Jehoova õnnistab meie ”maad”

”Siis virguvad kõik ellu seal, kuhu see jõgi tuleb!” (HESEKIEL 47:9)

1., 2. a) Kui tähtis on vesi? b) Mida kujutab Hesekieli nägemuse jõe vesi?

VESI on tähelepanuväärne vedelik. Sellest sõltub kõigi füüsiliste eluvormide eksistents. Ilma selleta ei saa keegi meist kaua elada. Me vajame seda ka siis, kui tahame midagi puhastada, sest vesi lahustab ja viib ära mustuse. Sellega me peseme oma keha, riideid ja toitu. Nõnda võime koguni oma elu päästa.

² Piiblis kujutab vesi Jehoova vaimseid korraldusi või abinõusid elu saamiseks (Jeremija 2:13; Johannese 4:7—15). Nende abinõude hulgas on tema rahva puhastamine Kristuse lunastusohvri kaudu ja teadmised Jumalast, mis leiduvad tema Sõnas (Efeslastele 5:25—27). Hesekieli templinägemuses sümboliseerib neid eluandvaid õnnistusi imeline jõgi, mis templist välja voolab. Aga millal see jõgi voolab ja mida see meile tänapäeval tähendab?

Jõgi voolab taastatud maal

 3. Mida koges Hesekiel, nagu see on kirjas Hesekieli 47:2—12?

³ Hesekieli kaasmaalased, kes Babülonis vangis olid, vajasid hädasti Jehoova abi. Tõenäoliselt saab Hesekiel rohkesti julgustust, kui ta näeb pühamust veeniret väljumas ja templist välja voolamas! Ingel mõõdab seda oja 1000-küünraste vahemaade tagant. Alguses ulatub vesi pahkluudeni, siis põlvini, siis puusadeni ja lõpuks on see juba jõgi, mis on paras ujumiseks. See jõgi toob elu ja viljakust (Hesekiel 47:2—11). Hesekielile öeldakse: ”Jõe ääres, selle kaldal siin- ja sealpool kasvab kõiksugu viljapuid” (Hesekiel 47:12a). Kui jõgi suubub Surnumerre, elutusse veekogusse, tärkab seal elu! See hakkab kihama kaladest ja annab rikkalikult saaki.

4., 5. Mille poolest sarnaneb Joeli ennustus jõest Hesekieli ennustusega ja miks on see sarnasus märkimisväärne?

⁴ See kaunis prohvetikuulutus võis meenutada pagendatud juutidele ühte teist ennustust, mis oli üles tähendatud rohkem kui kaks sajandit varem: ”Jehoova kojast väljub allikas ning kastab Sittimi orgu!” (Joel 4:18).a Joeli ennustuses, nagu ka Hesekieli omas, öeldakse, et Jumala kojast, templist, hakkab voolama jõgi, mis paneb põudse paiga elama.

⁵ ”Vahitorn” on juba kaua olnud seisukohal, et Joeli ennustus täitub meie ajal.b Järelikult peab ka Hesekieli samalaadne nägemus käima meie aja kohta. Nagu vanal ajal Iisraelis, nii on ka tänapäeval Jumala rahva taastatud maal voolanud Jehoova õnnistused.

Õnnistusi voolab võimsa joana

 6. Millele võis juutide mõtted viia vere piserdamine nägemuse altarile?

⁶ Kust lähtuvad Jumala taaskogutud rahva õnnistused? Nagu võib märgata, voolab vesi välja Jumala templist. Ka tänapäeval tulevad õnnistused Jehoova käest tema suure vaimse templi, puhta kummardamiskorralduse kaudu. Hesekieli nägemus lisab ühe tähtsa detaili. Siseõues voolab see oja mööda altari lõunapoolsest küljest (Hesekiel 47:1). Altar asub nägemuses otse templi keskel. Jehoova kirjeldab seda Hesekielile väga üksikasjalikult ja annab korralduse, et selle peale piserdataks ohvriverd (Hesekiel 43:13—18, 20). Sellel altaril oli kõigi iisraellaste silmis sügav tähendus. Nende leping Jehoovaga oli jõustunud juba kaua aega tagasi, kui Mooses piserdas Siinai mäe jalamil altarile verd (2. Moosese 24:4—8). Seega võis vere piserdamine nägemuse altarile viia nende mõtted sellele, et kui nad kord oma maale tagasi lähevad, voolab neile Jehoovalt õnnistusi niikaua, kui nad hoiavad aus oma lepingut temaga (5. Moosese 28:1—14).

