„Ma nägin Jumala nägemusi”

1.–3. a) Kirjelda, mida Hesekiel nägi ja kuulis. (Vaata pilti peatüki alguses.) b) Mida tähendab see, et Hesekieli peale tuli Jehoova käsi, ja kuidas kogetu talle mõjus?

HESEKIEL vaatab üle liivase välja kaugusse. Horisondil paistab midagi. Ta pingutab silmi ja näeb justkui tormi jõudu kogumas. Kuid see pole mingi tavaline torm. Hesekieli silmad lähevad hämmastusest pärani. Talle läheneb hiigelsuur pilv, mille sees sähvib tuli ja mille hõõgus meenutab talle kulla ja hõbeda sulamit. Pilvest kostab valju häält, mis tugevneb seda enam, mida lähemale pilv jõuab. See on otsekui sõjaväe kära. (Hes. 1:4, 24.) Samal ajal rebib tugev põhjatuul Hesekieli juukseid ja riideid.

² Hesekiel on seda nägemust nähes umbes 30-aastane. See on esimene paljudest unustamatutest nägemustest, mida ta oma elu jooksul näeb. Ta tunneb enda peal Jehoova kätt, tema võimsat püha vaimu. See, mida ta püha vaimu mõjutusel näeb ja kuuleb, ületab kõik, mida ka parim eriefektidega film võiks vaatajale pakkuda. Nähtust rabatuna langeb Hesekiel silmili maha. (Hes. 1:3, 28.)

³ Jehoova eesmärk polnud aga Hesekielile lihtsalt muljet avaldada. See nägemus, nagu kõik teisedki Hesekieli raamatu nägemused, oli ülimalt tähendusrikas prohvetile endale ja on seda ka Jehoova teenijatele tänapäeval. Vaatame nüüd lähemalt, mida Hesekiel nägi ja kuulis.

4., 5. Millises olukorras oli Jumala rahvas, kui Hesekiel selle nägemuse sai?

⁴ Loe Hesekiel 1:1–3. Millises olukorras oli Jumala rahvas, kui Hesekiel selle nägemuse sai? Oli aasta 613 e.m.a. Nagu nägime eelmisest peatükist, oli Hesekiel toodud Babülooniasse. Ta elas koos teiste pagendatutega Kebari jõe ääres, mis oli ilmselt laevatatav kanal ning hargnes Eufrati jõest ja suubus sinna ka tagasi.

⁵ Pagendatute kodulinn Jeruusalemm oli umbes 800 kilomeetri kaugusel.a Sealsest templist, kus Hesekieli isa oli preestrina teeninud, oli saanud ebajumalakummardamise ja kõlvatuse pesa. Jeruusalemma kuningatroon, kus Taavet ja Saalomon olid kord au ja hiilgusega valitsenud, oli nüüd rahvale häbiks. Ustavusetu kuningas Joojakin oli toodud Babüloni. Tema asemel valitses Sidkija, kes tegi samuti Jehoova silmis kurja ning polnud muud kui babüloonlaste marionett. (2. Kun. 24:8–12, 17, 19.)

6., 7. Miks võis Hesekiel tunda, et aeg on sünge?

⁶ Hesekieli-taolisele usumehele võis see aeg tunduda nii sünge, kui üldse olla saab. Osa pagendatud juute võis mõelda, kas Jehoova on nad jäädavalt maha jätnud ja kas armutu Babüloonia oma lugematu hulga ebajumalatega pühib õige jumalateenimise ja Jehoova kuningavõimu esindajad tõesti maa pealt minema.

⁷ Seda taustteavet meeles pidades võiksid kõigepealt Hesekieli esimese nägemuse läbi lugeda. (Hes. 1:4–28.) Püüa panna end Hesekieli asemele ning kujutle, mida täpselt võis ta kuulda ja näha.

 8. Mida Hesekiel nägemuses nägi ja mida see sümboliseerib?

⁸ Hesekiel nägi nägemuses tohutu suurt aukartustäratavat sõidukit, mida on nimetatud vankriks. Sel oli neli hiiglaslikku ratast ja iga ratta kõrval oli ebatavalise välimusega vaimolend. Hiljem nimetab Hesekiel neid olendeid keerubiteks. (Hes. 10:1.) Olendite pea kohal laius kolossaalne pind, mis oli nagu jää, ja selle kohal oli Jumala auline troon. Troonil nägi Hesekiel istumas Jehoovat ennast. Kuid mis oli selle kõige tähendus? See aukartustäratav sõiduk sümboliseerib Jehoova organisatsiooni taevast osa. Vaatame kolme põhjust, miks võib nii öelda.

