Piibli 29. raamat — Joel

Kirjutaja: Joel

Kirjutamiskoht: Juudamaa

Kirjutamine lõpetati: u 820 e.m.a (?)

MAAD laastab üks putukaparv teise järel. Nende ees ja taga lõõmavad tuleleegid ning neelavad viimase, mis veel alles on jäänud. Kõikjal valitseb nälg. Päike pimeneb ja kuu muutub vereks, sest suur ja kardetav Jehoova päev on lähedal. Jehoova käsib sirbi külge pista ja koguda rahvad hävitamiseks. Siiski on ka neid, kes pääsevad (Joel 3:5). Nende Joeli ennustatud dramaatiliste sündmuste üle mõtisklemine on huvitav ja ka väga õpetlik.

² Joeli raamatu sissejuhatus ütleb: ”Jehoova sõna, mis tuli Joelile, Petueli pojale.” Piiblis pole Joeli kohta midagi muud öeldud. Tähtis on tema prohvetlik sõnum, mitte kirjutaja ise. Nimi ”Joel” tähendab ’Jehoova on Jumal’. See, et Joel tundis väga hästi Jeruusalemma, sealset templit ja templiteenistuse üksikasju, paistab näitavat, et ta kirjutas oma raamatu Jeruusalemmas või mujal Juudamaal (Joel 1:1, 9, 13, 14; 2:1, 15, 16; 3:5).

³ Millal Joel oma raamatu kirjutas? Seda ei teata kindlalt. Õpetlased on pakkunud erisuguseid aastaid ajavahemikus 800 kuni 400 e.m.a. Tõik, et Joel räägib Jehoova kohtumõistmisest rahvaste üle Joosafati orus, viitab sellele, et Joel kirjutas oma ennustuse mingil ajal pärast Jehoova suurt võitu Juuda kuninga Joosafati ajal ning seega pärast aastat 936 e.m.a, mil Joosafat sai kuningaks (Joel 4:2, 12; 2. Ajar. 20:22—26). Võimalik, et prohvet Aamos tsiteeris Joeli sõnu. See tähendaks, et Joel pani oma ennustuse kirja enne Aamost, kes hakkas ennustama millalgi ajavahemikus 829 kuni 804 e.m.a (Joel 4:16; Aamos 1:2). See, et Joeli raamat asub Hoosea ja Aamose raamatu vahel, võib samuti osutada selle varajasele kirjutamisajale. Niisiis arvatakse, et Joel kirjutas oma ennustuse ligikaudu 820. aastal e.m.a.

⁴ Joeli ennustuse autentsust kinnitab fakt, et seda on tsiteeritud ja sellele on viidatud Kristlikes Kreeka Kirjades. Näiteks rääkis Peetrus nelipühil prohvet Joelist ning näitas, kuidas üks tema ennustustest on täitunud. Sedasama ennustust tsiteeris ka Paulus ja ütles, et see täitub nii juutide kui mittejuutide puhul (Joel 3:1—5; Ap. t. 2:16—21; Rooml. 10:13). Kõik Joeli ennustused naaberrahvaste kohta täitusid. Võimsat Tüürose linna piiras Nebukadnetsar ning hiljem hävitas selle saarelinna Aleksander Suur. Kadus ka Vilistimaa. Edom tehti lagedaks (Joel 4:4, 19). Juudid ei seadnud Joeli raamatu kanoonilisust kunagi kahtluse alla ning nad asetasid selle raamatu niinimetatud väikeste prohvetite hulgas järjestuses teisele kohale.

⁵ Joeli raamatu stiil on elav ja ilmekas. Ta rõhutab mõtteid neid korrates ning kasutab võrdlusi. Rohutirtse on nimetatud rahvaks, inimesteks ja sõjaväeks. Nende hambaid on võrreldud lõvi hammastega, nende välimust hobuse omaga ning nende häält lahingusse sõitvate sõjavankrite mürinaga. ”The Interpreter’s Bible” tsiteerib üht rohutirtsude tõrje asjatundjat, kes ütles: ”Mitte kuskil pole rohutirtsude rüüste üksikasju täpsemini kirjeldatud kui Joeli raamatus.”a Pangem tähele, kuidas Joel ennustab Jehoova hirmuäratavat päeva.

MILLE POOLEST KASULIK

¹² Mõned kommentaatorid on nimetanud Joeli ennustusi süngeks. Ent Jumala enda rahva seisukohalt kuulutas ta suurepärast vabastussõnumit. Apostel Paulus rõhutab seda mõtet sõnadega, mis on kirjas Roomlastele 10:13: ”Sest igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse” (Joel 3:5). Joeli ennustus täitus võimsalt 33. aasta nelipühil. Tol korral selgitas Peetrus Jumala vaimu mõjul, et püha vaimu väljavalamine Kristuse jüngrite peale tähendas Joeli ennustuse täitumist (Ap. t. 2:1—21; Joel 3:1, 2, 5). Peetrus pani suurt rõhku Joeli sõnade prohvetlikule tähendusele, kui ütles: ”Ja sünnib, et igaüks, kes appi hüüab Issanda nime, pääseb!” (Ap. t. 2:21, 39, 40).

¹³ Tabavaid sarnasusi võib leida Joeli kirjeldatud rohutirtsunuhtluse ja Ilmutuse 9. peatükis kirjeldatud nuhtluse vahel. Ka seal mainitakse päikese pimenemist. Rohutirtsud meenutavad sõjaks valmis seatud hobuseid, nad teevad sõjavankrite mürinat ning nende hambad on nagu lõvi hambad (Joel 2:4, 5, 10; 1:6; Ilm. 9:2, 7—9). Joeli 3:4 ennustusele, mis räägib päikese pimenemisest, on paralleele kirjakohtades Jesaja 13:9, 10, Ilmutuse 6:12—17 ning ka Matteuse 24:29, 30, kus Jeesus näitab, et see ennustus käib aja kohta, mil ta tuleb kui Inimese Poeg suure väe ja auhiilgusega. Joeli 2:11 sõnadele, et ”Jehoova päev on suur ja väga kardetav”, viidatakse tõenäoliselt tekstis Malakia 3:23. Mõttele kirjakohas Joel 2:2, mis kirjeldab ”pimedat ja musta päeva”, leiab paralleeli tekstist Sefanja 1:14, 15.

¹⁴ Ilmutusraamatu ennustuses käsitletakse Jumala ”suurt vihapäeva” (Ilm. 6:17). Joelgi ennustab sellest päevast ja ütleb, et kui ”Jehoova päev” tabab rahvaid, pääsevad need, kes paluvad tema kaitset ja päästet. ”Jehoova on varjupaigaks oma rahvale.” Eedeni päevade heaolu taastatakse. ”Ja sel päeval sünnib, et mäed tilguvad värsket viina ja künkad voolavad piima; kõigis Juuda nõgudes voolab vesi ja Jehoova kojast väljub allikas.” Rääkides nendest rõõmsatest tõotustest, Joel ka ülistab Jehoova Jumala kõikvõimsust ning pöördub Jumala suure halastuse alusel siira südamega inimeste poole, öeldes: ”Pöörduge Jehoova, oma Jumala poole, sest tema on armuline ja halastaja, pika meelega ja rikas heldusest.” Kõik need, kes võtavad kuulda seda inspireeritud üleskutset, lõikavad sellest igavest kasu (Joel 2:1; 3:5; 4:16, 18; 2:13).

[Allmärkus]