„Te saate elavaks”

1.–3. Miks on juudid masenduses? (Vaata pilti peatüki alguses.)

BABÜLOONIAS olevad juudid on masenduses. Umbes viis aastat olid nad klammerdunud võltslootuste külge. Hoolimata Hesekieli näitemängudest ja võrdlustest ja sõnumitest keeldusid nad uskumast, et Jehoova laseb Jeruusalemma hävitada. Isegi siis, kui nad said teada, et Babüloonia sõjavägi on Jeruusalemma ümber piiranud, olid nad kindlad, et linnaelanikega ei juhtu midagi.

² Nüüd on piiramise algusest möödas kaks aastat. Äsja jõudis Jeruusalemmast Babülooniasse üks põgenik sõnumiga „Linn on hävitatud!”. See uudis on juutidele ränk löök. Nad püüavad juhtunust sotti saada: kuidas on võimalik, et nende armastatud linna, püha templit ja kallist kodumaad pole enam? Nende hinges pesitsenud lootused on asendunud meeleheitega. (Hes. 21:7; 33:21.)

³ Sel ahastuse ajal annab Jehoova Hesekielile võimsa nägemuse, mis sisendab rahvale lootust. Mis sõnum on selles nägemuses masendunud juutidele? Mis sõnum on selles Jumala rahvale tänapäeval ja mida me igaüks sellest õppida võime? Vastuste saamiseks uurigem lähemalt, mida Jehoova Hesekielile teada andis.

 4. Mis Hesekielile selles nägemuses silma hakkas?

⁴ Loe Hesekiel 37:1–10. Selles nägemuses leidis Hesekiel end keset orutasandikku, mis oli täis luid. Jehoova käskis tal käia ümber luude, ilmselt selleks et nägemus talle täit mõju avaldaks. Orutasandikul kõndides hakkas Hesekielile silma kaks asja: luid oli väga palju ning need olid täiesti kuivanud.

 5. Millised kaks käsku Jehoova Hesekielile andis ja mis toimus siis, kui Hesekiel need täitis?

⁵ Seejärel andis Jehoova Hesekielile kaks käsku, mille tulemusena pidid need luud järk-järgult elustuma. Esiteks käskis Jehoova teda: „Kuuluta prohvetlikult neile luudele.” Hesekiel pidi ütlema luudele, et need saaksid elavaks. (Hes. 37:4–6.) Niipea kui ta seda tegi, „kostis mingi hääl, klõbin: luud lähenesid üksteisele ning kinnitusid omavahel”. Prohvet nägi, et „neile kasvasid kõõlused ja liha ning nad kattusid nahaga”. (Hes. 37:7, 8.) Teiseks käskis Jehoova Hesekieli: „Kuuluta prohvetlikult tuulele.” Hesekielil tuli tuulele öelda, et see puhuks nende tapetute peale. Ta tegi, nagu kästud, ning „neisse tuli eluvaim, nad elustusid ja tõusid jalgadele – tohutu suur sõjavägi”. (Hes. 37:9, 10.)

 6. Millised Jehoova sõnad aitasid Hesekielil seda nägemust mõista?

⁶ Edasi selgitas Jehoova Hesekielile selle nägemuse tähendust. Ta ütles: „Inimesepoeg, need luud on kogu Iisraeli sugu.” Pärast seda kui pagendatud olid saanud sõnumi Jeruusalemma hävitamisest, tundus neile, et nad on otsekui surnud. Nad halasid: „Meie luud on kuivanud, meie lootus on kadunud, me oleme ära lõigatud.” (Hes. 37:11; Jer. 34:20.) Vastuseks rahva halale andis Jehoova teada, et see sünge nägemus surnuluudest sisaldab õigupoolest vaimustavat lootusesõnumit.

 7. Mida Jehoova Hesekielile ütles, nagu näitab Hesekiel 37:12–14, ja kuidas need sõnad pagendatutele mõjusid?

⁷ Loe Hesekiel 37:12–14. Selle nägemuse kaudu kinnitas Jehoova pagendatutele, et ta elustab nad ja viib nad kodumaale tagasi ning et nad jäävad sinna elama. Peale selle nimetas Jehoova neid oma rahvaks. Kindlasti oli see norguvajunud juutidele suureks lohutuseks. Miks võisid nad selle taastamisennustuse täitumises täiesti kindlad olla? Jehoova ütles: „Mina, Jehoova, olen rääkinud ja seda teinud.” Kui Jehoova midagi tõotab, on see sama hästi kui täitunud.