 9. Miks võib Jehoova organisatsiooni taevast osa võrrelda sõidukiga?

⁹ Jehoova juhib oma taevaseid looduid. Selles nägemuses oli Jehoova troon keerubite kohal. Ka muudes kirjakohtades on öeldud, et Jehoova istub troonil keerubite kohal või vahel. (2. Moos. 25:22; loe 2. Kuningate 19:15; Laul 80:1.) Muidugi ei istu Jehoova keerubite kohal sõna otseses mõttes – justkui oleks tal vaja, et need võimsad vaimolendid teda kannaksid –, nii nagu ta ei sõida ka sõna otseses mõttes vankris. Keerubid hoopis toetavad Jehoova ülemvõimu. Nad on valmis minema kuhu tahes, et tema tahet ellu viia. Keerubid nagu teisedki inglid on Jehoova teenijad, tema esindajad. (Laul 104:4.) Jehoova istub nende kohal selles mõttes, et ta juhib neid, ning nad kõik alluvad talle, moodustades üheskoos otsekui sõiduki, mis läheb sinna, kuhu juht soovib.

10. Millest võib järeldada, et neli keerubit sümboliseerivad kõiki ustavaid vaimolendeid?

¹⁰ Neli keerubit sümboliseerivad kõiki ustavaid vaimolendeid. Arv neli viitab Piiblis sageli sümmeetriale või täielikkusele, väljendades seega kõikehaaravust. Niisiis sümboliseerivad nägemuse neli keerubit kõiki Jehoova ustavaid vaimpoegi. Peale selle olid sõiduki rattad ja ka keerubid ise täis silmi, mis kõneleb valvsusest – palju suurema hulga vaimolendite kui ainult nende nelja keerubi valvsusest. Ja nagu Hesekieli kirjeldusest selgub, oli sõiduk hiigelsuur, nii et isegi võimsad keerubid paistsid selle kõrval väiksed. (Hes. 1:18, 22; 10:12.) Ka Jehoova organisatsiooni taevane osa on tohutult suur ja sinna kuulub hulga rohkem vaimolendeid kui vaid neli keerubit.

11. Millist nägemust nägi Taaniel ning mida me võime sellest järeldada Hesekieli nägemuse kohta?

¹¹ Taaniel nägi nägemuses midagi samasugust. Prohvet Taaniel, kes elas Babülonis üle pikad pagendusaastad, nägi samuti nägemust taevas toimuva kohta. Ka tema nägemuses olid Jehoova troonil rattad. Taanieli nägemus rõhutab Jehoova taevase pere suurust: Jehoova vaimpoegi oli „tuhat korda tuhat ... ja kümme tuhat korda kümme tuhat”. Nägemuses räägitakse neist kui taevasest kohtust. „Kohus võttis istet”, mis viitab sellele, et igaühel neist on Jehoova organisatsioonis oma koht. (Taan. 7:9, 10, 13–18.) On loogiline järeldada, et Hesekieli nägemus räägib sellestsamast vaimolendite kogust.

12. Miks tasub uurida selliseid nägemusi nagu Hesekieli oma?

¹² Jehoova teab, et mõtlemine nähtamatutele asjadele kaitseb meid. (Loe 2. Korintlastele 4:18.) Lihast ja luust inimestena kipume keskenduma liialt nähtavatele asjadele, maistele muredele, mis on vaid ajutised. Saatan kasutab seda kalduvust osavalt ära ning teeb kõik selleks, et me ainult maistele asjadele mõtleksimegi. Aitamaks meil talle vastu seista, on Jehoova andnud meile muu hulgas ka Hesekieli nägemuse taevasest vankrist, mis näitab, kui ülev ja võimas on Jehoova organisatsiooni taevane osa.

13., 14. a) Kuidas kirjeldas Hesekiel rattaid, mida ta nägi? b) Miks iseloomustab ratastel troon hästi Jehoova valitsust?

