Kolmas peatükk
Katse all, kuid Jehoovale ustavad!
1., 2. Millised tähelepanuväärsed sündmused olid eelmänguks Taanieli jutustusele?
TAANIELI prohvetiraamatu eesriie tõuseb ajal, mil rahvusvahelisel areenil leiavad aset vapustavad muutused. Assüüria oli just kaotanud oma pealinna Niinive. Egiptus oli tõrjutud Juudamaast lõuna poole vähetähtsale positsioonile. Ja Babüloonia oli kiiresti tõusmas suurvõimuks võitluses maailma valitsemise pärast.
2 Aastal 625 e.m.a. tegi Egiptuse vaarao Neko viimase meeleheitliku katse tõkestada Babüloonia laienemist lõuna poole. Selleks viis ta oma väed Karkemise alla, mis asus Eufrati jõe ülemjooksul. Karkemise lahing, nagu seda nimetama hakati, oli otsustav ajaloosündmus. Babüloonia armee, mida juhtis kroonprints Nebukadnetsar, andis vaarao Neko vägedele hävitava löögi (Jeremija 46:2). Oma võidust tiivustatuna tormas Nebukadnetsar üle Süüria ja Palestiina ning tegi selles piirkonnas Egiptuse ülemvõimule sama hästi kui lõpu. Üksnes ta isa Nabopolassari surm peatas tema sõjakäigu ajutiselt.
3. Milleni viis Nebukadnetsari esimene sõjakäik Jeruusalemma vastu?
3 Järgmisel aastal suunas Nebukadnetsar — nüüd juba troonil oleva Babüloonia kuningana — oma tähelepanu taas sõjakäikudele Süüriasse ja Palestiinasse. Just sel ajal tuli ta esimest korda Jeruusalemma alla. Piibel teatab: ”Tema päevil tuli Paabeli kuningas Nebukadnetsar ja Joojakim sai tema alamaks kolmeks aastaks; siis ta taganes ja hakkas temale vastu” (2. Kuningate 24:1).
NEBUKADNETSAR JERUUSALEMMAS
4. Kuidas tuleks mõista väljendit ”Joojakimi kolmandal valitsuseaastal” tekstis Taanieli 1:1?
4 Meile pakub erilist huvi väljend ”kolmeks aastaks”, sest kohe Taanieli raamatu alguses öeldakse: ”Juuda kuninga Joojakimi kolmandal valitsuseaastal tuli Paabeli kuningas Nebukadnetsar Jeruusalemma alla ja piiras seda” (Taaniel 1:1). Aastatel 628—618 e.m.a. valitsenud Joojakimi täieliku kuningavõimu kolmandal aastal ei olnud Nebukadnetsar veel ”Paabeli kuningas”, vaid oli alles kroonprints. Aastal 620 e.m.a. sundis Nebukadnetsar Joojakimi tribuuti maksma. Kuid umbes kolme aasta pärast tõstis Joojakim mässu. Seega tuli kuningas Nebukadnetsar Jeruusalemma teist korda aastal 618 e.m.a. ehk Joojakimi kui Babüloonia vasallkuninga kolmandal valitsuseaastal, et karistada mässajat Joojakimi.
5. Milleni viis Nebukadnetsari teine sõjakäik Jeruusalemma vastu?
5 Seekordne piiramine viis selleni, et ”Issand andis tema kätte Juuda kuninga Joojakimi ja osa Jumala koja riistu” (Taaniel 1:2). Joojakim arvatavasti suri juba piiramise algusjärgus kas atentaadi või vastuhaku tõttu (Jeremija 22:18, 19). Aastal 618 e.m.a. sai ta 18-aastane poeg Joojakin tema järel kuningaks. Kuid Joojakin valitses vaid kolm kuud ja kümme päeva, ning ta alistus aastal 617 e.m.a. (Võrdle 2. Kuningate 24:10—15.)
