Hoidku „Jumala rahu” sinu südant
„Jehoova tõstku oma pale sinu üle ja andku sulle rahu!” — 4. MOOSESE 6:26.
1. Mida kirjutas Paulus Timoteosele vahetult enne oma surma ja mida see näitas?
AASTAL 65 m.a.j. oli apostel Paulus vang Roomas. Kuigi ta pidi peatselt Rooma timuka käe läbi vägivaldselt surema, oli Paulus täis rahu. See ilmneb sõnadest, mida ta kirjutas oma noorele sõbrale Timoteosele: „Ma olen head võitlemist võidelnud, ma olen oma jooksmise lõpetanud, ma olen usu säilitanud! Nüüd on minule tallele pandud õiguse pärg, mille Issand, õige kohtumõistja, mulle annab tol päeval.” — 2. Timoteosele 4:7, 8.
2. Mis hoidis Pauluse südant läbi ta tegevusrohkete aastate kuni surmani?
2 Kuidas suutis Paulus surmale silma vaadates nii rahulik olla? Sellepärast, et „Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest”, hoidis ta südant. (Filiplastele 4:7) Seesama rahu kaitses teda alates ta pöördumisest kristlusse läbi kõigi tegevusrohkete aastate. See toetas teda rahvajõukude rünnakute ajal, vangipõlves, piitsutamistel ja kividega viskamise ajal. See andis talle tugevust, kui ta võitles ärataganemise ja judaismi mõjude vastu. Ja see aitas tal võidelda nähtamatute deemonlike jõududega. Ilmselt andis see talle tugevust kuni lõpuni. — 2. Korintlastele 10:4, 5; 11:21—27; Efeslastele 6:11, 12.
3. Millised küsimused kerkivad Jumala rahu kohta?
3 Milliseks vägevaks jõuks võis küll Paulus seda rahu pidada! Kas me võime tänapäeval seda tundma õppida? Kas see aitab hoida meie südameid ja meid kinnitada, kui me neil ränkadel „kriitilistel aegadel, millega on raske toime tulla”, ’võitleme head usuvõitlemist’? — 1. Timoteosele 6:12; 2. Timoteosele 3:1, NW.
Rahu Jumalaga — kuidas see kadus?
4. Millised on mõningad sõna „rahu” tähendused Piiblis?
4 Piiblis on sõnal „rahu” palju tähendusi. Järgnevalt mõned, mis on loetletud teoses The New International Dictionary of New Testament Theology: „Läbi kogu Vana Testamendi tähendab [ša·lomʹ] (rahu) heaolu selle sõna kõige laiemas mõttes (Kohtum. 19:20); heakäekäiku (Laul 73:3), isegi viidates jumalatutele; kehalist tervist (Jes. 57:18[, 19]; Laul 38:4); rahulolu . . . (1. Moos. 15:15 jne.); häid suhteid rahvaste ja inimeste vahel (. . . Kohtum. 4:17; 1. Ajar. 12:17, 18); päästet (. . . Jer. 29:11; vrd. Jer. 14:13).” Kõige tähtsamad on rahusuhted Jehoovaga, ilma milleta on igasugune rahu parimal juhul vaid ajutine ja piiratud. — 2. Korintlastele 13:11.
5. Kuidas algul Jumala loodu rahu rikuti?
5 Algul oli kogu loodu Jehoovaga täielikus rahus. Täiesti põhjendatult teatas Jumal, et kogu ta loomistöö oli väga hea. Tõepoolest, taeva inglid hõiskasid rõõmust, kui nad seda nägid. (1. Moosese 1:31; Iiob 38:4—7) Kuid kahjuks universumi rahu ei kestnud kaua. See purustati, kui vaimolevus, kes on praegu tuntud Saatana nime all, ahvatles Eevat, kõige nooremat Jumala intelligentsetest loodutest, loobuma Jumalale kuuletumisest. Eeva abikaasa Aadam järgnes talle ja nende kolme mässuga olidki universumis lahkhelid. — 1. Moosese 3:1—6.
6. Mida tõi Jumalaga rahu kaotamine inimkonnale?
6 Rahu kaotus Jumalaga oli Aadama ja Eeva jaoks hukatuslik, nad alustasid nüüd aeglast füüsilist allakäiku, mis lõppes nende surmaga. Selle asemel, et nautida rahu Paradiisis, tuli Aadamal võidelda ülesharimata maapinnaga väljaspool Eedenit, et ära toita oma kasvavat peret. Selle asemel, et rahulolevalt hoolitseda täiusliku inimsoo eest, tõi Eeva valus ja kannatustes esile ebatäiuslikke järeltulijaid. Rahu kaotus Jumalaga viis inimestevahelise kadeduse ja vägivallani. Kain tappis oma venna Aabeli ja Veeuputuse ajaks oli kogu maa vägivallaga täidetud. (1. Moosese 3:7—4:16; 5:5; 6:11, 12) Kui meie esivanemad surid, ei läinud nad kindlasti hauda rahuldustundega, „rahus”, nagu seda tegi Aabraham aastasadu hiljem. — 1. Moosese 15:15.
