Neli neljanäolist olendit

1., 2. Miks on Jehoova inimestele olulist infot andes kasutanud nii-öelda näitlikke õppevahendeid?

VÄIKESTE lastega pere istub köögilaua ääres ja uurib Piiblit. Et aidata lastel ühest Piibli õpetusest aru saada, näitab isa neile mõnd lihtsat pilti. Laste naerul nägudest ja elavatest kommentaaridest on näha, et see õppemeetod toimib. Piltide abil aitab isa lastel mõista Jehoova kohta asju, millest nad muidu aru ei saaks.

² Ka meie taevane isa Jehoova on kasutanud nii-öelda näitlikke õppevahendeid, et aidata meil mõista asju, mida me muidu ei mõistaks. Näiteks, selleks et selgitada sügavaid tõdesid enda kohta, andis ta Hesekielile muljet avaldava nägemuse, millest rääkisime eelmises peatükis. Vaatame nüüd, mis tähendus on selle nägemuse neljanäolistel olenditel ja kuidas selle mõistmine meid Jehoovale lähendab.

 3. a) Mida nägi Hesekiel kirjakoha Hesekiel 1:4, 5 järgi? (Vaata pilti peatüki alguses.) b) Mida huvitavat võib täheldada selle juures, kuidas Hesekiel nähtut kirjeldab?

³ Loe Hesekiel 1:4, 5. Hesekiel ütleb, et „keset tuld oli neli elusolendit”, kellel oli ingli, inimese ja looma tunnuseid. Fraasi „oli neli elusolendit” võib tõlkida ka „oli midagi nelja elusolendi sarnast”. On huvitav, et Hesekiel kasutab oma raamatu esimeses peatükis olevat nägemust kirjeldades mitut puhku selliseid väljendeid nagu „sarnanesid”, „oli nagu”, „meenutas”. (Hes. 1:13, 24, 26.) Ilmselgelt mõistis Hesekiel, et näeb vaid sümboolseid kujutisi sellest, mis eksisteerib vaimumaailmas.

 4. a) Millist mõju nägemus Hesekielile avaldas? b) Mida Hesekiel keerubite kohta ilmselt teadis?

⁴ Nägemuses nähtu ja kuuldu täitis Hesekieli aukartusega. Neli elusolendit „sarnanesid hõõguvate sütega” ja nende edasi-tagasi liikumine „oli nagu välgu sähvimine”. Nende tiibade vihin „oli nagu vetevoogude müha”, ja kui nad liikusid, „oli see otsekui sõjaväe kära”. (Hes. 1:13, 14, 24–28; vaata kasti „Keset tuld oli neli elusolendit”.) Ühes hilisemas nägemuses nimetab Hesekiel neid olendeid keerubiteks, kes on võimsad vaimolendid. (Hes. 10:2.) Preestri pojana teadis ta, et keerubid on Jumala teenijad, keda seostatakse tema lähedaloluga. (1. Ajar. 28:18; Laul 18:10.)

 5. a) Kuidas rõhutavad keerubid ja nende neli nägu Jehoova väge ja majesteetlikkust? b) Miks viib Hesekieli kirjeldus neist olendeist mõtted Jumala nime tähendusele? (Vaata allmärkust.)

⁵ Loe Hesekiel 1:6, 10. Hesekiel ütleb, et igal keerubil oli neli nägu: inimese, lõvi, pulli ja kotka oma. Kahtlemata rõhutasid need neli nägu Hesekielile Jehoova väge ja majesteetlikkust. Miks võib nii öelda? Iga nägu kuulus võimsale, vägevale ja majesteetlikule olendile. Lõvi on majesteetlik metsloom, pull rammukas koduloom, kotkas võimas lind ja inimene Jumala maise loodu kroon, kellel on võim kogu loomariigi üle. (Laul 8:4–6.) Kõik need neli võimsat loodut, keda kujutasid keerubite näod, olid aga Jehoova kui kõrgeima valitseja trooni all. See illustreerib hästi seda, et Jehoova võib kasutada oma looduid oma eesmärkide elluviimiseks.a „Tal on kuningavõim kõige üle,” nagu ütles laulukirjutaja. (Laul 103:19; 148:13.)