6. Mida tegi Nebukadnetsar Jeruusalemma templi pühade riistadega?
6 Nebukadnetsar võttis sõjasaagiks Jeruusalemma pühad templiriistad ja ”viis need Sinearimaale oma jumalakotta; ta viis riistad oma jumala [Marduki ehk heebrea keeles Merodaki] varakambrisse” (Taaniel 1:2; Jeremija 50:2). On leitud Babüloonia raidkiri, mille kohaselt Nebukadnetsar ütles Marduki templi kohta: ”Ma kogusin sinna hõbedat ja kulda ning kalliskive .. ja tegin sinna oma kuningriigi varakambri.” Neist pühadest riistadest me saame veel kord lugeda siis, kui tuleb juttu kuningas Belsassari ajast (Taaniel 5:1—4).
JERUUSALEMMA NOORTE ELIIT
7., 8. Mida me võime järeldada Taanieli 1:3, 4 ja 6 põhjal Taanieli ja tema kolme kaaslase päritolu kohta?
7 Babüloni viidi rohkem kui vaid Jehoova templi aarded. Ülestähendus ütleb: ”Ja kuningas käskis Aspenast, oma kammerteenrite ülemat, et ta tooks Iisraeli lastest, niihästi kuninglikust soost kui suursuguste hulgast, noori mehi [”lapsi”, UM], kellel ei oleks ühtki kehalist viga ja kes oleksid ilusa välimusega, kes oleksid taibukad kõigis teadusis, targad ja arusaajad, ja kes oleksid kõlvulised teenima kuningakojas” (Taaniel 1:3, 4).
8 Kes selleks valiti? Me saame teada: ”Nende seas olid Juuda lastest Taaniel, Hananja, Miisael ja Asarja” (Taaniel 1:6). See heidab mõningast valgust Taanieli ja tema kaaslaste muidu üsna ebaselgele päritolule. Näiteks me näeme, et nad olid kuninglikust suguharust, nimelt ”Juuda lapsed”. Isegi kui nad polnud kuninglikust soost, on mõistlik arvata, et nad olid vähemalt perekondadest, kellel oli mingil määral tähtsust ja mõju. Peale selle, et nad olid terve mõistuse ja kehaga, oli neil ka taibukust, tarkust, teadmisi ja arusaamist — seda kõike ehk varases teismeeas, vanuses, mil nad olid piisavalt noored, et neid võidi nimetada ”lasteks”. Taaniel ja tema kaaslased olid kindlasti väljapaistvad — kuulusid Jeruusalemma noorte eliiti.
9. Miks paistab olevat kindel, et Taanielil ja tema kolmel kaaslasel olid jumalakartlikud vanemad?
9 Sellest jutustusest me ei saa teada, kes olid nende noorte vanemad. Sellegipoolest paistab olevat kindel, et need olid jumalakartlikud inimesed, kes suhtusid oma vanemlikesse kohustustesse tõsiselt. Pidades silmas seda moraalset ja vaimset allakäiku, mis oli valdav tollases Jeruusalemmas, eriti just nii ”kuningliku soo kui suursuguste hulgas”, on selge, et Taanieli ja tema kolme kaaslase hiilgavad omadused polnud sugugi juhuse asi. Oleks tarbetu mainidagi, et nende vanematele valmistas see südamevalu, kui nad nägid oma poegi viidavat kaugele maale. Kui uhked oleksid nad küll olnud, kui nad vaid oleksid teadnud, millega see kõik lõpeb! Kui tähtis on seega, et vanemad kasvataksid oma lapsi ”juhatamise ja manitsemisega Issanda tahte järgi”! (Efeslastele 6:4, EP 97.)
VÕITLUS MÕTTEVIISI MUUTMISEKS
10. Mida õpetati neile noortele heebrealastele ja mis oli selle eesmärk?
10 Kohe algas rünnak nende noorte pagendatute mõtteviisi muutmiseks. Hoolitsedes selle eest, et need noored heebrea teismelised Babüloonia eluviisi omaks võtaksid, andis Nebukadnetsar oma ametnikele korralduse, et nad peavad neile ”õpetama kaldea kirja ning keelt” (Taaniel 1:4). See polnud mingi tavaline haridus. ”The International Standard Bible Encyclopedia” selgitab, et see seisnes ”sumeri, akadi, aramea .. ja teiste keelte ning neis keeltes kirjutatud ulatusliku kirjanduse õppimises”. Selle ”ulatusliku kirjanduse” moodustas ajalugu, matemaatika, astronoomia ja muud ainevaldkonnad. Ent ”tähtsat rolli etendasid omavahel seotud religioossed tekstid nii ennete kui ka astroloogia kohta”.