¹³ Hesekiel kirjeldab kõigepealt nelja keerubit ning selle väljaande 4. peatükist näeme, mida me võime nendest olenditest ja nende tähelepanuväärsest välimusest Jehoova kohta õppida. Keerubite kõrval nägi Hesekiel nelja ratast, mis moodustasid ilmselt hiigelsuure nelinurga. (Loe Hesekiel 1:16–18.) Näis, nagu oleksid need tehtud krüsoliidist, mis on läbipaistev või läbikumav ning kollast või kollakasrohelist värvi vääriskivi. See kaunis materjal helkis.

¹⁴ Need rattad köitsid Hesekieli tähelepanu. Tegemist oli ju millegi täiesti tavatuga: ratastel trooniga. Maiste valitsejate troon asub tavaliselt ühe kindla koha peal, iseloomustades hästi nende piiratud võimu. Kuid Jehoova valitsus on sootuks teistsugune. Nagu Hesekiel peagi tõdes, on Jehoova võim piiritu. (Neh. 9:6.) See ulatub sõna otseses mõttes igale poole.

15. Mida ütles Hesekiel rataste suuruse ja konstruktsiooni kohta?

¹⁵ Hesekiel oli rabatud rataste suurusest. Ta kirjutab: „Rattad olid hämmastavalt kõrged.” Kujutle, kuidas ta pea kuklas neid kolossaalseid helkivaid rattaid silmitses. Hesekiel lisab huvitava detaili: „Kõigi nelja väliskülg oli ümberringi täis silmi.” Vahest aga kõige hämmastavam oli rataste konstruktsioon. Hesekiel ütleb: „Paistis, nagu oleks ratas olnud ratta sees.” Mida see tähendab?

16., 17. a) Mida tähendab see, et ratas oli ratta sees? b) Mida näitavad need rattad taevase vankri manööverdusvõime kohta?

¹⁶ Ilmselt koosnes iga ratas kahest täisnurga all ristamisi asetsevast rattast, mis olid samal vertikaalsel telgjoonel. See selgitaks, kuidas on võimalik, et need rattad said minna ilma pöördumata igas neljas suunas, nagu Hesekiel ütleb. Mida näitavad need rattad sõiduki enda kohta?

¹⁷ Sellised hiigelsuured rattad võisid juba ainsa pöördega läbida tohutu vahemaa. Nägemusest võib järeldada, et sõiduk liikus välgukiirusel. (Hes. 1:14.) Pealegi, tänu erilistele ratastele oli sel sõidukil harukordne manööverdusvõime, millest insenerid võivad vaid unistada. Hesekieli nähtud sõiduk võis kiirust kaotamata ja isegi pöördumata suunda muuta. Ent see ei muutnud suunda pimesi. See, et ratta väliskülgedel olid silmad, annab mõista, et sõiduk oli teadlik kõigest ümbritsevast.

18. Mida võib järeldada sellest, et rattad olid tohutu suured ja täis silmi?

¹⁸ Mida soovis Jehoova selle nägemusega Hesekielile ja kõigile teistele oma teenijatele õpetada? Mida me seni oleme teada saanud? Jehoova organisatsiooni taevane osa on aukartustsisendav ja võimas, nagu annab mõista rataste materjal ja suurus. See on kõigest teadlik, mida võib järeldada sellest, et rattad olid täis silmi. Jehoova enda silmad näevad kõikjale. (Õpet. 15:3; Jer. 23:24.) Peale selle on tal miljoneid inglitest teenijaid, kelle ta võib saata kuhu tahes, et nad uuriksid, mida vaja, ja olukorrast talle ette kannaksid. (Loe Heebrealastele 1:13, 14.)

19. Mida näitavad taevase vankri kiirus ja manööverdusvõime Jehoova ja tema organisatsiooni taevase osa kohta?

¹⁹ Samuti oleme näinud, et Jehoova organisatsiooni taevane osa on ülikiire ja erakordselt hea manööverdusvõimega. Mõelgem, kuidas see erineb inimeste valitsustest, institutsioonidest ja organisatsioonidest. Need kobavad pimeduses, suutmata kohaneda muutlike oludega, kuni neid tabab krahh või need välja vahetatakse. Seevastu taevase vankri kirjeldus sobib hästi kokku selle juhi, Jumal Jehoova mõistlikkuse ja kohanemisvõimega. Nagu Jumala nimigi näitab, võib ta saada kelleks tahes, et oma eesmärgid ellu viia. (2. Moos. 3:13, 14.) Näiteks võib ta ühe hetkega saada vägevaks sõdalaseks, kes võitleb oma rahva eest. Kuid sama kiiresti võib ta saada halastavaks andestajaks, kes lohutab ja toetab neid, kes on murtud südamega ja oma patte siiralt kahetsevad. (Laul 30:5; Jes. 66:13.)