 6. Miks võis Hesekiel järeldada, et keerubite neli nägu sümboliseerivad mingeid omadusi?

⁶ Kui Hesekiel nähtu üle mõtiskles, võis talle meenuda, kuidas varasematel aegadel elanud jumalateenijad olid kasutanud loomi millegi sümbolina. Näiteks oli patriarh Jaakob võrrelnud oma poega Juudat lõviga ja teist poega Benjamini hundiga. (1. Moos. 49:9, 27.) Seda sellepärast, et lõvi ja hunt sümboliseerivad omadusi, mis pidid ilmnema nii nende enda kui ka nende järeltulijate juures. Mõeldes sellistele näidetele Moosese kirjapandust, võis Hesekiel järeldada, et ka keerubite näod sümboliseerivad mingeid omadusi.

7., 8. Milliseid omadusi sümboliseerivad keerubite neli nägu?

⁷ Milliste omadustega seostasid enne Hesekieli elanud piiblikirjutajad lõvi, kotkast ja pulli? Pane tähele järgmisi fraase Piiblist. „Julged mehed, kelle süda on nagu lõvi süda.” (2. Saam. 17:10; Õpet. 28:1.) „[Kotka] silmad näevad kaugele.” (Iiob 39:27, 29.) „Pulli rammuga saadakse rikkalik saak.” (Õpet. 14:4.) Selliste tekstide põhjal võib öelda (nagu on meie väljaannetes varemgi tehtud), et kartmatu lõvi nägu sümboliseerib õiglust, kaugele nägeva kotka oma tarkust ja tugeva pulli oma võrreldamatut jõudu.

⁸ Kuid mida sümboliseerib inimese nägu? (Hes. 10:14.) See peab olema niisugune omadus, mida ei saa sümboliseerida ükski loom, vaid ainult inimene, kes on loodud Jumala sarnaseks. (1. Moos. 1:27.) Seda omadust, mida maa peal ilmutab üksnes inimene, tõstavad esile Jumala käsud „Armasta Jehoovat, oma Jumalat, kogu südamest” ja „Armastage oma ligimest nagu iseennast”. (5. Moos. 6:5; 3. Moos. 19:18.) Kui me sel moel isetut armastust ilmutame, peegeldame Jehoova enda armastust. Piibel ütleb: „Me armastame, sest tema on meid esmalt armastanud.” (1. Joh. 4:8, 19.) Niisiis sümboliseerib inimese nägu armastust.

 9. Kelle omadusi keerubite näod sümboliseerivad?

⁹ Kuid kelle omadusi keerubite näod sümboliseerivad? Kuna need neli keerubit sümboliseerivad kõiki ustavaid vaimolendeid, sümboliseerivad nende näod kõigi Jehoova taevase perekonna liikmete omadusi. (Ilm. 5:11.) Ja kuna keerubid on saanud elu Jehoovalt, on ka nende omadused temalt. (Laul 36:9.) Seega sümboliseerivad keerubite näod eelkõige Jehoova enda põhiomadusi. (Iiob 37:23; Laul 99:4; Õpet. 2:6; Miika 7:18.) Kuidas need omadused tema tegudes ilmnevad? Vaatame mõnd näidet.

10., 11. Mida head me kogeme tänu Jehoova neljale põhiomadusele?

¹⁰ Õiglus. „Jehoova armastab õiglust” ja ta on „Jumal, kes ei kohtle kedagi erapoolikult”. (Laul 37:28, 1988. a tõlge; 5. Moos. 10:17.) Ta on andnud kõigile inimestele olenemata nende positsioonist või taustast võimaluse saada tema teenijaks ja kogeda igikestvaid õnnistusi. Tarkus. „Jumal on südamelt tark” ja ta on andnud meile Piibli, raamatu, mis on täis tarku nõuandeid. (Iiob 9:4; Õpet. 2:7.) Piibli nõuanded aitavad meil igapäevaelu raskustega hakkama saada ja elada mõttekat elu. Jõud. „Jehoova ... on võimas jõult” ning ta annab püha vaimu kaudu meilegi jõudu, mis ületab tavapärase. Tänu sellele tuleme toime ka kõige karmimate katsumustega. (Nahum 1:3; Laul 46:1; 2. Kor. 4:7.)

¹¹ Armastus. „Jehoova ... on tulvil truud armastust” ega hülga kunagi oma ustavaid teenijaid. (Laul 103:8; 2. Saam. 22:26.) Isegi kui me ei suuda kehva tervise või kõrge ea tõttu teha Jehoova teenistuses enam nii palju kui varem, leiame lohutust teadmisest, et Jehoova ei unusta meie tehtud häid tegusid. (Heebr. 6:10.) Niisiis, tänu Jehoova õiglusele, tarkusele, jõule ja armastusele kogeme palju head juba praegu ning lõputuid õnnistusi tulevikus.