11. Milliseid samme astuti selleks, et heebrea noored võtaksid Babüloonia õukonnaelu kindlasti omaks?
11 Et need heebrea noored Babüloonia õukonna elulaadiga seotud tavad ja kultuuri täielikult omaks võtaksid, ”määras [kuningas] neile igapäevase osa kuninglikust roast ja viinast, mida ta ise jõi; ja nõnda pidi neid kasvatatama kolm aastat, et nad selle järele võiksid astuda kuninga teenistusse” (Taaniel 1:5). Lisaks sellele ”kammerteenrite ülem pani neile nimed: ta nimetas Taanieli Beltsassariks, Hananja Sadrakiks, Miisaeli Meesakiks ja Asarja Abednegoks” (Taaniel 1:7). Piibli aegadel oli see tavaline, kui inimesele pandi uus nimi, et tähistada mõnda tähtsat sündmust tema elus. Näiteks muutis Jehoova Aabrami ja Saarai nime Aabrahamiks ja Saaraks (1. Moosese 17:5, 15, 16). Kui mõni inimene muudab teise nime, on see selge tõend tema võimust või üleolekust. Ajal, mil Joosep sai Egiptuse toitlustuse korraldajaks, nimetas vaarao ta Sofnat Paneahiks (1. Moosese 41:44, 45; võrdle 2. Kuningate 23:34; 24:17).
12., 13. Miks võib öelda, et noorte heebrealaste nimede muutmine oli püüe õõnestada nende usku?
12 Taanieli ja tema kolme heebrea sõbra puhul oli nimede muutmine tähendusrikas. Nende vanemate pandud nimed olid kooskõlas Jehoova kummardamisega. ”Taaniel” tähendab ’Mu kohtumõistja on Jumal’. Nimi ”Hananja” tähendab ’Jehoova on osutanud soosingut’. ”Miisaeli” võimalik tähendus on ’Kes on Jumala sarnane?’. ”Asarja” tähendab ’Jehoova on aidanud’. Pole kahtlustki, et nende vanemad lootsid südamest, et nende pojad kasvaksid üles Jehoova Jumala juhtimisel ning saaksid tema ustavateks ja lojaalseteks teenijateks.
13 Kuid neile neljale heebrealasele antud uued nimed olid kõik tihedalt seotud ebajumalate nimedega ja nendega taheti mõista anda, et tõeline Jumal oli neile jumalustele alla jäänud. Milline salakaval püüe õõnestada nende noorte usku!
14. Mida tähendavad uued nimed, mis anti Taanielile ja tema kolmele kaaslasele?
14 Taanieli nimi muudeti Beltsassariks, mis tähendab ’Kaitse kuninga elu’. Ilmselt oli see lühivorm appihüüust Beeli ehk Marduki, Babüloni peajumala poole. Kuigi pole teada, kas Nebukadnetsaril oli tegemist Taanielile nime valimisega või mitte, tunnistas ta uhkustundega, et see oli ”[tema] jumala nime järgi” (Taaniel 4:5). Hananja nimetati ümber Sadrakiks, mis mõningate autoriteetide arvates on liitnimi ja tähendab ’Aku käsku’. On huvitav, et Aku oli ühe Sumeri jumala nimi. Miisael sai uueks nimeks Meesak (võib-olla Mi·ša·aku), mis oli ilmselt tähenduse ’Kes on Jumala sarnane?’ osav moonutus ’Kes on selline nagu Aku?’. Asarja babüloonia nimi oli Abednego, mis arvatavasti tähendas ’Nego teener’. Ja ”Nego” on üks variant jumaluse ”Nebo” nimest, mille järgi sai nime ka hulk Babüloonia valitsejaid.
KINDEL OTSUS JEHOOVALE USTAVAKS JÄÄDA
15., 16. Milliste ohtudega seisid nüüd silmitsi Taaniel ja ta kaaslased ning milline oli nende reageering?
