Piibli 35. raamat — Habakuk

Kirjutaja: Habakuk

Kirjutamiskoht: Juuda

Kirjutamine lõpetati: u 628 e.m.a (?)

HABAKUK on veel üks niinimetatud väikestest prohvetitest Heebrea Kirjades. Sellegipoolest pole tema nägemus ja sõnum, mis on Jumala inspireeritud, Jumala rahvale sugugi vähem tähtis. See julgustav ja samas ka jõuduandev prohvetikuulutus aitab Jumala teenijatel pingelistel aegadel vastu pidada. Habakuki raamat tõstab esile kaht ülevat tõde: Jehoova Jumal on universumi Suverään ja õiglased inimesed elavad usust. See kirjutis annab edasi ka hoiatuse Jumala teenijate vastastele ja neile, kes silmakirjalikult väidavad end olevat tema rahvas. See loob pildi sellest, et meil peaks olema tugev usk Jehoovasse, kes väärib kõiki ülistuslaule.

² Habakuki raamat algab sõnadega: ”Prohvet Habakuki nähtud ennustus” (Hab. 1:1). Kes oli prohvet Habakuk (heebrea keeles Havaq·quqʹ), kelle nimi tähendab ”palav embus”? Habakuki päritolu, suguharu, eluolu ja surma kohta informatsioon puudub. Seda, kas ta oli leviidist templimuusik, ei saa kindlalt väita, kuigi seda on järeldatud raamatu lõpus olevast märkusest, kus öeldakse: ”Laulujuhatajale: minu keelpillisaade.”

³ Millal Habakuk prohvetlikult kuulutas? Ülalmainitud järelmärkus ja sõnad ”Jehoova on oma pühas templis” viitavad sellele, et Jeruusalemma tempel oli veel alles (2:20). See tõik ja Habakuki enda sõnum vihjavad sellele, et ta kuulutas prohvetlikult mõni aeg enne Jeruusalemma hävingut aastal 607 e.m.a. Aga kui palju aastaid enne? See pidi olema pärast jumalakartlikku kuningas Joosijat, kes valitses aastatel 659—629 e.m.a. Prohvetikuulutus ise aitab seda mõista, ennustades sündmust, mida Juuda elanikud ei usuks, isegi kui sellest räägitaks. Mis sündmus see on? Jumal laseb tõusta kaldealastel (babüloonlastel), et karistada ustavusetut Juudat (1:5, 6). See sobib ebajumalaid kummardava kuningas Joojakimi valitsusaja algusaastatesse, kui Juudas vohas usupuudus ja õiglusetus. Vaarao Neko oli Joojakimi troonile tõstnud ning rahvas oli Egiptuse mõjupiirkonnas. Sellises olukorras polnud rahva meelest mingit põhjust uskuda, et babüloonlased võiksid neid rünnata. Kuid Nebukadnetsar lõi Karkemise lahingus aastal 625 e.m.a vaarao Neko sõjaväge ja murdis sellega Egiptuse võimu. Seega paistab, et see prohvetikuulutus edastati enne seda sündmust. Järelikult osutavad kõik märgid Joojakimi valitsusaja algusele (hakkas valitsema aastal 628 e.m.a), mis tähendab, et Habakuk oli Jeremija kaasaegne.

⁴ Kust me teame, et see raamat on Jumala inspireeritud? Habakuki raamatu kanoonilisust kinnitavad muistsed Heebrea Kirjade kataloogid. Kuigi neis ei mainita seda raamatut nimeliselt, viitavad need ’kaheteistkümnele väikesele prohvetile’, arvates nõnda Habakuki raamatu nende hulka, sest muidu poleks neid kokku 12. Apostel Paulus pidas Habakuki raamatut inspireeritud Pühakirja osaks ning ta tsiteerib kirjakohta Habakuk 1:5, lausudes, et nõnda ”on öeldud prohvetite kirjades” (Ap. t. 13:40, 41). Ta viitas oma kirjades korduvalt sellele raamatule. Habakuki sõnade täideminek Juuda ja Babüloni kohta kinnitab, et ta oli Jehoova tõeline prohvet, kes rääkis Jumala nimel ja tema auks.

