”Tempel” ja ”vürst” tänapäeval

”Vürst tulgu sisse nende keskel, kui nad sisse tulevad, ja mingu välja, kui nad välja lähevad.” (HESEKIEL 46:10)

1., 2. Milline võtmetõde aitab meil avada suure osa Hesekieli templinägemuse tähendusest?

MÕNED muistsed rabid ei suhtunud Hesekieli raamatusse kuigi hästi. Talmudi sõnul kaalusid nad koguni selle raamatu väljajätmist Pühakirja kaanonist. Erilisi raskusi valmistas neile nägemus templist ja nad kuulutasid selle inimmõistusele arusaamatuks. Ka teistele piibliõpetlastele on Hesekieli nägemus Jehoova templist peamurdmist valmistanud. Kuidas on lugu meiega?

² Alates puhta kummardamise taastamisest on Jehoova õnnistanud oma rahvast paljude vaimse valguse sähvatustega, muu hulgas selle mõistmisega, et Jumala vaimne tempel on Jehoova templisarnane puhta kummardamise korraldus.a See võtmetõde aitab meil avada suure osa Hesekieli templinägemuse tähendusest. Vaadelgem lähemalt selle nägemuse nelja tahku: templit, preesterkonda, vürsti ja maad. Mida need tänapäeval tähendavad?

Kuidas see tempel meid isiklikult puudutab

 3. Millest kõnelevad meile templi sissekäikude kõrged laed ja seintele nikerdatud palmipuud?

³ Kujutlegem, et oleme nägemuse templis ringkäigul. Me astume seitsmest astmest üles ja jõuame üheni hiigelsuurtest väravatest. Väravasuus seistes vaatame aukartusega ülespoole. Lagi on meist rohkem kui 30 meetri kõrgusel! See tuletab meile meelde, et need, kes tahavad siseneda Jehoova kummardamiskorraldusse, peavad vastama tema kõrgetele normidele. Akendest tulevad valguskiirte vihud valgustavad seintele nikerdatud palmipuid, mida Pühakiri kasutab õigluse ja sirgjoonelisuse kujutamiseks (Laul 92:13; Hesekiel 40:14, 16, 22). See püha koht on neile, kes on moraalselt ja vaimselt sirgjoonelised. Ka meie tahame sirgjooneliseks jääda, et meie teenistus võiks Jehoovale meelepärane olla (Laul 11:7).

 4. Kellel ei lubata templisse siseneda ja mida me võime sellest õppida?

⁴ Läbikäigu kummaski küljes on kolm vahikambrit. Kas valvurid lasevad meid templisse? Jehoova ütleb Hesekielile, et ükski võõras, kes on ”ümberlõikamata südamelt”, ei tohi sisse minna (Hesekiel 40:10, UM; 44:9). Mida see tähendab? Jumal tunnustab oma teenijatena vaid neid, kes armastavad tema seadusi ja elavad nende järgi (Jeremija 4:4; Roomlastele 2:29). Ta võtab nad vastu oma vaimsesse telki, oma kummardamiskotta (Laul 15:1—5). Alates aastast 1919, mil puhas kummardamine taastati, on Jehoova maine organisatsioon Jumala moraaliseadusi toetanud ja nendest järjest paremini aru saanud. Need, kes tahtlikult keelduvad Jumala seadusi järgimast, ei ole tema rahva hulka enam teretulnud. Vastavalt Piiblile heidetakse mittekahetsevad väärteo sooritanud kogudusest välja ning selline teguviis on aidanud hoida meie jumalateenimist puhta ja rikkumatuna (1. Korintlastele 5:13).

 5. a) Mida sarnast on Hesekieli nägemuses ja Johannese nägemuses, mis on kirjas Ilmutuse 7:9—15? b) Keda kujutavad Hesekieli nägemuses 12 Iisraeli suguharu, kes kummardavad Jumalat templi välimises õues?

⁵ See läbikäik viib välimisse õue, kus rahvas kummardab ja ülistab Jehoovat. See meenutab meile apostel Johannese nägemust ”suurest hulgast rahvast”, kes kummardab Jehoovat ”ööd ja päevad tema templis”. Palmipuid kujutatakse mõlemas nägemuses. Hesekieli nägemuses kaunistavad nad sissekäigu seinu. Johannese nägemuses on Jumala teenijatel palmioksad käes, mis sümboliseerib rõõmu, mida pakub neile Jehoova kiitmine ja Jeesuse kui oma Kuninga tervitamine (Ilmutuse 7:9—15). Hesekieli nägemuses kujutavad 12 Iisraeli suguharu ”teisi lambaid” (Johannese 10:16; võrdle Luuka 22:28—30). Kas sina kuulud nende hulka, kes Jehoovat rõõmuga kiidavad tema Kuningriiki kuulutades?