15 Babüloonia nimed, ümberkasvatusprogramm ja eriline toit — kõik see polnud mõeldud mitte üksnes selleks, et panna Taanieli ja neid kolme heebrea noormeest võtma omaks Babüloonia eluviisi, vaid ka selleks, et neid võõrutada nende oma Jumalast Jehoovast ning nende usulisest väljaõppest ja minevikust. Mida need noored tegid, kui nad seisid silmitsi kogu selle surve ja kiusatusega?
16 Inspireeritud ülestähendus ütleb: ”Taaniel võttis südames ette ennast mitte roojastada kuninga roaga ja tema joodava viinaga” (Taaniel 1:8a). Kuigi Taaniel on ainus, keda mainitakse nimepidi, on järgneva põhjal ilmne, et tema kolm kaaslast toetasid tema otsust. Sõnad ”võttis südames ette” näitavad, et õpetus, mida Taanielile olid kodus andnud tema vanemad ja teised, oli jõudnud talle südamesse. Samalaadne õpetus juhtis otsuste tegemisel kahtlemata ka ülejäänud kolme heebrealast. See näitab rohkem kui selgelt, kui tähtis on õpetada oma lapsi, kuigi nad võivad paista liiga noored, et asjadest aru saada (Õpetussõnad 22:6; 2. Timoteosele 3:14, 15).
17. Miks olid Taaniel ja ta kaaslased vastu ainult kuninga igapäevasele toidule, kuid mitte muudele korraldustele?
17 Miks oli noortele heebrealastele vastumeelne ainult roog ja vein, kuid mitte muud korraldused? Taanieli arutluskäik näitab selgelt, miks: et ”ennast mitte roojastada”. Kuigi see, et neil tuli õppida ”kaldea kirja ning keelt” ja neile anti babüloonia nimi, võis olla vastumeelne, ei roojasta see tingimata inimest. Mõtle Moosese näitele peaaegu 1000 aastat varem. Kuigi talle ”õpetati kõike egiptlaste tarkust”, jäi ta Jehoovale lojaalseks. Kuna teda kasvatasid tema enda vanemad, andis see talle tugeva aluse. Selle tulemuseks oli, et ”usu läbi keeldus Mooses, kui ta suureks sai, kandmast vaarao tütrepoja nime, pidades paremaks ühes Jumala rahvaga kannatada viletsust kui üürikest aega nautida paturõõmu” (Apostlite teod 7:22; Heebrealastele 11:24, 25).
18. Mil viisil oleks kuninga toidulaud noori heebrealasi roojastanud?
18 Kuidas oleks Babüloonia kuninga toit need noored mehed roojastanud? Esiteks võis nende hõrgutiste hulgas olla toite, mis Moosese Seaduse järgi on keelatud. Näiteks sõid babüloonlased ebapuhtaid loomi, mida Seadus ei lubanud iisraellastel süüa (3. Moosese 11:1—31; 20:24—26; 5. Moosese 14:3—20). Teiseks polnud babüloonlastel harjumust lasta tapetud loomadest enne nende liha söömist verd välja. Koos verega liha söömine oleks otseses vastuolus Jehoova seadusega vere kohta (1. Moosese 9:1, 3, 4; 3. Moosese 17:10—12; 5. Moosese 12:23—25). Kolmandaks ohverdavad iidolite kummardajad tavaliselt oma toidu ebajumalatele, enne kui hakkavad seda sööma osadussöömaajal. Jehoova teenijad ei teeks tegemist mitte millegi sellisega! (Võrdle 1. Korintlastele 10:20—22.) Lõpuks poleks päevast päeva rammusate toitude ja kangete jookide nautimine sugugi tervislik üheski vanuses inimestele, rääkimata veel noortest.