 8. a) Miks võib öelda, et „kogu Iisraeli sugu” oli surmalaadses seisundis? b) Mida näitab Hesekiel 37:9 Iisraeli sümboolse surma põhjuse kohta? (Vaata allmärkust.)

⁸ Kuidas täitus selle nägemuse sünge osa seoses vana aja Iisraeliga? Iisraeli hääbumine algas juba aastal 740 e.m.a, kui kümnest suguharust koosnev kuningriik langes ja selle elanikud viidi pagendusse. Umbes 130 aastat hiljem, kui ka Juuda rahvas kodumaalt pagendati, saabus aeg, kui „kogu Iisraeli sugu” oli vangistuses. (Hes. 37:11.) Piltlikult öeldes olid siis kõik pagendatud niisama elutud kui Hesekieli nägemuse luud.a Väärib märkimist, et Hesekiel ei näinud nägemuses lihtsalt luid, vaid täiesti kuivanud luid. See viitas sellele, et rahvas oli olnud surmalaadses seisundis juba pikka aega. Ja nii see tõepoolest oli, sest ühtekokku kestis Iisraeli ja Juuda pagendus üle 200 aasta: alates aastast 740 kuni aastani 537 e.m.a. (Jer. 50:33.)

 9. Mida samasugust nagu vana aja Iisrael koges ka Jumala Iisrael?

⁹ Iisraeli kohta käivatel taastamisennustustel, sealhulgas nendel, mida kuulutas Hesekiel, on ka suurem täitumine. (Ap. t. 3:21.) Nii nagu vana aja Iisrael nii-öelda tapeti ja oli pikka aega surnud, nõnda tapeti ka Jumala Iisrael ehk võitud kristlaste kogudus ning see sattus kauaks sümboolsesse vangistusse. (Gal. 6:16.) Nagu eelmises peatükis selgitati, algas see vangistus teisel sajandil ja kestis aastasadu, just nagu Jeesus mõistujutus nisust ja umbrohust oli teada andnud. (Matt. 13:24–30.) Kuna see vangistus oli nii pikk, võis võitute koguduse olukorda võrrelda täiesti kuivanud luudega. (Hes. 37:2.)

10. a) Mida Jehoova ette kuulutas, nagu näitab Hesekiel 37:7, 8? b) Mis olid mõned tegurid, mis taastasid jumalakartlike pagendatute usu kodumaale naasmisse?

¹⁰ Jehoova kuulutas ette, et tema rahvas elustub järk-järgult. (Hes. 37:7, 8.) Mis olid mõned tegurid, mis taastasid jumalakartlike pagendatute usu sellesse, et Iisrael naaseb kodumaale? Üks lootuse allikaid oli varasemate prohvetite kuulutatu. Näiteks Jesaja oli ennustanud, et väike osa juute, „püha sugu”, naaseb kodumaale. (Jes. 6:13; Iiob 14:7–9.) Arvatavasti toitsid sama lootust ka paljud Hesekieli kirjapandud taastamisennustused, samuti prohvet Taanieli ja teiste ustavate jumalateenijate viibimine Babülonis ning Babüloni langemine aastal 539 e.m.a.

11., 12. a) Kuidas Jumala Iisrael järk-järgult elustus? (Vaata ka kasti „Õige jumalateenimise järkjärguline taastamine”.) b) Mis küsimus tekib, kui mõelda sõnadele tekstis Hesekiel 37:10?

¹¹ Midagi samalaadset koges ka Jumala Iisrael ehk võitud kristlaste kogudus. Kui nad olid olnud surmalaadses seisundis juba sajandeid, „kostis mingi hääl, klõbin”: mõned jumalakartlikud inimesed asusid õiget jumalateenimist kaitsma. Näiteks üllitas William Tyndale 16. sajandil ingliskeelse piiblitõlke. Katoliku kirik oli raevus, et lihtrahvas sai nüüd Piiblit lugeda, ning Tyndale hukati. Sellest hoolimata jätkasid teised julged mehed Piibli väljaandmist eri keeltes, tänu millele kiirgas järjest rohkem valgust ümbritsevasse öösse.

¹² Hiljem asus Charles Russell koos oma mõttekaaslastega taastama õigeid arusaamu Piibli õpetustest. Sellega justkui kasvasid luude külge kõõlused ja liha. Siioni Vahitorn ja teised väljaanded aitasid inimestel Piibli tõdesid mõista ning see omakorda ajendas neid Jumala võitud teenijatega liituma. 20. sajandi alguses said võitud kristlased uut hoogu tänu „Loomise fotodraamale” ja raamatule „Lõpetatud saladus”. Peagi pärast seda jõudis kätte aeg, kui Jumal aitas oma rahval jalgadele tõusta. (Hes. 37:10.) Millal ja kuidas see juhtus? Seda aitavad mõista muistses Babüloonias toimunud sündmused.