7. a) Millise prohvetiennustuse, mis rõhutas täieliku rahu taastamist, tegi Jumal teatavaks? b) Kui mõjukaks muutus Jumala vaenlane Saatan?
7 Peale Aadama ja Eeva rahukaotust leiame Piibli esimese ülestähenduse vihavaenust. Jumal pöördus Saatana poole, öeldes: „Ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda sa salvad!” (1. Moosese 3:15) Aja möödudes kasvas Saatana mõju sellise määrani, et apostel Johannes võis öelda: „Kõik maailm on tigeda võimuses.” (1. Johannese 5:19) Saatana võimu all olev maailm ei ole kindlasti mitte rahus Jumalaga. Seepärast hoiatas apostel Jakoobus sobivalt kristlasi: „Eks te tea, et maailma sõprus on vaen Jumala vastu?” — Jakoobuse 4:4.
Rahu keset vaenulikku maailma
8, 9. Kuidas võisid inimesed peale Aadama patustamist Jumalaga rahus olla?
8 Kui Jumal Eedenis esimest korda kasutas sõna „vihavaen”, ütles ta ka ette, et loodu suhtes taastatakse täielik rahu. Jumala naise tõotatud seeme purustab ürgse rahurikkuja pea. Alates Eedenist on need, kes on ilmutanud sellesse tõotusse usku, tundnud rõõmu rahulikest suhetest Jumalaga. Aabrahami puhul arenes see sõpruseks. — 2. Ajaraamat 20:7; Jakoobuse 2:23.
9 Moosese ajal moodustas Jehoova Aabrahami pojapoeg Iisraeli lastest rahva. Ta pakkus sellele rahvale oma rahu, nagu seda on näha õnnistusest, mida ülempreester Aaron neile kuulutas: „Jehoova õnnistagu sind ja hoidku sind! Jehoova lasku oma pale paista sinu peale ja olgu sulle armuline! Jehoova tõstku oma pale sinu üle ja andku sulle rahu!” (4. Moosese 6:24—26) Jehoova rahu pidi tooma rikkalikku tasu, kuid seda pakuti tingimisi.
10, 11. Missuguste tingimustega oli seotud Iisraeli jaoks rahu Jumalaga ja mida see pidi kaasa tooma?
10 Jehoova ütles rahvale: „Kui te käite mu seaduste järgi ning peate mu käske ja teete nende järgi, siis ma annan teile vihmu nende õigel ajal ning maa annab oma saagi ja puud väljal annavad oma vilja. Ja mina annan maale rahu, te saate magada ja ükski ei hirmuta teid; ma hävitan maalt kurjad metselajad ja mõõk ei käi üle teie maast! Ma käin teie keskel ja olen teie Jumal, ja teie peate olema mu rahvas!” (3. Moosese 26:3, 4, 6, 12) Iisrael võis nautida rahu, mille tõttu nad olid kaitstud vaenlaste eest, materiaalse puuduse eest ja võisid olla lähedastes suhetes Jehoovaga. Kuid see sõltus nende ustavusest Jehoova Seadusele. — Laul 119:165.
11 Selle rahva kogu ajaloo vältel nautisid iisraellased, kes ustavalt Jehoova poolt määratud seadustest kinni püüdsid pidada, rahu temaga ja see tõi tihti kaasa palju teisi õnnistusi. Kuningas Saalomoni varajastel valitsemisaastatel tõi rahu Jumalaga Iisraelile materiaalse jõukuse, samuti ka puhkuse sõdadest naabermaadega. Kirjeldades seda aega, ütleb Piibel: „Juuda ja Iisrael elasid julgesti, igamees oma viinapuu ja viigipuu all, Daanist kuni Beer-Sebani, kogu Saalomoni eluaja.” (1. Kuningate 5:5) Isegi siis, kui naabermaade vahel tõusis vihavaen, oli ustavatel iisraellastel ikkagi rahu, millel oli tõeline väärtus, rahu Jumalaga. Seepärast kirjutas kuningas Taavet, tuntud sõjamees: „Rahus ma heidan maha ning uinun magama, sest sina üksi, Jehoova, asetad mind julgesti elama!” — Laul 4:9.