19. Kuidas oleksid need heebrea noored võinud ennast õigustada, aga mis aitas neil õigele järeldusele jõuda?
19 Üks asi on teada, mida tuleb teha, kuid hoopis teine asi on olla julge ja teha seda surve all või kiusatuses olles. Taaniel ja tema kolm sõpra oleksid võinud mõelda, et kuna nad on oma vanematest ja sõpradest kaugel, ei saa need teada, mida nad teevad. Nad oleksid võinud ennast õigustada ka sellega, et see oli kuninga käsk ja ei paistnud olevat ka mingit muud võimalust. Pealegi tunnustasid teised noored kahtlemata hea meelega neid korraldusi ja pidasid nende täitmist eesõiguseks, mitte raskuseks. Kuid selline ekslik mõtteviis võib kergesti viia salajase patu lõksu, mis on püüniseks paljudele noortele. Heebrea noored teadsid, et ”Jehoova silmad on igas paigas” ja et ”Jumal viib kõik teod kohtusse, mis on iga salajase asja üle, olgu see hea või kuri”. (Õpetussõnad 15:3; Koguja 12:14.) Võtkem kõik õppust nende ustavate noorte teguviisist.
JULGUS JA PÜSIVUS VIISID SIHILE
20., 21. Mida võttis Taaniel ette ja milliseid tulemusi see andis?
20 Olles oma südames kindlalt otsustanud laostavatele mõjudele vastu seista, hakkas Taaniel tegutsema kooskõlas oma otsusega. ”Ta taotles [”korduvalt”, UM] kammerteenrite ülemalt, et tal ei oleks vaja ennast roojastada” (Taaniel 1:8b). ”Taotles korduvalt” — see on tähelepanuväärne väljend. Väga sageli tuleb väsimatult pingutada, kui soovime kiusatustega edukalt võidelda või mõnest nõrkusest üle saada (Galaatlastele 6:9).
21 Taanieli puhul tasus püsivus ära. ”Ja Jumal laskis Taanielil leida heldust ja armu kammerteenrite ülema ees” (Taaniel 1:9). Põhjus, miks Taanielil ja ta kaaslastel kõik lõpuks hästi läks, polnud selles, et nad olid meeldivad ja intelligentsed isiksused. Asi oli hoopis Jehoova õnnistuses. Kahtlemata mäletas Taaniel heebrea õpetussõna: ”Looda Jehoova peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele! Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks!” (Õpetussõnad 3:5, 6). Selle nõuande järgimine andis tõesti häid tulemusi.
22. Millise põhjendatud vastuväite esitas kammerteenrite ülem?
22 Esialgu oli kammerteenrite ülem sellele vastu: ”Ma kardan, et mu isand kuningas, kes on määranud teie roa ja joogi, näeb siis teie palged olevat viletsama välimusega kui teistel teieealistel noortel meestel, ja nõnda te viite mu pea hädaohtu kuninga ees!” (Taaniel 1:10). Need olid põhjendatud vastuväited ja kartused. Kuningas Nebukadnetsar polnud mees, kelle käsu oleks võinud täitmata jätta, ja see ametnik mõistis, et tema ”pea” satub ohtu, kui ta toimib vastupidiselt kuninga juhtnööridele. Mida tegi Taaniel?
23. Kuidas ilmnes Taanieli teguviisist taibukus ja tarkus?
23 Nüüd oli käes olukord, kus mängu tuli taibukus ja tarkus. Arvatavasti mäletas noor Taaniel õpetussõna: ”Rahulik vastus vaigistab raevu, aga haavav sõna õhutab viha!” (Õpetussõnad 15:1). Selle asemel, et kangekaelselt oma soovi täitmist nõuda ja võib-olla teisi provotseerida, et märtriks saada, jättis Taaniel asja sinnapaika. Õigel ajal pöördus ta ”ülevaataja” ehk hooldaja poole, kes võis olla meelsamini valmis laskma neil natuke vabamalt tegutseda, kuna tema ei kandnud vastutust otse kuninga ees (Taaniel 1:11).
ETTEPANEK KORRALDADA KÜMNEPÄEVANE KATSE
24. Millise katse soovitas Taaniel korraldada?
24 Sellele hooldajale tegi Taaniel ettepaneku korraldada katse: ”Tee ometi oma sulastega kümme päeva katset ja meile antagu taimetoitu süüa ja vett juua. Siis vaadatagu sinu juuresolekul meie välimust ja nende noorte meeste välimust, kes söövad kuninglikku rooga, ja talita siis oma sulastega, nagu sa heaks arvad!” (Taaniel 1:12, 13).