 6. Mis eesmärgil kasutati välisõues asuvaid söögitube ja millist eesõigust see teistele lammastele meelde tuletab?

⁶ Välimises õues kõndides näeme 30 söögituba, kus rahvas sööb osa oma vabatahtlikest ohvritest (Hesekiel 40:17, UM). Tänapäeval ei too teised lambad enam loomohvreid, kuid nad ei tule vaimsesse templisse ka tühje käsi. (Võrdle 2. Moosese 23:15.) Apostel Paulus kirjutas: ”Viigem siis nüüd tema [Jeesuse] kaudu alati Jumalale kiitusohvrit, see on nende huulte vilja, kes tunnistavad tema nime. Ärge unustage head teha ja osadust pidada, sest sellised ohvrid on Jumala meele järgi” (Heebrealastele 13:15, 16; Hoosea 14:3). On suur eesõigus tuua Jehoovale selliseid ohvreid (Õpetussõnad 3:9, 27).

 7. Mida templi mõõtmine meile kinnitab?

⁷ Hesekiel jälgib nägemuses, kuidas ingel templit mõõdab (Hesekiel 40:3). Ka apostel Johannest kästi: ”Tõuse ja mõõda Jumala tempel ja altar ja need, kes seal kummardavad” (Ilmutuse 11:1). Mida see mõõtmine tähendab? Mõlemal juhul oli see ilmselt märgiks ja tagatiseks selle kohta, et miski ei saa takistada Jehoovat teostamast oma eesmärke seoses puhta kummardamisega. Ka meie tänapäeval võime olla kindlad, et miski, isegi mitte vägevate valitsejate raevukas vastupanu, ei suuda peatada puhta kummardamise taastamist.

 8. Kes võivad minna siseõue ja mida sisemised väravad meile meelde tuletavad?

⁸ Üle välisõue kõndides näeme kolme väravat, mis viivad sisemisse õue. Need sisemised väravad on välimistega samal joonel ja sama suured (Hesekiel 40:6, 20, 23, 24, 27). Üksnes preestrid võivad minna siseõue. Sisemised väravad tuletavad meile meelde, et võitud peavad elama vastavalt Jumala mõõdupuudele ja seadustele, ent samas näitavad need ka seda, et kõik tõsikristlased juhinduvad samadest mõõdupuudest ja seadustest. Aga millist tööd preestrid teevad ja mida see tänapäeval tähendab?

Ustav preesterkond

9., 10. Kuidas on ”kuninglik preesterkond”, keda kujutas ette Hesekieli nägemuse preesterlik klass, andnud vaimset juhatust?

⁹ Kristluse-eelsel ajal tegid preestrid templis rasket tööd. Ohvriloomade tapmine, nende ohverdamine altaril ning kaaspreestrite ja rahva teenimine oli füüsiliselt paljunõudev töö. Lisaks sellele oli neil veel üks tähtis ülesanne. Jehoova andis preestrite kohta käsu: ”Nad peavad õpetama mu rahvale vahet püha ja mittepüha vahel ja tegema neile teatavaks, mis on roojane ja mis on puhas!” (Hesekiel 44:23; Malakia 2:7).

¹⁰ Kas sa hindad seda rasket tööd ja alandlikku teenistust, milles võitute klass, ”kuninglik preesterkond”, on puhta kummardamise heaks osalenud? (1. Peetruse 2:9.) Sarnaselt muistsete leviitpreestritega on nad juhtinud vaimse õpetuse andmist ning aidanud inimestel mõista, mis on Jumala silmis puhas ja vastuvõetav ning mis mitte (Matteuse 24:45). See õpetus, mida antakse Piiblil põhinevate väljaannete ning kristlike koosolekute ja konventide kaudu, on aidanud miljonitel inimestel endid Jumalaga lepitada (2. Korintlastele 5:20).

11. a) Kuidas rõhutas Hesekieli nägemus seda, et preestrid peavad olema puhtad? b) Mil moel on võituid viimseil päevil vaimselt puhastatud?