Parem alus rahu jaoks
12. Kuidas lükkas Iisrael lõplikult kõrvale rahu Jumalaga?
12 Lõpuks ilmus Jeesuse näol Seeme, kes pidi täieliku rahu taastama, ja ta sünni puhul laulsid inglid: „Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu inimeste seas, kellest temal on hea meel!” (Luuka 2:14) Jeesus ilmus Iisraelis, kuid selle asemel, et olla Jumalaga lepingus, lükkas rahvas tervikuna ta kõrvale ja andis ta hukkamiseks roomlastele. Vahetult enne surma valas Jeesus Jeruusalemma pärast pisaraid, öeldes: „Kui sina teaksid sellel päeval, mis sinu rahule tarvis läheb! Ent nüüd see on pandud varjule sinu silmade eest.” (Luuka 19:42; Johannese 1:11) Lükates kõrvale Jeesuse, kaotas Iisrael täielikult rahu Jumalaga.
13. Millise uue tee rajas Jehoova, et inimene võiks Temaga rahu leida?
13 Kuid vaatamata sellele, Jumala eesmärgid ei nurjunud. Jeesus äratati surnuist ja ta ohverdas Jehoovale täiusliku elu väärtuse lunastuseks õiglaste südametega inimeste eest. (Heebrealastele 9:11—14) Jeesuse ohver sai inimestele — nii lihalikele iisraellastele kui ka mittejuutidele — paremaks teeks Jumalaga rahu leidmisel. Paulus ütles oma kirjas Rooma kristlastele: „Sest kui meid Jumalaga lepitati tema Poja surma kaudu, kui me alles olime Jumala vaenlased.” (Roomlastele 5:10) Esimesel sajandil võiti need, kes niimoodi rahu sõlmisid, püha vaimuga Jumala valitud poegadeks ja uue vaimse rahva liikmeteks nimega „Jumala Iisrael”. — Galaatlastele 6:16; Johannese 1:12, 13; 2. Korintlastele 1:21, 22; 1. Peetruse 2:9.
14, 15. Kirjelda Jumala rahu ja selgita, kuidas see kaitseb kristlasi isegi siis, kui nad on Saatana vihavaenu märklauaks.
14 Need uued vaimsed iisraellased said Saatana ja ta maailma vihavaenu märklauaks. (Johannese 17:14) Kuid neil pidi olema „rahu Jumalalt Isalt ja Kristuselt Jeesuselt, meie Issandalt!” (2. Timoteosele 1:2) Jeesus ütles neile: „Seda ma olen teile rääkinud, et teil oleks rahu minus. Maailmas on teil ahastust, aga olge julged, mina olen maailma ära võitnud!” — Johannese 16:33.
15 See on rahu, mis aitas Paulusel ja ta kaaslastel vastu pidada, vaatamata kõigile raskustele, millega nad kokku puutusid. See peegeldab rahulikke, harmoonilisi suhteid Jumalaga, mis said võimalikuks Jeesuse ohvri tõttu. Kui selle valdaja saab Jehoova hoolest teadlikuks, annab see talle selge meelerahu. Lapsel armastava isa kätel on samasugune rahutunne, kõhklematu kindlus, et keegi, kes temast hoolib, valvab ta üle. Paulus julgustas filiplasi: „Ärge muretsege ühtigi, vaid laske kõiges oma palumised palve ja anumisega ühes tänuga saada Jumalale teatavaks. Ja Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.” — Filiplastele 4:6, 7.
16. Kuidas rahu Jumalaga mõjutas esimese sajandi kristlaste omavahelisi suhteid?
16 Üheks tagajärjeks inimese rahu kaotamisel Jumalaga oli vihavaen ja lahkhelid. Esimese sajandi kristlaste jaoks tõi rahu leidmine Jumalaga kaasa vastupidise: omavahelise rahu ja ühtsuse, mida Paulus nimetas „rahusidemeks”. (Efeslastele 4:3) Nad ’olid üksmeelsed, pidasid rahu ning armastuse ja rahu Jumal oli nendega’. Veelgi enam, nad kuulutasid „evangeeliumi rahust”, mis oli oma olemuselt hea sõnum „rahu sõprade” päästmisest, kes vastasid sellele heale sõnumile. — 2. Korintlastele 13:11; Apostlite teod 10:36; Luuka 10:5, 6, NW.
Rahuleping
17. Mida on Jumal meie päevil oma rahvaga teinud?
17 Kas tänapäeval võib niisugust rahu leida? Jah, võib. Alates Jumala Kuningriigi rajamisest aussetõstetud Jeesus Kristuse all 1914. aastal on Jehoova kogunud sellest maailmast Jumala Iisraeli jäänuse liikmeid ja teinud nendega rahulepingu. Sellega ta viis täide oma tõotuse, mis oli antud prohvet Hesekieli läbi: „Ma teen nendega rahulepingu, mis jääb igaveseks lepinguks nendega, ja ma paigutan neid ning teen nad paljuks ja ma panen oma pühamu igavesti nende keskele!” (Hesekiel 37:26) Selle lepingu sõlmis Jehoova võitud kristlastega, kes sarnaselt nende esimese sajandi vendadega ilmutavad usku Jeesuse ohvrisse. Tehtud puhtaks vaimsest saastast, on nad endid taevasele Isale pühendanud ja püüavad järgida ta käske eriti silmapaistvalt Jumala rajatud Kuningriigi hea sõnumi ülemaailmse kuulutamise eesotsas seistes. — Matteuse 24:14.