20. Miks tasub mõtiskleda selle üle, kui võimas on Jehoova taevane vanker?

²⁰ Kas sullegi avaldab muljet see, kui võimas on Jehoova taevane vanker? Pidagem meeles, et see vanker sümboliseerib midagi, mis on päriselt olemas. Me ei peaks kunagi mõtlema, et Jehoova, Jeesus ja inglid ei näe mõnd probleemi, mis meid masendab. Samuti ei pea me kartma, et Jehoova ei tule meile õigel ajal appi või et tema organisatsioon ei suuda praeguses ebastabiilses maailmas muutustega kohaneda. Nägemuses kuulis Hesekiel ka üht häält taevast hüüdmas: „Ratastik, liigu!” (Hes. 10:13.) Ärgem siis unustagem, et Jehoova organisatsioon on aina liikvel. Ent nii vaimustav, kui see vanker ka pole, äratab meis veelgi suuremat aukartust selle juht Jehoova ise.

21., 22. Kuidas selgitada vankri koos püsimist?

²¹ Nüüd köitis Hesekieli tähelepanu miski, mis oli rataste kohal. Ta nägi seal laiumas mingit pinda. „See oli nagu sädelev jää, mis äratas aukartust.” (Hes. 1:22.) See kiiskav läbikumav pind laotus kõrgel keerubite pea kohal. Tehnilise mõtlemisega lugejal võib nüüdseks olla taevase sõiduki kohta hulga küsimusi tekkinud. Näiteks, mis seda pinda rataste kohal hoiab ja kuidas saavad rattad liikuda, kui vankril pole telgi? Ent ärgem unustagem, et see sõiduk on sümboolne ega pea alluma füüsikaseadustele, kuna see illustreerib seda, mis eksisteerib vaimumaailmas. Pealegi ütleb Hesekiel: „Olendites tegutsev vaim oli ka rattais.” (Hes. 1:20, 21.) Mis vaim see oli?

²² Ilmselgelt oli see Jehoova püha vaim, võimsaim jõud, mis üldse olemas. See jõud hoiab taevase sõiduki osi koos, annab sellele energia ja tagab selle täiuslikult harmoonilise liikumise. Vaatame nüüd, kuidas Hesekiel kirjeldab isikut, kes vankrit juhib.

23. Milliseid väljendeid Hesekiel kasutab, kui püüab Jehoovat kirjeldada, ja miks?

²³ Loe Hesekiel 1:26–28. Oma nägemust kirjeldades kasutab Hesekiel sageli selliseid väljendeid nagu „sarnanes”, „oli otsekui”, „meenutas”, „paistis olevat”. Nendes salmides teeb ta seda aga eriti palju. Paistab, nagu oleks tal nähtu kirjeldamiseks raske sõnu leida. Ta nägi „midagi, mis sarnanes safiirikiviga ja meenutas trooni”. Kas suudad kujutleda trooni, mis on välja tahutud ühest hiiglaslikust sügavsinisest safiirist? Ja sel troonil „istus keegi, kes oli välimuselt inimese sarnane”.

24., 25. a) Millele võib meie mõtted viia Jehoova trooni ümbritsev vikerkaar? b) Millist mõju Jumalalt saadud nägemused prohvetitele avaldasid?

²⁴ Selle isiku kuju oli vaevu tajutav, sest nii tema vöökohast ülal- kui ka allpool kiirgas tuleleekidena tema auhiilguse sära. Kujutle, kuidas prohvet silmi kissitas ja neid käega varjas, et troonil istujat näha. Edasi kirjeldab Hesekiel nägemuse kõige kaunimat osa: „Kõikjal tema ümber oli sära otsekui vikerkaare sära vihmasel päeval pilvedes.” Kas pole nii, et taevalaotuses olev vikerkaar on meeliülendav vaatepilt? See kaunis nähtus meenutab meile Looja auhiilgust. Samuti viib see meie mõtted rahulepingule, mille Jehoova pärast veeuputust inimestega sõlmis. (1. Moos. 9:11–16.) Kuigi Jehoova on vägev, koguni kõikvõimas, on ta rahu Jumal. (Heebr. 13:20.) Tema enda südames valitseb rahu ja seda hoovab temast ka kõigile tema ustavatele teenijatele.