¹¹ Kuid preestrid peavad tegema midagi enamat, kui õpetama teistele, kuidas olla puhas; nad peavad ka ise puhtad olema. Niisiis nägi Hesekiel ette seda, et Iisraeli preesterkond teeb läbi puhastusprotsessi (Hesekiel 44:10—16). Nagu näitab ajalugu, toimus midagi samalaadset ka aastal 1918, mil Jehoova istus ”nagu sulataja” oma vaimses templis ja uuris preesterlikku võitute klassi (Malakia 3:1—5). Neil, kes mõisteti vaimselt puhasteks või kes kahetsesid endist ebajumalakummardamist, lubati jätkata teenistust tema vaimses templis. Siiski võivad üksikud võitud, nagu iga teinegi inimene, saada vaimselt ja moraalselt ebapuhtaks (Hesekiel 44:22, 25—27). Võitud on pidanud kõvasti pingutama, et jääda ”maailmast reostamatuks” (Jakoobuse 1:27; võrdle Markuse 7:20—23).

12. Miks me peaksime võitute tööd hindama?

¹² Igaühel meist tasub endalt küsida: kas mina hindan seda eeskuju, mille võitud on jätnud oma aastatepikkuse ustava teenistusega? Kas ma jäljendan nende usku? Suure rahvahulga liikmetel tasub meeles pidada, et võitud ei jää nende juurde maa peale alatiseks. Jehoova ütles Hesekieli nägemuse preestrite kohta: ”Ärge andke neile [maa]omandit Iisraelis: mina ise olen nende omand!” (Hesekiel 44:28). Sarnaselt sellega ei ole võitutel igavest kohta maa peal. Nad saavad taevase pärandi. Suure rahvahulga liikmed peavad oma eesõiguseks toetada võituid ja julgustada neid seni, kuni nad veel maa peal on (Matteuse 25:34—40; 1. Peetruse 1:3, 4).

Kes on see vürst?

13., 14. a) Miks peab vürst kuuluma teiste lammaste hulka? b) Keda vürst kujutab?

¹³ Nüüd jõuame ühe põneva küsimuse juurde. Keda kujutab siis vürst? Kuna temast räägitakse kui üksikisikust ja samas ka kui grupist, on põhjust arvata, et ta kujutab inimeste klassi (Hesekiel 44:3; 45:8, 9). Aga keda? Kindlasti mitte võituid. Nägemuses teeb ta preestritega tihedat koostööd, kuid ta ei kuulu nende hulka. Erinevalt preesterkonnast saab ta maal pärisosa. Järelikult on tema tulevik maa peal, mitte taevas (Hesekiel 48:21). Lisaks ütleb Hesekieli 46:10: ”Ja vürst tulgu sisse nende [mittepreesterlike suguharude] keskel, kui nad sisse [templi välisõue] tulevad, ja mingu välja, kui nad välja lähevad.” Ta ei lähe siseõue, vaid kummardab Jumalat välisõues ning siseneb templisse ja väljub sellest koos rahvaga. Need asjaolud näitavad selgelt, et vürst kuulub teistest lammastest koosnevasse suurde rahvahulka.

¹⁴ On selge, et vürst kannab Jumala rahva hulgas mõningast vastutust. Ta istub välisõues idavärava eeskojas (Hesekiel 44:2, 3). See näib osutavat ülevaataja positsioonile — sellisele, mis oli Iisraeli vanematel meestel, kes istusid linna väravas ja mõistsid õigust (Rutt 4:1—12; Õpetussõnad 22:22). Kellel on tänapäeva teiste lammaste hulgas ülevaataja amet? Maise lootusega kogudusevanematel, kes on püha vaimu poolt ametisse seatud (Apostlite teod 20:28). Niisiis valmistatakse vürstiklassi praegu ette eelolevaks juhtimistööks uues maailmas.

15. a) Kuidas heidab Hesekieli nägemus valgust sellele, millised suhted on suurde rahvahulka kuuluvate kogudusevanemate ja preesterliku võitute klassi vahel? b) Milles on võitud vanemad Jumala maises organisatsioonis eestvedajateks olnud?

