Otsigem pelgupaika Jehoova nimes!
„Ma jätan ... alles vaese [„alandliku”, UM] ja viletsa rahva, ja need otsivad pelgupaika Jehoova nimes!” (SEF. 3:12)
1., 2. Milline piltlik torm inimkonda peagi tabab?
KAS oled vahel vihma- või rahesaju eest näiteks varikatuse või silla alla varjule läinud? Selline varjualune võis vihma või rahe eest tõesti kaitset pakkuda, ent keeristormi või raju korral sellest tõenäoliselt ei piisaks.
2 Tulemas on aga üks hoopis teist laadi torm, mis ohustab lausa inimsoo eksistentsi. See on piltlik tormipäev, „Jehoova suur päev”, mis mõjutab kogu inimkonda. Ent pelgupaik on olemas. (Loe Sefanja 1:14–18.) Kuidas me siis võime peagi saabuval „Jehoova vihapäeval” kaitset leida?
Piibliaegade tormipäevad
3. Milline torm tabas kümnest suguharust koosnenud Iisraeli kuningriiki?
3 Jehoova päev algab valereligiooni hävitamisega. Kuidas sel ajal kaitset leida, seda saame teada Jumala muistse rahva ajaloost. Jesaja, kes elas 8. sajandil e.m.a, võrdles Jehoova kohtumõistmist kümnest suguharust koosnenud ärataganenud Iisraeli kuningriigi üle tormise „rahesajuga”, mille ees inimesed on kaitsetud. (Loe Jesaja 28:1, 2.) See prohvetikuulutus täitus aastal 740 e.m.a, kui assüürlased vallutasid kümne suguharu territooriumi, kusjuures silmapaistvaim neist kümnest oli Efraim.
4. Kuidas tabas Jeruusalemma aastal 607 e.m.a „Jehoova suur päev”?
4 Kohtumõistmisele truudusetu Iisraeli üle järgnes aastal 607 e.m.a „Jehoova suur päev” Jeruusalemma ja Juuda kuningriigi vastu. See sündmus leidis aset põhjusel, et ka Juuda rahvas oli õigest jumalateenimisest taganenud. Babüloonlased eesotsas Nebukadnetsariga ohustasid Juudat ja selle pealinna Jeruusalemma. Juudalased olid otsinud abi „vale varjupaigast”, see tähendab Egiptusega sõlmitud poliitilisest liidust. Kuid Babüloonia sõjavägi pühkis nagu purustav rahetorm selle „varjupaiga” minema (Jes. 28:14, 17).
5. Kuidas käib Jumala teenijate käsi ajal, mil valereligioon hävitatakse?
5 Jehoova suur päev, mis tabas Jeruusalemma, andis eelpildi tulevasest kohtumõistmisest ärataganenud ristikiriku üle. Ka ülejäänud osa „Suurest Babülonist”, valereligiooni ülemaailmsest impeeriumist, hävitatakse. Seejärel pühitakse minema Saatana kurja maailma muud osad. Kuid jumalateenijad grupina elavad hävingu üle, sest nad otsivad pelgupaika Jehoova juures (Ilm. 7:14; 18:2, 8; 19:19–21).
Vaimne ja füüsiline kaitse
6. Kuidas võivad Jehoova teenijad kaitset leida?
6 Kuidas võivad Jumala teenijad juba praegu, lõpuajal, kaitset leida? Me leiame vaimset kaitset seeläbi, et ’austame Jehoova nime’ ja teenime teda innukalt. (Loe Malakia 3:16–18.) Lisaks ütleb Piibel: „Igaüks, kes hüüab appi Jehoova nime, päästetakse” (Rooml. 10:13). Jehoova nime appihüüdmise ja temalt pääste saamise vahel on seos. Ja paljud ausa südamega inimesed näevad, kui suur vahe on tõsikristlastel, kes austavad Jumala nime ja annavad temast ka tunnistust, ning neil inimestel, kes Jumalat ei teeni.
7., 8. Mil moel leidsid esimese sajandi kristlased füüsilist kaitset ning milline paralleel leidub sellele nüüdisajal?