²⁵ Millist mõju Jehoova auhiilguse nägemine Hesekielile avaldas? Ta kirjutab: „Kui ma seda nägin, langesin ma silmili maha.” Ta oli täis aukartust. Samamoodi reageerisid mitmed teised prohvetid, kui said Jehoovalt nägemusi. Ja pole ka ime, sest sellised kogemused sisendavad kahtlemata aukartust, teevad lausa hingetuks. (Jes. 6:1–5; Taan. 10:8, 9; Ilm. 1:12–17.) Siiski andsid Jehoovalt saadud nägemused neile meestele jõudu juurde. Nii oli ka Hesekieliga. Meiegi saame uut jõudu, kui uurime selliseid Piiblisse kirjapandud nägemusi.

26. Kuidas kinnitas see nägemus Hesekieli usku?

²⁶ Kui Hesekielil oli mingeid kahtlusi või kartusi Jumala rahva olukorra pärast Babüloonias, kinnitas see nägemus kindlasti tema usku. Ükskõik kas Jumalale ustavad inimesed olid Jeruusalemmas, Babüloonias või kusagil mujal, Jehoova taevane vanker võis jõuda nendeni igal pool. Ükski saatanlik suurvõim ei saa eales vastu Jumalale, kes juhib sellist võimsat vaimolendite väge. (Loe Laul 118:6.) Hesekiel nägi ka seda, kuidas vankri rattad maad puudutasid. (Hes. 1:19.) Seegi kinnitas, et Jehoova taevane vanker pole inimestest kaugel. Oli selge, et Jehoova tõesti hoolib oma pagendatud teenijatest. Taevase isa abi oli neile kogu aeg kättesaadav.

27. Kuidas see Hesekieli nägemus meie elu puudutab?

²⁷ Kuidas see Hesekieli nägemus meie elu puudutab? Praegu ründab Saatan õiget jumalateenimist raevukamalt kui eales varem. Ta püüab panna meid uskuma, et oleme üksi, eraldatud, kaugel oma taevasest isast ja tema organisatsioonist. Ärgem iialgi lubagem sellistel valedel oma meelt ja südant mõjutada! (Laul 139:7–12.) Nagu oli Hesekielil, on meilgi põhjust tunda Jehoova ees aukartust. Me ei pruugi küll seetõttu silmili maha langeda, kuid kas ei vaimusta meidki Jehoova organisatsiooni taevase osa vägevus, kiirus, paindlikkus, kohanemisvõime ja ilu?

28., 29. Mis tõendab, et taevane vanker on viimase saja aasta jooksul pidevalt edasi liikunud?

²⁸ Ent Jumala organisatsioonil on ka maapealne osa. Kuigi see koosneb ebatäiuslikest inimestest, on Jehoova selle kaudu hämmastavaid asju korda saatnud. Üle kogu maailma on tema teenijad teinud tegusid, mida nad omaenda jõul poleks eales teha suutnud. (Joh. 14:12.) Sa näed selle kohta kuhjaga tõendeid, kui sirvid kasvõi põgusalt raamatut „Jumala kuningriik valitseb!”. Näiteks on Jehoova teenijad teinud viimase saja aasta jooksul erakordses ulatuses kuulutustööd. Peale selle on Jehoova organisatsioon andnud Jehoova rahvale suurepärast õpetust, saavutanud märkimisväärseid kohtuvõite ja kasutanud tema tahte täitmiseks uusimat tehnikat.

²⁹ Kui mõtleme, mida neil viimseil päevil on õige jumalateenimise taastamiseks tehtud, tajume selgelt, et selle kõige taga on Jehoova taevane vanker. On tõesti suur au teenida kõrgeimat Jumalat Jehoovat ja käia ühte sammu tema imelise organisatsiooniga. (Laul 84:10.)

30. Millest tuleb juttu järgmises peatükis?

³⁰ Hesekieli nägemusest on aga veel muudki õppida. Järgmises peatükis räägime lähemalt tema nähtud neljast keerubist. Mida õpetavad need erakordsed olendid meile Jehoova kohta?