Piibli 28. raamat — Hoosea

Kirjutaja: Hoosea

Kirjutamiskoht: Samaariamaa

Kirjutamine lõpetati: pärast a 745 e.m.a

Käsitletud ajavahemik: enne a 804 — pärast a 745 e.m.a

HEEBREA KIRJADE 12 viimast raamatut on kutsutud üldiselt väikesteks prohvetiteks. Kuigi need raamatud on isegi üheskoos lühemad kui näiteks Jesaja või Jeremija raamat, ei tähenda see, et need oleksid vähemtähtsad. Heebrea Piiblis peeti neid üheks teoseks ning neid kutsuti ”Kaheteistkümneks”. Niiviisi oli neid prohvetite raamatuid kergem säilitada, sest üksikud väikesed kirjarullid oleksid võinud kergesti kaotsi minna. Nii nagu kõik ülejäänud 11 raamatut, on ka esimene neist nimetatud selle kirjutaja järgi, kelleks sel puhul oli Hoosea. Hoosea on lühivorm nimest Hoosaja, mis tähendab ’Jaahi päästetud’ või ’Jaah on päästnud’.

² Hooseast ei ole teada palju muud kui vaid seda, et ta oli Beeri poeg. Tema ennustused puudutavad peamiselt Iisraeli, Juudat on mainitud vaid möödaminnes. Hoosea ei räägi kordagi Jeruusalemmast, kuid tema raamatus on 37 korda nimetatud Iisraeli suurimat suguharu Efraimi ning 6 korda Iisraeli pealinna Samaariat.

³ Raamatu esimesest salmist saame teada, et Hoosea teenis Jehoova prohvetina tavatult pikka aega, Iisraeli kuninga Jerobeam II valitsusaja lõpuperioodist kuni Juuda kuninga Hiskija valitsusajani. See tähendab, et ta alustas teenistust mitte hiljem kui aastal 804 e.m.a ning teenis vähemalt 745. aastani e.m.a ehk minimaalselt 59 aastat. Kahtlemata kattus tema teenistusaeg veidi Jerobeam II ja veidi Hiskija valitsusajaga. Tol ajal elas ka teisi ustavaid Jehoova prohveteid, nagu Aamos, Jesaja, Miika ja Ooded (Aamos 1:1; Jes. 1:1; Miika 1:1; 2. Ajar. 28:9).

⁴ Hoosea ennustuse autentsust kinnitab tõik, et seda on tsiteeritud korduvalt Kristlikes Kreeka Kirjades. Isegi Jeesus tsiteeris Hoosea raamatut (10:8), kui kuulutas Jeruusalemmale kohtuotsust, öeldes: ”Siis hakatakse ütlema mägedele: langege meie peale! ja mäekinkudele: katke meid!” (Luuka 23:30). Sedasama salmi on osaliselt tsiteeritud ka Ilmutuse 6:16. Matteus tsiteerib teksti Hoosea 11:1 ning näitab, kuidas see ennustus täitus: ”Egiptusest ma kutsusin oma poja!” (Matt. 2:15). Hoosea ennustus kogu Iisraeli taastamisest täitus nii, et paljud kümnest suguharust koosneva kuningriigi alamad liitusid Juudaga enne selle vangiviimist ning nende järeltulijad olid pärast vangipõlve kodumaale tagasipöördujate seas (Hoos. 2:2; 2. Ajar. 11:13—17; 30:6—12, 18, 25; Esra 2:70). Esra päevist saadik on Hoosea raamat kuulunud oma õiguspärasele kohale heebrea kaanonis kui Hoosea läbi räägitud Jehoova sõna (Hoos. 1:2).

⁵ Miks saatis Jehoova Hoosea Iisraeli kuulutama? Kuna Iisrael oli olnud truudusetu ja teeninud Baali ning rikkunud nõnda Jehoovaga tehtud lepingut. Iisraellased olid saanud Tõotatud Maal põlluharijateks, kuid seejuures võtnud peale kaananlaste eluviisi omaks ka nende religiooni ning viljakusjumal Baali kultuse. Hoosea päevil oli Iisrael Jehoovast täiesti ära pöördunud ning hakanud osalema riitustes, millega kaasnesid prassingud ja templiprostitutsioon. Iisrael pani oma heaolu Baali arvele. Kuna ta oli Jehoovale truudusetu ega olnud seega tema vääriline, tuli teda karistada. Jehoova kavatses rahvale näidata, et nende küllus ei olnud mitte Baali teene, ja nii läkitas ta Hoosea hoiatama, mida kahetsematus enesega kaasa toob. Pärast Jerobeam II surma tabas Iisraeli kõige hirmsam aeg. See terroriperiood, mil mõrvati rida valitsejaid, kestis kuni aastani 740 e.m.a, mil assüürlased iisraellased vangi viisid. Tol ajajärgul võitlesid Iisraelis omavahel kaks rühmitust, millest üks tahtis sõlmida liitu Egiptusega, teine aga Assüüriaga. Kumbki neist ei lootnud Jehoova peale.

⁶ Hoosea kirjutamisstiil on väljendusrikas. Ta on oma sõnavalikus tihtipeale peenetundeline ja delikaatne ning rõhutab ikka ja jälle Jehoova heldust ja halastust. Ta pöörab tähelepanu väikseimatelegi kahetsuse märkidele, mida näeb. Vahel on tema keel aga järsk ja impulsiivne. Selle, mis Hooseal jääb puudu rütmis, teeb ta tasa jõulisusega. Ta väljendab tugevaid tundeid ning tema mõtted vahelduvad sagedasti.