25. Millest arvatavasti koosnes ”taimetoit”, mida pakuti Taanielile ja tema kolmele sõbrale?
25 Kas pärast kümmet päeva ’taimetoidu ja vee’ dieedil peaksid nad olema ”viletsama välimusega” kui teised? Sõna ”taimetoit” on tõlgitud heebrea sõnast, mille põhitähendus on ’seemned’. Mõned piiblitõlkijad annavad selle edasi sõnaga ”kaunvili”, mida defineeritakse kui ”kaunu kasvatavaid kultuure (näiteks hernes, uba või lääts), mille vilju ja seemneid kasutatakse toiduks”. Mõningate õpetlaste arvates näitab kontekst, et tegemist on rohkema kui vaid söödavate seemnetega. Üks teatmeteos ütleb: ”See, mida Taaniel ja tema kaaslased soovisid, oli tavaline lihtrahva taimetoit, mitte rammus kuningliku laua lihatoit.” Seega võis taimetoit koosneda toitvatest roogadest, mis valmistati ubadest, kurkidest, küüslaugust, porrulaugust, läätsedest, melonitest ja sibulatest ning mitmesugustest teraviljadest tehtud leivast. Seda ei peaks küll keegi näljatoiduks. Ilmselt mõistis seda ka hooldaja. ”Ja ta kuulas neid selles asjas ning katsetas nendega kümme päeva” (Taaniel 1:14). Milline oli tulemus?
26. Milline oli kümnepäevase katse tulemus ja miks see just nii läks?
26 ”Kümne päeva pärast näis nende välimus ilusam ja ihu lihavam kui ühelgi neist noortest meestest, kes sõid kuninglikku rooga” (Taaniel 1:15). Seda ei tuleks võtta tõendina selle kohta, et taimetoit on parem rikkalikust lihatoidust. Kümme päeva on liiga lühike aeg selleks, et ükskõik milline dieet võiks silmanähtavaid tulemusi anda, kuid see pole liiga vähe Jehoovale, et ta võiks täide viia oma eesmärgi. ”See on Jehoova õnnistus, mis teeb rikkaks, ja oma vaev ei lisa sellele midagi juurde!” ütleb tema Sõna (Õpetussõnad 10:22). Need neli noort heebrealast panid oma usu ja lootuse Jehoovale, ning ta ei hüljanud neid. Sajandeid hiljem elas Jeesus Kristus ilma toiduta 40 päeva. Seejuures tsiteeris ta sõnu, mis on kirjas 5. Moosese 8:3, kus öeldakse: ”Inimene ei ela ükspäinis leivast, vaid inimene elab kõigest, mis lähtub Jehoova suust.” Selle kohta on Taanieli ja ta sõprade kogemus klassikaliseks näiteks.
TAIBUKUS JA TARKUS HÕRGUTISTE JA VEINI ASEMEL
27., 28. Mil viisil valmistas toidurežiim, mille Taaniel ja tema kolm sõpra endale kehtestasid, neid suuremateks sündmusteks, mis olid tulemas?
27 Need kümme päeva olid vaid katse, kuid selle tulemus oli täiesti veenev. ”Siis ülevaataja võttis ära nende roa ja nende joodava viina ja andis neile taimetoitu” (Taaniel 1:16). Pole raske kujutleda, mida mõtlesid Taanielist ja tema kaaslastest teised noored, kes osalesid selles koolitusprogrammis. Neile võis tunduda, et on väga rumal loobuda kuninga pidusöögist ja süüa iga päev taimetoitu. Kuid suured katsed ja katsumused olid juba silmapiiril ja need nõudsid noortelt heebrealastelt täielikku erksust ja kainet meelt. Eelkõige oli see just nende usk ja lootus Jehoovale, mis võis aidata neil usukatsed läbida. (Võrdle Joosua 1:7.)