¹⁵ Aga millised suhted on nüüdisajal preesterliku võitute klassi ja nende vanemate meeste vahel, kes suure rahvahulga liikmetena teenivad ülevaataja ametis? Hesekieli nägemus osutab sellele, et kogudusevanematel, kes kuuluvad suurde rahvahulka, on toetav ja alluv roll, võitud aga juhivad vaimselt. Mis seda näitab? Meenuta, et nägemuses pandi preestrite peale kohustus õpetada rahvast usuküsimustes. Samuti kästi neil lahendada õigusküsimusi. Lisaks sellele määrati leviidid teenima templiväravates ”kui ülevaatajad” (Hesekiel 44:11, Suur Piibel; 44:23, 24). On selge, et vürst pidi alluma preestrite vaimsele juhtimisele. Seega on kohane, et tänapäeval on võitud olnud puhtas kummardamises eestvedajateks. Näiteks on nende hulgast valitud Jehoova tunnistajate juhtiva kogu liikmed. Ustavad võitud vanemad on kujunevale vürstiklassile juba aastakümneid väljaõpet andnud; nad on valmistanud selle klassi potentsiaalseid liikmeid ette päevaks, mil neile delegeeritakse kogu nende võimutäius Jumala uues maailmas.

16. Kuidas peavad kõik kogudusevanemad tegutsema, kui võtta arvesse, mida ütleb Jesaja 32:1, 2?

¹⁶ Millised ülevaatajad on need potentsiaalsed liikmed, kes edaspidi hakkavad kandma suuremat vastutust vürstiklassina? Prohvetiennustus, mis on kirjas Jesaja 32:1, 2, ütleb: ”Vaata, kuningas hakkab valitsema õigluses ja vürstid asuvad juhtima, nagu on kohus! Siis on igaüks neist otsekui redupaik tuule või ulualune vihmahoo eest, otsekui veeojad põudses paigas, otsekui võimsa kalju vari märga igatseval maal!” See prohvetiennustus täitub tänapäeval selles, et kristlikud kogudusevanemad — nii võitud kui teised lambad — kaitsevad karja taoliste ’vihmahoogude’ eest nagu tagakiusamine ja hirmutamine.

17. Kuidas peaksid kristlikud karjased oma ametisse suhtuma ja kuidas peaks kari neisse suhtuma?

¹⁷ Sõna ”vürst” ei kasutata mingi inimesi ülistava tiitlina. See kirjeldab hoopis vastutust, mida kannavad mehed, kes hoolitsevad Jumala lammaste eest. Jehoova hoiatab rangelt: ”Küllalt teile sellest, Iisraeli vürstid! Heitke ära vägivald ja surve, tehke õigust ja õiglust!” (Hesekiel 45:9). Kõik tänapäeva kogudusevanemad peaksid selle nõuande südamesse võtma (1. Peetruse 5:2, 3). Kari omalt poolt peaks tunnustama, et karjased on Jeesuse ”annid inimeste näol” (Efeslastele 4:8, UM). Neile esitatavad kõlblikkusnõuded on kirjas Jumala inspireeritud Sõnas (1. Timoteosele 3:1—7; Tiitusele 1:5—9). Sellepärast järgivad kristlased oma kogudusevanemate juhatust ja eeskuju (Heebrealastele 13:7).

18. Milliseid ülesandeid täidab potentsiaalne vürstiklass praegu ja millist vastutust ta kannab tulevikus?

¹⁸ Piibli aegadel oli osal vürstidel rohkem, teistel vähem autoriteeti. Tänapäeval täidavad suurde rahvahulka kuuluvad kogudusevanemad väga erisuguseid ülesandeid. Mõned teenivad ühte kogudust, teised teenivad reisivate ülevaatajatena paljusid kogudusi; mõned teenivad terveid maid harukomitee liikmetena, teised abistavad otseselt erinevaid juhtiva kogu komiteesid. Uues maailmas seab Jeesus ametisse ”vürstid kogu maal”, kes hakkavad Jehoova kummardajaid maa peal juhtima (Laul 45:17). Arvata võib, et Jeesus valib paljud neist praegu elavate ustavate kogudusevanemate hulgast. Kuna need mehed tõestavad oma kõlblikkust juba praegu, usaldab ta paljudele neist veelgi suuremaid eesõigusi tulevikus, kui ta teeb teatavaks, millist rolli täidab vürstiklass uues maailmas.

Jumala rahva maa tänapäeval

19. Mida kujutab maa Hesekieli nägemuses?

¹⁹ Hesekieli nägemus annab pildi ka taastatud Iisraeli maast. Mida see nägemuse tahk kujutab? Muudes taastamisennustustes kuulutati ette, et maa, Iisrael, saab Eedeni sarnaseks paradiisiks (Hesekiel 36:34, 35). Praegu me oleme taastatud ”maal” ja ka see on mingis mõttes Eedeni taoline. Samamoodi me räägime sageli oma vaimsest paradiisist. ”Vahitorn” on öelnud, et meie ”maa” on Jumala valitud rahva ”tegevuspiirkond”.b Ükskõik kus Jehoova teenija ka ei asuks, on ta sellel taastatud maal, kui ta seisab õige kummardamise eest, käies Kristuse Jeesuse jälgedes (1. Peetruse 2:21).