18. Kuidas on inimesed rahvaste seast reageerinud, kui nad on mõistnud, et Jumala Iisraeli peal on Jumala nimi?
18 Prohvetiennustus jätkub: „Ja mu eluase on nende juures: mina olen neile Jumalaks ja nemad on mulle rahvaks! Ja paganad peavad tundma, et mina olen Jehoova, kes pühitseb Iisraeli.” (Hesekiel 37:27, 28) Kooskõlas sellega on sajad tuhanded, jah, miljonid „paganatest [„rahvastest”, NW]” mõistnud, et Jumala Iisraeli peal on Jehoova nimi. (Sakarja 8:23) Nad on kogunenud kõigist rahvastest teenima Jehoovat koos selle vaimse rahvaga, moodustades Ilmutuses nähtud ’suure rahvahulga’. Kuna nad on „oma rüüd pesnud ja oma rüüd valgeks teinud Talle veres”, elavad nad üle suure viletsuse, et minna rahurikkasse uude maailma. — Ilmutuse 7:9, 14.
19. Millist rahu naudib tänapäeva Jumala rahvas?
19 Jumala Iisrael ja suur rahvahulk naudivad koos vaimset rahu, mis on võrreldav rahuga, mida kuningas Saalomoni all nautis Iisrael. Seda silmas pidades ennustas Miika: „Nad taovad oma mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks; rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdima! Siis istuvad nad igaüks oma viinapuu all ja oma viigipuu all, ja ükski ei peleta neid.” (Miika 4:3, 4; Jesaja 2:2—4) Kooskõlas sellega on nad sõjale ja vaenule selja pööranud, tagudes sümboolselt mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks. Selliselt nad naudivad rahuküllast vendlust kogu rahvusvahelises ühiskonnas, ükskõik millisest rahvusest, keelest, rassist või sotsiaalsest keskkonnast nad pärit ei oleks. Ja nad naudivad kindlust, mille annab Jehoova kaitsev hool nende üle. „Ükski ei peleta neid.” Tõepoolest, ’Jehoova on tugevuse andnud oma rahvale. Jehoova on oma rahvast õnnistanud rahuga.’ — Laul 29:11.
20, 21. a) Miks me peame Jumalaga rahu säilitamiseks tööd tegema? b) Mida me võime öelda Saatana püüete kohta lõhkuda Jumala rahva rahu?
20 Nagu see oli esimesel sajandil m.a.j., on Jumala sulaste rahu õhutanud Saatana vihavaenu. Olles pärast Jumala Kuningriigi rajamist 1914. aastal taevast alla heidetud, on Saatan sellest ajast peale pidanud sõda „nendega, kes naise soost olid üle jäänud”. (Ilmutuse 12:17) Isegi oma eluajal hoiatas Paulus: „Meil ei ole maadlemist vere ja lihaga, vaid . . . taevaaluste kurjuse vaimudega.” (Efeslastele 6:12) Kuna Saatana tegevus on praegu piiratud maa lähikonnaga, on see hoiatus pakiline.
21 Saatan on kasutanud igasugust võimalikku taktikat, püüdes lõhkuda Jumala rahva rahu, kuid see on tal ebaõnnestunud. Vaadates tagasi 1919. aastale, ei olnud tollal isegi 10000 inimest, kes oleksid püüdnud ustavalt Jumalat teenida. Tänapäeval on neid, kes on maailma usu läbi ära võitnud, üle nelja miljoni. (1. Johannese 5:4) Nende jaoks on rahu Jumalaga ja rahu üksteisega reaalsus isegi siis, kui nad kannatavad Saatana ja ta seemne vihavaenu. Kuid silmas pidades seda vihavaenu ja mõeldes meie endi ebatäiuslikkusele ning „kriitilistele aegadele”, mille sees me elame ja „millega on raske toime tulla”, peame kõvasti tööd tegema, et oma rahu säilitada. (2. Timoteosele 3:1, NW) Järgmises artiklis näeme, mida see hõlmab.
Kas sa oskad selgitada?
◻ Miks kaotas inimene alguses rahu Jumalaga?
◻ Missuguste tingimustega oli seotud Iisraeli jaoks rahu Jumalaga?
◻ Millel põhineb rahu Jumalaga tänapäeval?
◻ Mis on „Jumala rahu”, mis hoiab meie südameid?
◻ Milliseid teisi õnnistusi me võime nautida, kui meil on rahu Jumalaga?