28 Tõendit selle kohta, et Jehoova oli koos nende noortega, võib näha järgmisest ütlusest: ”Jumal andis neile neljale noorele mehele tarkust ja taipu igasuguses kirjas ja teaduses, ja Taaniel sai aru igasuguseist nägemusist ja unenägudest” (Taaniel 1:17). Et eelolevatel rasketel aegadel vastu pidada, vajasid nad rohkemat kui füüsilist jõudu ja head tervist. ”Kui tarkus tuleb su südamesse ja teadmine hakkab meeldima su hingele, siis mõtlemisvõime valvab su üle, vahetegemisvõime kaitseb sind, et päästa sind halvalt teelt” (Õpetussõnad 2:10—12, UM). Seda kõike andiski Jehoova neljale ustavale noorele, et valmistada neid eelseisvaks.
29. Kuidas Taaniel ”sai aru igasuguseist nägemusist ja unenägudest”?
29 On kirjas, et Taaniel ”sai aru igasuguseist nägemusist ja unenägudest”. See ei tähenda, et ta oli muutunud selgeltnägijaks. On huvitav, et kuigi Taanieli peetakse üheks suuremaks heebrea prohvetiks, ei saanud tema mitte kunagi inspiratsiooni selleks, et panna kirja taolisi kuulutusi nagu ”Issand Jehoova [ütleb] nõnda” või ”nõnda ütleb vägede Jehoova” (Jesaja 28:16; Jeremija 6:9). Kuid üksnes Jumala püha vaimu juhtimisel suutis Taaniel mõista ning seletada nägemusi ja unenägusid, millest avaldus Jehoova eesmärk.
LÕPUKS SAABUB OTSUSTAV KATSE
30., 31. Kuidas osutus Taanieli ja tema kaaslaste valitud teguviis neile kasulikuks?
30 Kolm ümberkasvatamise ja harimise aastat said läbi. Seejärel tuli otsustav katse — isiklik vestlus kuningaga. ”Kui need aastad olid möödunud, mille järele kuningas oli käskinud neid ette tuua, tõi kammerteenrite ülem nad Nebukadnetsari ette” (Taaniel 1:18). Nüüd oli neil neljal noorel aeg endast aru anda. Kas neile tuli kasuks Jehoova seaduste pidamine, selle asemel et võtta omaks Babüloonia tavad?
31 ”Kuningas rääkis nendega, ja nende kõigi hulgast ei leidunud Taanieli, Hananja, Miisaeli ja Asarja sarnast; nõnda tulid nad kuninga teenistusse” (Taaniel 1:19). Sellega mõisteti täielikult õigeks nende tegevus kolme eelneva aasta jooksul! See polnud sugugi hullumeelsus, kui nad pidasid kinni režiimist, mida nõudis nende usk ja südametunnistus. Kuna Taaniel ja tema sõbrad olid ustavad selles, mis võis tunduda vähesena, õnnistati neid suuremate asjadega. Eesõigus saada ”kuninga teenistusse” oli eesmärk, mida taotlesid kõik koolitusprogrammis osalenud noored. Piibel ei ütle, kas need neli heebrea noort olid ainsad, kes valiti. Igal juhul tõi nende ustav käitumine neile tõesti ”suure palga” (Laul 19:12).
32. Miks võib öelda, et Taanielil, Hananjal, Miisaelil ja Asarjal oli veel suurem eesõigus, kui seda on kuninga õukonnas viibimine?
32 ”Kui näed meest, kes oma töös on tubli, siis on ta koht kuningate .. teenistuses,” ütleb Pühakiri (Õpetussõnad 22:29). Seega võttis Nebukadnetsar Taanieli, Hananja, Miisaeli ja Asarja oma teenistusse kuninglikus õukonnas. Selles kõiges me näeme Jehoova kätt juhtimas sündmusi nii, et nende noormeeste — eriti just Taanieli — kaudu saaksid teatavaks jumaliku eesmärgi tähtsad aspektid. Kuigi oli au saada valitud Nebukadnetsari kuninglikku õukonda, oli sellest hoopis suurem au lasta end Universumi Kuningal Jehooval kasutada sellisel imepärasel viisil.
33., 34. a) Miks jätsid noored heebrealased kuningale hea mulje? b) Mida me võime nende nelja heebrealase kogemusest õppida?