⁵ Habakuki raamatus on kolm peatükki. Esimeses kahes on dialoog kirjutaja ja Jehoova vahel. Neis jutustatakse kaldealaste tugevusest ja samas ka õnnetusest, mis tabab Babüloonia rahvast, kes suurendab oma rikkust võõra varaga, kes ahnitseb oma kojale ülekohtust kasu, kes ehitab linna verega ning kes kummardab nikerdatud kujusid. Kolmandas peatükis räägitakse Jehoova vägevusest võitluspäeval, millele pole võrdväärset ei jõu ega dramaatilisuse poolest. See peatükk on palve kaebelaulude kujul ja seda on nimetatud ”üheks säravamaks ja suurepärasemaks kogu heebrea poeesias”.a

MILLE POOLEST KASULIK

¹² Apostel Paulus pidas Habakuki prohvetikuulutust kasulikuks õpetuseks, tsiteerides kolmel juhul 2. peatüki 4. salmi. Paulus rõhutas Rooma kristlastele, et hea sõnum on Jumala vägi päästeks igaühele, kes usub: ”Sest temas saab ilmsiks Jumala õigus usust usku, nõnda nagu on kirjutatud: ”Õige elab usust!”” Kui ta kirjutas galaatlastele, rõhutas ta mõtet, et õnnistus tuleb usust, sõnadega: ”Et nüüd käsu kaudu ükski ei saa õigeks Jumala ees, on ilmne, sest õige peab usust elama.” Paulus kirjutas ka heebrealastele, et kristlased peavad ilmutama elavat ja elu alalhoidvat usku, ning jällegi viitas ta Jehoova sõnadele Habakuki raamatus. Siiski ei tsiteeri ta ainult Habakuki sõnu ”minu õige peab usust elama”, vaid ka tema järgnevaid sõnu kreekakeelse Septuaginta järgi: ”Kui ta taganeb, siis ei ole minu hingel temast head meelt” (P 1997). Seejärel võtab ta kõik kokku, öeldes, et meie oleme ”need, kes usuvad hinge päästmiseks”. (Rooml. 1:17; Gal. 3:11; Heebr. 10:38, 39.)

¹³ Habakuki prohvetikuulutus on eriti kasulik tänapäeva kristlastele, kes vajavad elutähtsat jõudu. See õpetab lootma Jumala peale. Samuti on see kasulik teiste hoiatamiseks Jumala kohtuotsuste eest. See hoiatus sisaldab jõulist õpetust: ära arva, et Jumala kohtuotsused viibivad; ”ta tuleb kindlasti” (Hab. 2:3). Ennustus, et Babülon hävitab Juuda, läks kindlalt täide, ja sama kindlalt vallutati Babülon ise, kui meedlased ja pärslased võtsid selle linna aastal 539 e.m.a enda valdusse. Tõesti hea hoiatus, miks uskuda Jumala sõnu! Seepärast oli Pauluse meelest kasulik viidata Habakuki raamatule ja ta hoiatas oma aja juute usupuuduse eest: ”Katsuge nüüd, et teid ei tabaks, mis on öeldud prohvetite kirjades: ”Vaadake, te põlgajad, ja pange imeks ja minge hukka! Sest ma teen teie päevil teo; teo, mida te ei usuks, kui keegi teile sellest jutustaks!”” (Ap. t. 13:40, 41; Hab. 1:5, vt ka UM allmärkus). Uskmatud juudid ei võtnud kuulda Paulust, niisamuti nagu nad ei uskunud Jeesuse hoiatust Jeruusalemma hävingu kohta. Nad kannatasid oma jumalakartmatuse tagajärgi, kui Rooma armee hävitas aastal 70 m.a.j Jeruusalemma (Luuka 19:41—44).

¹⁴ Samuti julgustab Habakuki prohvetikuulutus tänapäeval kristlasi säilitama tugevat usku, kuna nad elavad maailmas, mis on täis vägivalda. See aitab neil teisi õpetada ja vastata küsimusele, mis huvitab inimesi kogu maailmas: ”Kas Jumal karistab kurje?” Pane veel kord tähele prohvetikuulutuse sõnu: ”Oota teda, sest ta tuleb kindlasti ega kõhkle mitte” (Hab. 2:3). Ükskõik millised ärevad sündmused maa peal ka aset ei leiaks, on Kuningriigi pärijate võitud jäägil meeles Habakuki sõnad Jehoova varasemate kättemaksutegude kohta: ”Sa lähed aitama oma rahvast, abiks oma võitule” (3:13). Jehoova on tõepoolest ammustest aegadest nende ”püha Jumal” ja ”kalju”, kes noomib ülekohtusi ja annab elu neile, keda ta võtab vastu oma armastusse. Kõik, kes armastavad õiglust, võivad tunda rõõmu tema Kuningriigist ja ülemvõimust, öeldes: ”Ometi rõõmutsen mina Jehoovas, hõiskan oma pääste Jumalas! Issand Jehoova on minu jõud!” (1:12; 3:18, 19.)

[Allmärkus]