12. Mil määral me Jehoova omadusi mõista suudame?

¹² Muidugi on kõik see, mida me Jehoova omaduste kohta mõista suudame, „üksnes tema teede ääred”. (Iiob 26:14.) „Kõikvõimsa mõistmiseni me ei jõua”, sest „tema suurus on tabamatu”. (Iiob 37:23; Laul 145:3.) Järelikult pole Jehoova omadusi võimalik kokku lugeda ega üksteisest lahutada. (Laul 139:17, 18; loe Roomlastele 11:33, 34.) Õigupoolest tuleb seesama mõte välja ka Hesekieli nähtud nägemusest.

13., 14. Mida keerubite neli nägu üheskoos sümboliseerivad ja millest me seda järeldame?

¹³ Hesekiel nägi nägemuses, et keerubitel oli neli nägu. Nagu eelmises peatükis öeldud, viitab arv neli Piiblis sageli täielikkusele ja kõikehaaravusele. (Jes. 11:12; Matt. 24:31; Ilm. 7:1.) Seda nägemust kirjeldades mainib Hesekiel arvu neli eriti palju, tervelt kümme korda. (Hes. 1:5–18.) Mida me sellest järeldame? Just nagu neli keerubit sümboliseerivad kõiki Jumalale ustavaid vaimolevusi, sümboliseerivad keerubite neli nägu üheskoos kõiki Jehoova omadusi.b

¹⁴ Võrdluseks selle kohta, kuidas keerubite neli nägu võivad sümboliseerida rohkemat kui vaid nelja omadust, mõelgem sellessamas nägemuses kirjeldatud neljale rattale. Iga ratas omaette on muljet avaldav, kuid neli ratast üheskoos moodustavad midagi enamat: aluse, millele toetub kogu vanker. Samamoodi on nelja näoga: üheskoos ei sümboliseeri need mitte lihtsalt nelja tähelepanuväärset omadust, vaid kõiki Jehoova omadusi, millel rajaneb kogu tema isiksus.

15. Mida olulist ja julgustavat õppis Hesekiel oma esimesest nägemusest?

¹⁵ Sellest nägemusest õppis Hesekiel midagi väga olulist ja julgustavat Jehoova ja tema teenimise kohta. Oma raamatu avasõnades ütleb Hesekiel, et ta oli kaldealaste maal ning et „seal tuli ta peale Jehoova käsi”. (Hes. 1:3.) On huvitav, et Hesekiel mainib, et ta ei saanud seda nägemust mitte Jeruusalemmas, vaid seal, see tähendab Babüloonias.c Sellest õppis Hesekiel, et ehkki ta on pagenduses ning kaugel Jeruusalemmast ja templist, pole ta kaugel Jehoovast. Hesekiel võis Jehoovat õigel viisil teenida ükskõik kus ja mistahes olukorras. Tähtis oli, et tema südames oleksid õiged ajendid ja soov teda teenida.

16. a) Kuidas Hesekieli esimene nägemus meid aitab? b) Mis ajendab sind Jehoovat kogu südamest teenima?

¹⁶ Ent kuidas see, mida Hesekiel õppis, meid aitab? See kinnitab meile, et kui teenime Jehoovat kogu südamest, on ta alati meiega olenemata sellest, kus me elame, kui rusutuna end tunneme või mis olukorras me oleme. (Laul 25:14; Ap. t. 17:27.) Jehoova, kes on tulvil truud armastust iga oma teenija vastu, ei kaota meie suhtes kergesti lootust. (2. Moos. 34:6.) Me ei pea kartma, et Jehoova truu armastus meieni ei ulatu. (Laul 100:5; Rooml. 8:35–39.) Ja kuna see nägemus rõhutab Jehoova pühadust ja vägevust, kinnitab see meile, et Jehoova väärib austust ja teenimist. (Ilm. 4:9–11.) Seega võime olla Jehoovale väga tänulikud, et ta on niisuguste nägemuste kaudu aidanud meil mõista tähtsaid tõdesid iseenda kohta. Parem arusaamine Jehoova võrratutest omadustest teeb meid temaga veelgi lähedasemaks ning ajendab teda kogu jõust ja südamest ülistama ja teenima. (Luuka 10:27.)

17. Millest räägivad järgmised peatükid?

¹⁷ Kahjuks oli Hesekieli päeviks õige jumalateenimine rüvetunud. Järgmistes peatükkides vaatame, kuidas see juhtus, mida Jehoova ette võttis ja mida me tollastest sündmustest õppida võime.