33 Peagi mõistis Nebukadnetsar, et tarkus ja taip, mida Jehoova oli andnud neljale heebrea noorele, ületab suurel määral tema õukonna nõuandjate ja tarkade oma. ”Kõigis teaduse ja tarkuse asjus, milles kuningas neid küsitles, leidis ta nad olevat kümme korda üle kõigist ennustajaist ja nõidadest, kes olid kogu ta kuningriigis” (Taaniel 1:20). Kuidas olekski see võinud teisiti olla? ”Ennustajad ja nõiad” toetusid Babüloonia ilmalikele ja ebausklikele õpetustele, kuid Taaniel ja tema sõbrad panid oma lootuse tarkusele, mis on ülalt. Neid asju lihtsalt ei saanudki võrrelda!
34 Olukord pole aegade jooksul tõesti kuigi palju muutunud. 1. sajandil m.a.j., kui moes oli Kreeka filosoofia ja Rooma õigus, kirjutas apostel Paulus inspiratsiooni all: ”Selle maailma tarkus on jõledus [”totrus”, UT] Jumala ees. Sest on kirjutatud: ”Tema tabab tarku nende kavaluses!” Ja jälle: ”Issand tunneb tarkade mõtlemised, et need on tühised!” Ärgu siis ükski kiidelgu inimestest!” (1. Korintlastele 3:19—21). Tänapäeval tuleb meil kõvasti kinni hoida sellest, mida Jehoova on meile õpetanud, ja mitte lasta end kergelt mõjutada maailma võludel ja säral (1. Johannese 2:15—17).
USTAVAD LÕPUNI
35. Kui palju on teada Taanieli kolmest kaaslasest?
35 Hananja, Miisaeli ja Asarja tugev usk ilmneb vapustavalt Taanieli 3. peatükis seoses Nebukadnetsari kullast kujuga Duura tasandikul ja tulise ahju katsega. Kahtlemata jäid need jumalakartlikud heebrealased Jehoovale surmani ustavaks. Me teame seda sellest, et apostel Paulus viitas kahtlemata neile, kui ta kirjutas nendest, ”kes usu läbi .. kustutasid tule väe” (Heebrealastele 11:33, 34). Nad on tähelepanuväärseks eeskujuks nii noortele kui vanadele Jehoova teenijatele.
36. Milline tähelepanuväärne karjäär oli Taanielil?
36 Taanieli kohta ütleb 1. peatüki viimane salm aga: ”Taaniel jäi sinna kuningas Koorese esimese aastani.” Ajalugu näitab, et Kyros (Koores) alistas Babüloni ühe ööga aastal 539 e.m.a. Ilmselt tänu oma mainele ja positsioonile teenis Taaniel edasi Kyrose õukonnas. Taanieli 10:1 ütleb koguni, et ”Pärsia kuninga Koorese kolmandal aastal” ilmutas Jehoova Taanielile ühe märkimisväärse asja. Kui ta Babüloni toomise ajal aastal 617 e.m.a. teismeline oli, siis selle viimase nägemuse saamise ajaks oli ta juba peaaegu 100-aastane. Milline pikk ja õnnistatud karjäär Jehoova ustavas teenistuses!
37. Mida me võime õppida, mõeldes Taanieli 1. peatükile?
37 Taanieli raamatu esimeses peatükis on kirjas rohkem kui vaid jutustus neljast ustavast noorest, kes usukatsetes edukalt toime tulid. See näitab meile, kuidas Jehoova võib oma eesmärgi teostamiseks kasutada igaühte, keda ta soovib. See ülestähendus tõestab, et isegi näiline õnnetus, mida Jehoova lubab osaks saada, võib kasulikku otstarvet täita. Ja sellest me näeme, et ustavus väikestes asjades toob suure tasu.
MIDA SA TEADA SAID?
• Mida võib öelda Taanieli ja tema kolme noore sõbra päritolu kohta?
• Kuidas pandi nelja heebrea noore hea kasvatus Babülonis katsele?
• Kuidas tasus Jehoova neljale heebrealasele selle eest, et nad julgelt seisukoha võtsid?
• Mida võivad Jehoova tänapäevased teenijad õppida Taanielist ja tema kolmest kaaslasest?
[Lehekülje suurune pilt lk 30]