Rännak Petlemma

Joosep ja Maarja ei olnud ainsad teelised. Keiser Augustus oli hiljuti andnud korralduse, et kogu riigi rahvas üle loetaks, ning kõik pidid minema oma esivanemate linna ennast kirja panema. Kuidas Joosep sellele korraldusele reageeris? Piiblist võime lugeda: „Siis läks ka Joosep Galileast Naatsareti linnast üles Juudamaale Taaveti linna, mida hüütakse Petlemmaks, sest ta oli pärit Taaveti kojast ning soost” (Luuka 2:1–4).

See, et keiser just sel ajal niisuguse korralduse andis, ei olnud pelgalt juhus. Umbes seitsesada aastat varem oli kirja pandud prohvetiennustus, mis andis teada, et Messias sünnib Petlemmas. Väärib märkimist, et üks Petlemma-nimeline linn asus kõigest 11 kilomeetri kaugusel Naatsaretist. Kuid eelmainitud prohvetiennustus täpsustas, et Messias sünnib „Petlemm Efratas” (Miika 5:1). Nüüdisaegseid mägiteid mööda minnes asub see linnake Naatsaretist 150 kilomeetrit lõuna pool. Sellesse Petlemma pidigi Joosep minema, sest niihästi tema kui ta noorik põlvnesid kuningas Taaveti soost, kes oli pärit Petlemmast.

Mis veel võis Maarjat ajendada olema sõnakuulelik? Kas ta teadis prohvetiennustust selle kohta, et Messias sünnib Petlemmas? Piibel sellele ei vasta. Siiski ei saa me seda võimalust välistada, kuna see ennustus oli ilmselt üldteada nii usujuhtide kui lihtrahva seas (Matteuse 2:1–7; Johannese 7:40–42). Maarja ei olnud Pühakirja tundmises sugugi võhik (Luuka 1:46–55). Ükskõik kas Maarja soostus teekonnale minema selleks, et olla sõnakuulelik abikaasale, või selleks, et järgida keisri käsku, või selleks, et tegutseda kooskõlas Jehoova prohvetiennustusega – või arvestas kõigi nende teguritega –, on ta meile suurepäraseks eeskujuks. Nii meeste kui naiste puhul on alandlik, sõnakuulelik hoiak Jehoova silmis palju väärt. Eriti meie ajal, kui allumine näib olevat üks enim ärapõlatud voorusi, on Maarja eeskuju innustuseks usklikele kogu maailmas.