 7. Milline tähendus on sümboolsel altaril tänapäeva kristlaste silmis?

⁷ Ka tänapäeval õnnistatakse Jumala rahvast ühe lepingu kaudu — parema lepingu, uue lepingu kaudu (Jeremija 31:31—34). Ka see jõustati pikka aega tagasi verega — Jeesuse Kristuse omaga (Heebrealastele 9:15—20). Sel sümboolsel altaril on meile tänapäeval sügav tähendus, ükskõik kas me kuulume võitute hulka, kes on selle lepingu osalised, või ”teiste lammaste” hulka, kes sellest lepingust kasu saavad. See altar sümboliseerib Jumala tahet seoses Kristuse ohvriga (Johannese 10:16; Heebrealastele 10:10). Nagu sümboolne altar asub vaimse templi keskel, nii on Kristuse lunastusohver puhtas kummardamises kesksel kohal. Tema ohvri alusel me võime saada andeks oma patud ja järelikult rajanevad sellel kõik meie tulevikuväljavaated (1. Johannese 2:2). Seepärast me püüame elada uue lepinguga ühendatud seaduse, ”Kristuse seaduse” järgi (Galaatlastele 6:2, UT). Niikaua kui me seda teeme, saame kasu Jehoova eluandvatest korraldustest.

 8. a) Mis puudus nägemusliku templi siseõuest? b) Kuidas võisid preestrid nägemuslikus templis puhtaks saada?

⁸ Üks õnnistusi on puhas seisund Jehoova ees. Nägemusliku templi siseõuest puudus miski, mis oli üpris silmatorkav nii kogudusetelgi kui ka Saalomoni templi õues — suur veenõu, kus preestrid ennast pesid ja mida hiljem nimetati mereks (2. Moosese 30:18—21; 2. Ajaraamat 4:2—6). Kus siis preestrid Hesekieli nägemuse templis ennast puhastada said? Muidugi selles imelises veeojas, mis läbi siseõue voolas! Jah, Jehoova õnnistas neid võimalusega olla puhtas, pühas seisundis.

 9. Kuidas võivad võitud ja suure rahvahulga liikmed saada Jumala ees puhta seisundi?

⁹ Sarnaselt sellega on võituid tänapäeval õnnistatud puhta seisundiga Jehoova ees. Ta peab neid pühaks ja kuulutab nad õiglaseks (Roomlastele 5:1, 2). Mida öelda suure rahvahulga liikmete kohta, keda kujutavad mittepreesterlikud suguharud? Nemad kummardavad Jumalat välisõues ja seesama oja voolab nägemuses läbi ka sellest templiosast. Kooskõlas sellega nägi apostel Johannes suure rahvahulga liikmeid puhastes valgetes rüüdes teenimas Jumalat vaimse templi õues (Ilmutuse 7:9—14). Hoolimata sellest, kuidas neid on koheldud praeguses allakäinud maailmas, võivad nad olla kindlad, et niikaua, kui nad ilmutavad usku Kristuse lunastusohvrisse, on nad Jehoova silmis puhtad ja rikkumatud. Kuidas nad usku ilmutavad? Käies Jeesuse jälgedes ja olles täiesti kindlad lunastusohvri väärtuses (1. Peetruse 2:21).

10., 11. Mida olulist hõlmab sümboolne vesi ja kuidas on see seotud jõe tohutu laienemisega?