13. a) Kuidas hakkasid teksti Hesekiel 37:10, 14 sõnad alates aastast 537 e.m.a täide minema? b) Millised piiblikohad näitavad, et ka nende järeltulijaid, kelle assüürlased olid pagendusse viinud, pöördus Iisraeli tagasi?

¹³ See osa Hesekieli nägemusest hakkas täide minema aastal 537 e.m.a. Kui Jehoova vabastas juudid Babüloonia vangipõlvest ja lasi neil Iisraeli naasta, nad otsekui „elustusid ja tõusid jalgadele”. Kõigepealt lahkus Babülooniast 42 360 juuti ja umbes 7000 mittejuuti. Nad läksid Iisraeli selleks, et Jeruusalemma ja sealset templit üles ehitada ning et asuda Iisraelimaale elama. (Esra 1:1–4; 2:64, 65; Hes. 37:14.) Ligikaudu 70 aastat hiljem pöördus koos Esraga pagendusest tagasi Jeruusalemma veel umbes 1750 meest. (Esra 8:1–20.) Niisiis tuli kodumaale tagasi üle 44 000 juudi, „tohutu suur sõjavägi”. (Hes. 37:10.) Peale selle näitab Piibel, et ka nende järeltulijaid, kelle assüürlased olid aastal 740 e.m.a pagendusse viinud, pöördus Iisraeli tagasi, et aidata seal templit üles ehitada. (1. Ajar. 9:3; Esra 6:17; Jer. 33:7; Hes. 36:10.)

14. a) Kuidas aitab tekst Hesekiel 37:24 meil mõista, millal toimub selle ennustuse peamine täitumine? b) Mis toimus aastal 1919? (Vaata ka kasti „Kuivanud luud ja kaks tunnistajat. Kuidas on need ennustused seotud?”.)

¹⁴ Milline oli selle prohvetikuulutuse suurem täitumine? Nagu Jehoova Hesekielile ühes teises ennustuses teada andis, pidi selle taastamisennustuse peamine täitumine toimuma pärast seda, kui suurem Taavet, Jeesus Kristus, on kuningana valitsema hakanud.b (Hes. 37:24.) Nii ka läks. Aastal 1919 pani Jehoova oma teenijate sisse oma vaimu. Selle tulemusena said nad elavaks ning nad vabastati Suurest Babülonist. (Jes. 66:8.) Jehoova lasi neil elama asuda nende omale maale ehk vaimsesse paradiisi. Kuidas aga on Jehoova nüüdisaegsest rahvast saanud suur sõjavägi?

15., 16. a) Kuidas on Jehoova nüüdisaegsest rahvast saanud suur sõjavägi? b) Kuidas see Hesekieli nägemus meid raskel ajal aitab? (Vaata kasti „Abi jalule tõusmiseks”.)

¹⁵ Aastal 1919 määras Kristus ametisse ustava ja aruka orja. Varsti pärast seda hakkas täituma ennustus, mida oli kuulutanud Sakarja, kes teenis prohvetina pagendusest naasnud juutide seas. See ennustus kõlas: „Paljud rahvad ning vägevad rahvahõimud tulevad ... otsima vägede Jehoovat.” Sakarja kasutas nende kohta kirjeldust „kümme meest rahvaste hulgast, kõigist keeltest”. Nad pidid haarama kõvasti kinni juudi mehest, vaimsest Iisraelist, ja ütlema: „Me tahame tulla koos teiega, sest me oleme kuulnud, et Jumal on teiega.” (Sak. 8:20–23.)

¹⁶ Vaimse Iisraeli liikmed (järelejäänud võitud) ja laiemas tähenduses ka „kümme meest” (teised lambad) moodustavad tõesti tohutu suure, koguni miljonitesse ulatuva sõjaväe. (Hes. 37:10.) Olles sõdurid Kristuse üha kasvavas armees, järgneme oma kuningale, kes juhib meid ees ootavate õnnistuste poole. (Laul 37:29; Hes. 37:24; Filipl. 2:25; 1. Tess. 4:16, 17.)

17. Millest tuleb juttu järgmises peatükis?

¹⁷ Seoses õige jumalateenimise taastamisega sai Jumala rahvas tähtsa ülesande. Mis see oli? Et seda teada saada, mingem ajas tagasi ja uurigem, millise ülesande andis Jehoova Hesekielile enne Jeruusalemma langemist.