tema tõhus sõjamasin näis olevat selleks täiesti suuteline. Natsidel õnnestus kinni võtta tuhandeid tunnistajaid ja saata nad koonduslaagritesse. Nad koguni tapsid osa neist. Kuid natsid ei suutnud murda tunnistajate otsust kummardada üksnes Jumalat ega neid kui jumalateenijate gruppi kõrvaldada. Nende kristlaste töö oli Jumalast, mitte inimestest, ja Jumala tööd ei või keegi tühjaks teha. Kuuskümmend aastat hiljem teenivad ustavad tunnistajad, kes Hitleri koonduslaagrites ellu jäid, ikka Jehoovat „kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest”, samas kui Hitlerist ja tema natsiparteist on alles vaid sünge mälestus (Matteuse 22:37).

14. a) Mida on vastupanijad teinud, et Jumala teenijaid laimata, ja mis on olnud selle tagajärg? b) Kas nende pingutused tekitavad Jumala rahvale püsivat kahju? (Heebrealastele 13:5, 6.)

¹⁴ Pärast natside katseid on teisedki alustanud Jehoova ja tema rahva vastu kaotusega lõppevat lahingut. Mitmes Euroopa riigis on salakavalad religioossed ja poliitilised jõud püüdnud Jehoova tunnistajaid tembeldada ohtlikuks sektiks. Sama süüdistus esitati ka esimese sajandi kristlaste vastu (Apostlite teod 28:22). Ent tõsi on see, et Euroopa Inimõiguste Kohus on tunnustanud Jehoova tunnistajaid kui religiooni, mitte sekti. Kahtlemata teavad seda ka vastupanijad. Siiski jätkavad nad laimamist. Kuna tunnistajatest on loodud niisugune eksitav kujutluspilt, on mõningaid neist töölt vallandatud. Tunnistajate lapsi on koolis kimbutatud. Mõned on kartusest tühistanud nende hoonete rendilepingud, kus Jehoova tunnistajad on pikka aega saanud koosolekuid pidada. Mõnikord on ametivõimud koguni keeldunud andmast kodakondsust inimesele pelgalt sel põhjusel, et ta on Jehoova tunnistaja! Jumala teenijaid see aga ei hirmuta.

15., 16. Kuidas on Jehoova tunnistajad Prantsusmaal reageerinud kristlikule tööle osutatud vastuseisule, ja miks nad jätkavad kuulutamist?

¹⁵ Prantsusmaal on inimesed üldiselt mõistlikud ja erapooletud. Mõningad vastased on aga püüdnud kehtestada seadusi, mis takistaksid Kuningriigi tööd. Kuidas on Jehoova tunnistajad reageerinud? Nad on osalenud kuulutustöös innukamalt kui kunagi varem ja see on toonud häid tulemusi. (Jakoobuse 4:7.) Kõigest poole aastaga tõusis selles riigis koduste piibliuurimiste arv tervelt 33 protsenti! See ajab Saatana kindlasti marru, kui ta näeb, et siirasüdamelised inimesed Prantsusmaal reageerivad positiivselt heale sõnumile (Ilmutuse 12:17). Meie kaaskristlased Prantsusmaal on veendunud, et nende puhul täituvad prohvet Jesaja sõnad: „Ei kõlba ükski relv, mis valmistatakse sinu vastu, ja sa mõistad hukka kõik keeled, kes tõusevad sinuga kohut käima!” (Jesaja 54:17).

¹⁶ Jehoova tunnistajad ei tunne rõõmu sellest, et neid taga kiusatakse. Ent kuuletudes Jumala käsule, mille ta on andnud kõigile kristlastele, ei või nad jätta rääkimata seda, mida on kuulnud. Nad püüavad olla head kodanikud. Kui aga Jumala Seadus ja inimeste seadus lähevad vastuollu, tuleb Jumala sõna rohkem kuulda.

Ärge kartke neid

17. a) Miks me ei peaks oma vaenlasi kartma? b) Mismoodi meil tuleks tagakiusajatesse suhtuda?

¹⁷ Meie vaenlaste seisund on väga ebakindel. Nad võitlevad Jumala vastu. Sellepärast, vastavalt Jeesuse nõuandele, me ei karda neid, vaid hoopis palvetame nende eest, kes meid taga kiusavad (Matteuse 5:44). Kui mõni neist seisab Jumalale vastu teadmatusest, nagu Saulus Tarsosest, siis me palume, et Jehoova avaks nende silmad nägema tõde (2. Korintlastele 4:4). Saulusest sai kristlik apostel Paulus ja talle põhjustasid tolle aja võimud palju kannatusi. Siiski tuletas ta oma kaasusklikele meelde, „et nad alistuksid valitsejaile ja ülemaile, oleksid sõnakuulelikud, valmis igaks heaks teoks, ei laimaks kedagi [isegi mitte kõige tulihingelisemaid tagakiusajaid], ei oleks riiakad, vaid leebed, osutades kõike tasadust kõigi inimeste vastu” (Tiitusele 3:1, 2). Jehoova tunnistajad nii Prantsusmaal kui mujal püüavad selle nõuande järgi elada.

18. a) Mil viisil võib Jehoova oma rahva päästa? b) Mis on lõpptulemus?

¹⁸ Jumal ütles prohvet Jeremijale: „Mina olen sinuga ja päästan sind” (Jeremija 1:8). Kuidas Jehoova meid tänapäeval tagakiusamisest päästab? Ta võib lasta tõusta erapooletutel kohtunikel, nagu oli Gamaaliel. Või hoolitseb ta selle eest, et korrumpeerunud ja vaenulik ametnik asendatakse ootamatult mõistlikumaga. Mõnikord võib Jehoova siiski lubada oma rahva tagakiusamisel mõnda aega kesta (2. Timoteosele 3:12). Kui Jumal lasebki tagakiusamisel meile osaks saada, annab ta ka alati jõudu, et suudaksime vastu pidada (1. Korintlastele 10:13). Ja ükskõik, mida me kogeme, võime olla kindlad lõpptulemuses: need, kes võitlevad Jumala rahva vastu, võitlevad Jumala vastu, ja Jumala vastaseid ei saada edu.

19. Milline tekst on valitud aastaks 2006, ja miks on see kohane?

¹⁹ Jeesus ütles oma jüngritele, et neid ootavad ees katsumused (Johannese 16:33). Seetõttu on praegu ajakohasem kui kunagi varem Apostlite teod 5:29: „Jumala sõna tuleb rohkem kuulda kui inimeste sõna.” Need sõnad on valitud Jehoova tunnistajate 2006. aasta tekstiks. Olgu meie soov kogu tuleval aastal ja ka kogu igaviku kestel kuuletuda Jumalale iga hinna eest!

[Allmärkus]

Kas sa oskad vastata?

• Millise julgustava eeskuju jätsid apostlid meile sellega, kuidas nad vastupanule reageerisid?

• Miks tuleks meil alati Jumala sõna rohkem kuulda kui inimeste sõna?

• Kelle vastu meie vastased tegelikult võitlevad?

• Millist tulemust võivad oodata need, kes tagakiusamises vastu peavad?

[Väljavõte lk 23]

Aasta 2006 tekst on: „Jumala sõna tuleb rohkem kuulda kui inimeste sõna.” (Apostlite teod 5:29)

[Pilt lk 19]

„Jumala sõna tuleb rohkem kuulda kui inimeste sõna”

[Pilt lk 21]

Kaifas lootis inimestele, mitte Jumalale