¹⁰ Nagu juba mainitud, hõlmab see sümboolne vesi veel midagi olulist, nimelt teadmisi. Jehoova õnnistas taaskogutud Iisraeli rahvast Pühakirjal põhineva õpetusega, mida jagas preesterkond (Hesekiel 44:23). Tänapäeval on Jehoova jaganud oma rahvale rikkalikult õpetust oma tõe Sõnast ”kuningliku preesterkonna” kaudu (1. Peetruse 2:9). Teadmisi Jehoova Jumalast, tema eesmärkidest inimkonnaga ning eriti Jeesusest Kristusest ja Messia Kuningriigist on viimseil päevil järjest võimsama joana voolanud. Millist vaimset kosutust see üha sügavamaks muutuv vesi meile küll toob! (Taaniel 12:4.)

¹¹ Nagu ingli poolt mõõdetud jõgi muutus järjest sügavamaks, nii on Jehoova eluandvate õnnistuste vool tohutult suurenenud, et neid jätkuks neile paljudele, kes meie õnnistatud vaimsele maale tulevad. Üks teine taastamisennustus kuulutas ette: ”Kõige pisemast saab tuhatkond ja kõige väetimast vägev rahvas! Mina, Jehoova, tõttan sellega määratud ajal!” (Jesaja 60:22). Need sõnad on läinud täide — miljonid inimesed on ühinenud meiega puhtas jumalakummardamises! Jehoova on kättesaadavaks teinud külluslikult ”vett” kõigile, kes tema juurde tulevad (Ilmutuse 22:17). Ta hoolitseb selle eest, et tema maine organisatsioon levitaks Piibleid ja piiblilist kirjandust sadades keeltes üle kogu maailma. Samuti peetakse üle kogu maailma kristlikke koosolekuid ja konvente, et kõik inimesed võiksid kristallselget tõevett saada. Kuidas taolised korraldused inimesi mõjutavad?

Jõgi elustab!

12. a) Miks Hesekieli nägemuse puud nii hästi kannavad? b) Mida kujutavad need viljakad puud viimseil päevil?

¹² Jõgi Hesekieli nägemuses toob elu ja tervist. Kui Hesekiel saab teada puudest, mis jõe kaldal kasvavad, öeldakse talle: ”Nende lehed ei närtsi ja nende vili ei lõpe: .. nende vili on toiduks ja nende lehed on terviseks!” Miks need puud nii hästi kannavad? ”Sest vesi nende jaoks voolab pühamust” (Hesekiel 47:12b). Need sümboolsed puud kujutavad kõiki korraldusi, mida Jumal on teinud selleks, et viia inimkond tagasi täiusesse Jeesuse lunastusohvri alusel. Praegu on maa peal võitud jäänus, kelle kaudu saab teistele kättesaadavaks vaimne toit ja tervis. Kui kõik 144000 võitud kristlast oma taevase tasu kätte saavad, toob nende kui Kristuse kaasvalitsejate preestriteenistus inimkonnale jätkuvalt kasu, kuni lõpuks võidetakse Aadamalt pärit surm täielikult (Ilmutuse 5:9, 10, EP 97; 21:2—4).

13. Milline tervendamine on leidnud aset meie ajal?

¹³ Nägemuses voolab jõgi elutusse Surnumerre ja parandab kõik, kelleni ta jõuab. See meri kujutab vaimselt surnud keskkonda. Kuid kõikjal, ”kuhu see jõgi iganes tuleb”, kihab elu (Hesekiel 47:9). Samamoodi on viimseil päevil inimesed saanud vaimselt elavaks kõikjal, kuhu eluvesi on tunginud. Esimesed, kes selliselt taaselustusid, olid võitud jäänuse liikmed aastal 1919. Nad virgusid vaimses mõttes ellu surmataolisest tegevusetuse seisundist (Hesekiel 37:1—14; Ilmutuse 11:3, 7—12). Sellest ajast peale on elustavad veed jõudnud ka teiste vaimses mõttes surnuteni, kes on samuti ellu ärganud. Teistest lammastest on moodustunud üha kasvav suur rahvahulk, mille liikmed armastavad ja teenivad Jehoovat. Peagi saavad sellest korraldusest kasu ka ülestõusnute arvukad hulgad.

