Nad täitsid Jehoova tahet

Taaniel teenis Jumalat lakkamata

HARVA juhtub, et ajalugu pöördub üleöö. Kuid see juhtus aastal 539 e.m.a., mil meedlased ja pärslased kukutasid Babüloonia impeeriumi vaid mõne tunniga. Selleks ajaks oli Jehoova prohvet Taaniel elanud Juuda vangina Babülonis peaaegu 80 aastat. Kuigi Taaniel oli tõenäoliselt juba üle 90 aasta vana, seisis tal üks suurimaid katseid seoses Jumala silmis laitmatuks jäämisega alles ees.

Pärast Babüloni langemist näis alguses, et Taanielil läheb kõik hästi. Uus kuningas oli Dareios Meedlane, 62-aastane mees, kes suhtus Taanielisse heasoovlikult. Üks Dareiose esimesi tegusid kuningana oli see, et ta määras ametisse 120 satraapi ja ülendas kõrgesse ametisse kolm meest.a Taaniel oli üks neist kolmest soositud mehest. Kuna Dareios mõistis, et Taaniel on erakordselt võimekas, tahtis ta viimasele koguni peaministri ametit anda! Kuid just siis juhtus midagi, mis kuninga plaane ootamatult muutis.

Salakaval plaan

Taanieli kõrged ametikaaslased koos suure hulga satraapidega pöördusid kuninga poole intrigeeriva ideega. Nad palusid, et Dareios kehtestaks seaduse, milles sätestataks: „Igaüks, kes kolmekümne päeva jooksul palub midagi mõnelt jumalalt või inimeselt, aga mitte sinult, kuningas, visatakse lõukoerte auku!” (Taaniel 6:8). Dareiosele näis ehk, et need mehed kinnitavad talle oma truudust. Võib-olla arvas ta ka seda, et see seadus aitab tal, võõramaalasel, riigipeana oma positsiooni kindlustada.

Kuid need kõrged ametikandjad ja satraabid ei soovitanud seda seadust mitte kuninga heaolu pärast. Nad „otsisid ettekäänet Taanielile kuningriigivastase süü leidmiseks; aga nad ei suutnud leida ühtki ettekäänet ega midagi halba, sellepärast et ta oli ustav ja mingit hooletust ega halba tema kohta ei leidunud”. Siis need salakavalad mehed mõtlesid: „Me ei leia selle Taanieli vastu ühtki ettekäänet, kui me seda ei leia ühenduses tema Jumala seadusega” (Taaniel 6:5, 6). Teades, et Taaniel palub Jehoovat iga päev, üritasid nad seda surmaga karistatavaks kuriteoks teha.

Võib-olla haudusid need kõrged ametikandjad ja satraabid Taanieli vastu vihavaenu sel põhjusel, et ta oli „silmapaistvam kui [nemad], sellepärast et temas oli eriline vaim; ja kuningas kavatses tema tõsta üle kogu kuningriigi” (Taaniel 6:4). Taanieli ausus võis ebameeldivalt takistada korruptsiooni ja altkäemaksuvõtmist. Igal juhul veensid need mehed kuningat, nii et ta kirjutas sellele käskkirjale alla ning see liideti „meedlaste ja pärslaste muutmatu seadusega” (Taaniel 6:9, 10).

Taaniel jääb kindlaks

Kas Taaniel lakkas Jehoovat palumast, kui ta sellest uuest korraldusest teada sai? Kindlasti mitte! Oma maja ülakambris põlvitades palus ta Jumalat kolm korda päevas, „nagu ta seda ennegi oli teinud” (Taaniel 6:11). Samal ajal kui ta palvetas, tema vaenlased „tormasid sisse ja leidsid Taanieli palvetamast ja anumast oma Jumala ees” (Taaniel 6:12). Kui nad kuninga tähelepanu sellele juhtisid, oli Dareios meeleheites, et ta oli kirjutanud alla seadusele, mis mõistab Taanieli süüdi. „Ta nägi vaeva tema päästmiseks kuni päikeseloojakuni,” öeldakse ülestähenduses. Kuid isegi kuningas ei saanud tühistada seadust, mille ta oli kehtestanud. Seega viidi Taaniel lõvide auku, mis oli ilmselt mingisugune maa-alune paik. „Sinu Jumal, keda sa lakkamata teenid, päästku sind!” kinnitas kuningas Taanieli (Taaniel 6:13—17).

Pärast unetut ööd ja paastumist kiirustas Dareios augu juurde. Taaniel oli elus ja terve! Seepeale tegutses kuningas kiiresti. Ta lasi kättemaksuks Taanieli vaenlased ja nende pered lõvide auku visata. Dareios lasi ka kõigis oma valdustes kuulutada: „Kogu mu kuningriigi võimupiirkonnas tuleb väriseda ja karta Taanieli Jumala ees” (Taaniel 6:18—28).

Õppetund meile

Taaniel oli suurepärane ustavuse eeskuju. Isegi kuningas, kes ei kummardanud Jehoovat, pani tähele, et Taaniel teenib Teda „lakkamata” (Taaniel 6:17, 21). Aramea tüvisõna, mis on tõlgitud sõnaga ’lakkamata’, tähendab peamiselt ’liikuma mööda ringjoont’. See viitab kestvale tegevusele. Kui hästi see küll kirjeldab Taanieli katkematut laitmatust Jehoova ees!

Taaniel arendas endas sellist lakkamatut teguviisi ammu enne seda, kui ta lõvide auku visati. Juba noore vangina keeldus ta Babülonis sellistest söökidest ja jookidest, mis olid keelatud Moosese seadusega või rüvetatud paganlike rituaalidega (Taaniel 1:8). Hiljem kuulutas ta julgelt Jumala sõnumit Babüloonia kuningale Nebukadnetsarile (Taaniel 4:16—22). Vaid mõni tund enne Babüloni langemist kuulutas Taaniel kartmatult Jumala kohtuotsust kuningas Belsassarile (Taaniel 5:22—28). Niisiis, kui Taanieli ähvardas lõvide auku viskamine, jätkas ta harjumuspäraselt oma ustavat teguviisi.

Ka sina võid teenida Jehoovat lakkamata. Kas sa oled veel noor? Siis tegutse juba praegu, et arendada lakkamatut teguviisi ning hüljata selle maailma halb seltskond ja laostav käitumine. Kui sa oled Jumalat juba mõnda aega teeninud, siis pea ustavalt vastu. Ära anna alla, sest iga katsumus, mida me kohtame, annab meile võimaluse näidata Jehoovale, et me oleme kindlalt otsustanud teenida teda lakkamata (Filiplastele 4:11—13).

[Allmärkus]