20. Milline põhimõte on seotud Hesekieli nägemuse ”püha anniga” ja kuidas me võime seda põhimõtet rakendada?

²⁰ Mida öelda selle maaosa kohta, mida on nimetatud ”pühaks anniks”? Rahvas pidi annetama selle preesterkonna ja linna toetuseks. Samuti pidi ”kogu maa rahvas” annetama ühe maaosa vürstile. Mida see tänapäeval tähendab? Kindlasti ei tähenda see Jumala rahva koormamist palgalise vaimulike klassiga (2. Tessalooniklastele 3:8). Kogudusevanemaid tuleb toetada eelkõige vaimselt. See hõlmab nende abistamist käsilolevas töös ja koostöövalmis, allaheitliku vaimu ilmutamist. Kuid nii nagu Hesekieli päevilgi, tehakse see annetus ”Jehoovale”, mitte ühelegi inimesele (Hesekiel 45:1, 7, 16, meie kursiiv).

21. Mida me saame teada Hesekieli nägemuses toimunud maa jagamisest?

²¹ Vürst ja preesterkond pole ainsad, kellel on kindel koht taastatud maal. Maa jaotamine näitab, et kõigile 12 suguharule on tagatud pärisosa (Hesekiel 47:13, 22, 23). Niisiis, lisaks sellele et suure rahvahulga liikmetel on koht praeguses vaimses paradiisis, saavad nad endale ka maaosa, kui nad pärivad koha Jumala Kuningriigi maistes valdustes.

22. a) Mida kujutab linn Hesekieli nägemuses? b) Mida õpetlikku leidub tõsiasjas, et linna igas küljes on väravad?

²² Ja lõpuks, mida linn nägemuses kujutab? See ei saa olla taevane linn, kuna ta asub ”pühitsemata” (mittepüha) maa peal (Hesekiel 48:15—17). Järelikult peab see olema midagi maist. Aga mis üldse on linn? Kas ei tekita see ettekujutust rahvast, kes elab rühmana koos ja moodustab midagi süsteemset ja organiseeritut? Tekitab küll. Selle põhjal võib arvata, et linn kujutab maist juhtimist, mis toob kasu kõigile neile, kes kuuluvad õiglasesse maisesse ühiskonda. See hakkab täiel määral tegutsema tulevasel ”uuel maal” (2. Peetruse 3:13). See, et linna igas küljes on väravad, üks värav iga suguharu jaoks, kujutab hästi avatust. Jumala rahvas ei allu mingile salajasele juhtimisele. Vastutavad vennad peavad olema ligipääsetavad ning põhimõtted, millest nad juhinduvad, on kõigile hästi teada. Fakt, et kõigi suguharude liikmed harivad maad ja peavad sellega linna ülal, meenutab seda, kuidas teised lambad toetavad — sealjuures ka materiaalselt — korraldusi, mille kaudu Jumala rahvast kogu maailmas juhitakse (Hesekiel 48:19, 30—34).

23. Mida arutatakse järgmises artiklis?

²³ Aga miks voolab templi pühamust välja jõgi? Mida see kujutab tänapäeval ja ka tulevikus, seda arutatakse meie artiklisarja kolmandas ja ühtlasi viimases osas.

[Allmärkused]

Kordamiseks

◻ Mida kujutab Hesekieli nägemuse tempel?

◻ Keda kujutavad preestrid, kes selles templis teenivad?

◻ Kellest koosneb vürstiklass ja millised on mõned selle kohustused?

◻ Mida kujutab maa Hesekieli nägemuses ja mis mõttes see jaotatakse 12 suguharu vahel?

◻ Mida kujutab linn?

[Joonis/kaart lk 15]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Maa jagamine vastavalt Hesekieli nägemusele

KAKSTEIST SUGUHARU

Suur meri

Galilea järv

Jordani jõgi

Surnumeri

DAAN

AASER

NAFTALI

MANASSE

EFRAIM

RUUBEN

JUUDA

VÜRST

BENJAMIN

SIIMEON

ISSASKAR

SEBULON

GAAD

[Joonis]

PÜHA AND SUURENDATUNA

A. ”Jehoova on seal” (Jehoova-Šamma); B. Linna viljakas maa

Leviitide maaosa

Jehoova pühamu

Preestrite maaosa

B A B