14. Mida kujutab tänapäeval rikkalik kalasaak, mis püütakse Surnumerest?

¹⁴ Vaimsest elujõust tuleneb viljakus. Seda näitab rikkalik kalasaak, mis püütakse kunagisest surnud merest. Jeesus ütles oma järelkäijatele: ”Ma teen teid inimeste püüdjaiks!” (Matteuse 4:19). Viimseil päevil algas kalastamine võitud jäänuse kogumisega, kuid see ei piirdunud sellega. Jehoova vaimsest templist lähtuv eluvesi, sealhulgas täpsed teadmised, avaldab mõju kõigist rahvastest inimestele. Kõik paigad, kuhu see vesi on jõudnud, on hakanud vaimses mõttes elama.

15. Mis näitab, et kõik ei võta vastu Jumala eluandvaid korraldusi, ja mis nendest inimestest saab?

¹⁵ Muidugi ei osuta praegu kõik inimesed elusõnumile soodsat vastukaja; samuti ei tee seda kõik, kes Kristuse tuhandeaastase valitsuse ajal üles äratatakse (Jesaja 65:20; Ilmutuse 21:8). Ingel teatab, et osa merest ei parane. Taolised elutud mülkad antakse ”soola jaoks” (Hesekiel 47:11, SP). Kõik meie päevil elavad inimesed ei võta vastu Jehoovalt lähtuvat eluvett, mida neile pakutakse (Jesaja 6:10). Harmagedoonis antakse soola jaoks ehk hävitatakse igaveseks kõik need, kes on otsustanud jääda vaimselt elutusse ja haigesse seisundisse (Ilmutuse 19:11—21). Seevastu need, kes on seda vett ustavalt joonud, võivad loota, et nad jäävad ellu ja näevad selle prohvetiennustuse lõplikku täitumist.

Jõgi voolab paradiisis

16. Millal ja kuidas Hesekieli templinägemus lõplikult täitub?

¹⁶ Nagu teised taastamisennustused, nii täitub ka Hesekieli templinägemus lõplikult tuhandeaastase rahuriigi ajal. Siis ei ole preesterlik klass enam maa peal. ”Nad peavad olema Jumala ja Kristuse preestrid ja valitsema kuninglikult ühes temaga [taevas] need tuhat aastat” (Ilmutuse 20:6). Koos Kristusega võimaldavad need taevased preestrid inimkonnal Kristuse lunastusohvrist täiel määral kasu saada. Sel viisil õiglane inimkond päästetakse, viiakse täiusesse! (Johannese 3:17.)

17., 18. a) Kuidas kirjeldatakse elutoovat jõge tekstis Ilmutuse 22:1, 2 ja millal see ennustus peamiselt täitub? b) Miks eluveejõgi paradiisis eriti palju laieneb?

¹⁷ Siis voolab Hesekieli nähtud jões eriti tugeva toimega eluvesi. See on aeg, mil peamiselt täitub Ilmutuse 22:1, 2 toodud ennustus: ”Ta näitas mulle puhast eluveejõge, selget nagu mägikristall. See voolas välja Jumala ja Talle aujärjest. Keset linna tänavat ja mõlemal pool jõge oli elupuu; see kandis vilja kaksteist korda, igas kuus andes oma vilja. Ja puu lehed tulid terviseks rahvastele.”

¹⁸ Tuhandeaastase rahuriigi ajal parandatakse kõik haigused, olgu need füüsilised, psüühilised või emotsionaalsed. Seda kujutab hästi asjaolu, et sümboolsete puude kaudu ’tuli tervis rahvastele’. Tänu abile, mis jõuab inimesteni Kristuse ja tema 144000 kaaslase kaudu, ei ütle ükski elanik: ”Ma olen nõder!” (Jesaja 33:24). Siis on sellel jõel aeg laieneda rohkem kui kunagi varem. See peab laienema ja süvenema, et selle puhast eluvett jätkuks miljonitele, võib-olla miljarditele ülestõusnutele. Nägemuses tervendas see jõgi Surnumere ja pani elama kõik kohad, kuhu selle veed jõudsid. Paradiisis ärkavad mehed ja naised ellu selle sõna kõige täielikumas mõttes, sest kui nad usuvad lunastusohvrisse, saavad nad vabaks Aadamalt päritud surmast. Ilmutuse 20:12 ennustab, et neil päevil avatakse ”raamatud”, mis annavad lisavalgust, millest saavad kasu surnuist ülestõusnud. Kurb küll, kuid mõned ei lase ennast tervendada isegi paradiisis. Sellised mässajad antakse ”soola jaoks” ehk hävitatakse igaveseks (Ilmutuse 20:15).