⁷ Prohvetiteenistuse alguses käskis Jehoova Hooseal võtta ”enesele hooranaine” (1:2). Jehooval oli sellega oma eesmärk. Iisrael oli käitunud Jehoova suhtes nagu truudusetu, abielurikkuja naine. Jumal oli aga tema vastu armastav ja püüdis teda endale tagasi võita. Hoosea naise Gomeriga toimunu illustreerib seda olukorda hästi. Arvatakse, et pärast esimese lapse sündi murdis Gomer oma mehele truudust ning tõenäoliselt olid järgmised lapsed, kes talle sündisid, sohilapsed (2:7—9). Seda kinnitab ülestähendus, mis ütleb, et Gomer ”tõi temale [Hooseale] poja ilmale”, kuid seda ei mainita järgmise kahe lapse sünni puhul (1:3, 6, 8). Kolmanda peatüki salmid 1—3 paistavad rääkivat sellest, et Hoosea võtab oma naise tagasi, ostes ta raha eest nagu orja, mis sümboliseerib seda, kuidas Jehoova võtab tagasi oma rahva, kui nad kahetsevad vaimset abielurikkumist.

⁸ Kümnest suguharust koosnevat Iisraeli kuningriiki, kellele Hoosea ennustus on peamiselt suunatud, nimetati ka selle silmapaistvaima suguharu järgi Efraimiks. Nimesid Iisrael ja Efraim kasutatakse raamatus vaheldumisi.

MILLE POOLEST KASULIK

¹⁴ Hoosea raamat kinnitab usku Jehoova ennustustesse. Kõik, mida Hoosea Iisraeli ja Juuda kohta ennustas, läks täide. Iisraeli naaberrahvad, kes teenisid ebajumalaid, tema armukesed, hülgasid ta ning aastal 740 e.m.a tabas teda Assüüria käe läbi hävingutorm (Hoos. 8:7—10; 2. Kun. 15:20; 17:3—6, 18). Kuid Hoosea oli teada andnud, et Jehoova halastab Juuda peale ning päästab ta, ent seda siiski mitte sõjalise jõu abil. See ennustus täitus siis, kui Jehoova ingel tappis 185000 Jeruusalemma ähvardanud assüürlast (Hoos. 1:7; 2. Kun. 19:34, 35). Ent Hoosea 8:14 kirjasolev kohtuotsus ”Mina saadan ta linnadesse tule ja see neelab ta suured hooned!” puudutas peale Iisraeli ka Juudat ning see kohutav ettekuulutus täitus siis, kui Nebukadnetsar laastas 609—607 e.m.a Juuda ja Jeruusalemma (Jer. 34:6, 7; 2. Ajar. 36:19). Hoosea ennustused rahva koju tagasipöördumise kohta täitusid siis, kui Jehoova kogus kokku Juuda ja Iisraeli ning viis nad 537 e.m.a välja maalt, kus nad olid olnud vangistuses (Hoos. 2:1, 2; 2:16—25; 3:5; 11:8—11; 13:14; 14:2—10; Esra 2:1; 3:1—3).

¹⁵ Meil on hea uurida ka Kristlike Kreeka Kirjade kirjutajate viiteid Hoosea ennustustele. Näiteks kohaldab Paulus mõjusalt teksti Hoosea 13:14, kui käsitleb ülesäratamise teemat: ”Surm, kus on sinu võit? Surm, kus on sinu astel?” (1. Kor. 15:55). Rõhutades Jehoova armu, mida ta on osutanud armuastjatele, tsiteerib Paulus tekste Hoosea 2:1 ja 2:25, öeldes: ”Nõnda nagu ta ütleb ka Hoosea raamatus: ”Ma tahan hüüda omaks rahvaks neid, kes ei olnud mu rahvas, ja oma armsaks seda, kes ei olnud mulle armas; ja sünnib, et seal paigas, kus neile öeldi: teie ei ole minu rahvas! hüütakse neid elava Jumala lasteks!”” (Rooml. 9:25, 26). Peetrus parafraseerib neidsamu Hoosea raamatu salme: ”Teie, kes muiste olite ”mitterahvas”, aga nüüd olete Jumala rahvas; kes ”ei olnud armu saanud”, aga nüüd olete armu saanud!” (1. Peetr. 2:10).

¹⁶ Niisiis on näha, et Hoosea ennustus ei ole täitunud üksnes seoses iisraellaste jäägi kodumaale tagasi pöördumisega Serubbaabeli päevil, vaid ka seoses sellega, kuidas Jehoova on kogunud armulikult vaimse Iisraeli jääki, kellest saavad elava Jumala armsad lapsed. Inspiratsiooni all nägi Hoosea, millised on nendele seatud Jumala nõuded. Õige jumalateenistus ei ole formaalne, vaid selline nagu on kirjas Hoosea 6:6 (mida Jeesus kordas Matteuse 9:13 ja 12:7): ”Mulle meeldib osadus, aga mitte ohver, ja Jumala tundmine rohkem kui põletusohvrid!”

¹⁷ Hoosea abielurikkujast naise juhtum näitab väga ilmekalt, et Jehoova põlgab neid, kes pöörduvad temast ära ja hakkavad ebajumalaid teenima ehk panevad toime vaimse abielurikkumise. Eksinud peavad tulema Jehoova juurde tagasi ja südamest kahetsema ning tooma ”oma huulte vilja” (Hoos. 14:3; Heebr. 13:15). Niisugused inimesed võivad tunda rõõmu koos vaimse Iisraeli jäägiga selle üle, kuidas täitub Kuningriiki puudutav tõotus, mis on kirjas Hoosea 3:5: ”Seejärel Iisraeli lapsed pöörduvad ja otsivad Jehoovat, oma Jumalat, ja Taavetit, oma kuningat; nad tulevad värisedes Jehoova ja tema headuse juurde viimseil päevil!”