19. a) Kuidas täitub maa jaotamine paradiisis? b) Mida linn paradiisis kujutab? c) Mida tähendab see, et linn asub templist natuke maad eemal?

¹⁹ Sel ajal täitub lõplikult ka Hesekieli nägemuses toimunud maa jaotamine. Hesekieli nägemuses jaotati maa õigesti. Seega võib iga ustav kristlane olla kindel, et ta saab paradiisis endale koha, pärisosa. On tõenäoline, et inimeste soov elada oma majas ja hoolitseda selle eest täidetakse korra järgi (Jesaja 65:21; 1. Korintlastele 14:33). Linn, mida Hesekiel nägi, kujutab tabavalt juhtimiskorraldust, mis Jehoova eesmärgi kohaselt uuel maal kehtima hakkab. Siis ei ole preesterlik võitute klass enam ihulikult inimeste juures. Sellele viitab asjaolu, et nägemuses asub linn mittepüha maa peal templist natuke eemal (Hesekiel 48:15). Kuid tõsiasi, et Kristus valitseb koos 144000 kaaslasega taevas, ei tähenda seda, et maa peal ei olegi Kuningal oma esindajaid. Tema inimestest alluvad saavad palju kasu vürstiklassi armastavast juhatusest ja suunamisest. Kuid valitsustool ise ei asu mitte maa peal, vaid taevas. Kõik, kes maa peal elavad, vürstiklassi liikmed kaasa arvatud, alluvad Messia Kuningriigile (Taaniel 2:44; 7:14, 18, 22).

20., 21. a) Miks on linna nimi kohane? b) Mida me peaksime endalt küsima nüüd, kus oleme mõistnud Hesekieli nägemuse tähendust?

²⁰ Pane tähele Hesekieli ennustuse viimaseid sõnu: ”Sellest päevast alates on linna nimeks: ”Jehoova on seal!”” (Hesekiel 48:35). Selle linna eesmärk pole anda inimestele võimu ja mõjukust või panna maksma mõne inimese tahet. See on Jehoova linn, mis peegeldab alati tema mõtteviisi ning tema armastavat ja mõistlikku teguviisi (Jakoobuse 3:17). See annab meile südantsoojendava kinnituse, et Jehoova õnnistab ”uue maa” organiseeritud ühiskonda kogu eelseisva igaviku jooksul (2. Peetruse 3:13).

²¹ Kas pole meie ette seatud erutav väljavaade! Seega tasuks igaühel meist endalt küsida: kuidas mõjutavad minu elu imelised õnnistused, mis on avaldatud Hesekieli nägemuses? Kas ma toetan ustavalt seda tööd, mida teevad armastavad ülevaatajad, kaasa arvatud võitud jäänuse hulka kuulujad ja vürstiklassi potentsiaalsed liikmed? Kas ma olen teinud puhta kummardamise oma elu keskpunktiks? Kas ma kasutan täiel määral ära eluvett, mida tänapäeval nii ohtralt voolab? Tehkem seda jätkuvalt ning saagu igaüks meist rõõmustuda Jumala korraldustest kogu igaviku vältel!

[Allmärkused]

Kuidas sa vastaksid?

◻ Mida kujutab vesi, mis templist välja voolab?

◻ Mis mõttes ja keda on Jehoova tervendanud sümboolse jõe kaudu ja miks on jõgi suuremaks läinud?

◻ Mida kujutavad puud, mis kasvavad jõe kallastel?

◻ Mida kujutab linn tuhandeaastase rahuriigi ajal ja miks on linna nimi kohane?

[Pildid lk 23]

Elutoov jõgi kujutab Jumala päästekorraldust