7 Meie pääste ei piirdu vaid sellega, et leiame vaimset kaitset. Jumal on tõotanud oma rahvale ka füüsilist kaitset. Näide sellest on sündmused, mis toimusid aastal 66 pärast seda, kui Rooma sõjavägi oli Cestius Galluse juhtimisel Jeruusalemma rünnanud. Jeesus oli ette kuulutanud, et viletsuse ’päevi kärbitakse’ (Matt. 24:15, 16, 21, 22). See läks täide siis, kui Rooma väehulgad ootamatult piiramise lõpetasid, nii et osa „liha”, see on tõsikristlased, võisid ’pääseda’. Neil oli võimalik linnast ja selle ümbruskonnast põgeneda. Mõned läksid üle Jordani jõe ida poole ja leidsid pelgupaiga sealsetes mägedes.
8 Me võime tõmmata paralleeli nende kristlaste ja nüüdisaja jumalateenijate vahele. Esimese sajandi kristlased otsisid pelgupaika ja seda teevad peagi ka praegusaja jumalateenijad. Kuid siis pole tegu sõna otseses mõttes põgenemisega mingisse geograafilisse paika, sest tõsikristlasi elab üle kogu maailma. Siiski leiavad „äravalitud” ja nende ustavad kaaslased ristikiriku hävitamise ajal rahvana füüsilist kaitset ja jäävad ellu, sest nad otsivad pelgupaika Jehoova ja tema mäesarnase organisatsiooni juures.
9. Kes on üritanud Jehoova nime unustusse viia? Too näide.
9 Ristiusu kirik on tulevase hävingu ära teeninud, sest ta on edendanud vaimset kirjaoskamatust, mis on kirikuskäijate hulgas nii tavaline, ja sellepärast, et ta ilmselgelt vihkab Jumala nime. Keskajal oli Jumala isikunimi Euroopas küllaltki laialt tuntud. See nimi, mida kujutavad neli heebrea tähte ehk tetragrammaton ning mida tavaliselt translitereeritakse JHWH, esines müntidel, hoonete fassaadidel, paljudes raamatutes ja Piiblites ning isegi mõningates katoliku ja protestandi kirikutes. Ent viimaste aegade suundumus on kõrvaldada Jumala nimi piiblitõlgetest ja muust kasutusest. Üks tõend selle kohta ilmneb Jumalateenistuse ja Sakramentide Pühitsemise Korra Kongregatsiooni kirjast kuupäevaga 29. juuni 2008, mis saadeti Piiskoppide Konverentsidele. Selles kirjas Jumala nime asjus väljendas roomakatoliku kirik seisukohta, et tetragrammaton oma erisuguste tõlkevastetega tuleb asendada sõnaga „Issand”. Vatikan andis juhise, et Jumala isikunime ei kasutataks katoliiklikel jumalateenistustel, seda ka mitte lauludes ega palvetes. Ka teiste, nii ristiusu kui ka muude religioonide juhid on tõelise Jumala isikut ja olemust miljonite usklike eest varjanud.
Varju leiavad need, kes pühitsevad Jumala nime
10. Kuidas Jumala nime tänapäeval austatakse?
10 Terava kontrastina sellele, mida teevad teised usundid, austavad ja ülistavad Jehoova tunnistajad Jumala nime. Nad pühitsevad seda sellega, et kasutavad seda väärikal viisil. Jehooval on hea meel neist, kes talle loodavad, ja ta saab kelleks iganes vaja, et oma rahvast õnnistada ja kaitsta. „Ta tunneb neid, kes tema juures pelgupaika otsivad!” (Nahum 1:7; Ap. t. 15:14.)
11., 12. Kes pidasid Jehoova nime au sees muistses Juudas ja kes on teinud seda nüüdisajal?
11 Ehkki suurem osa muistse Juuda elanikke oli Jehoovast taganenud, leidus siiski ka neid, kes ’otsisid pelgupaika Jehoova nimes’. (Loe Sefanja 3:12, 13.) Kui Jumal karistas truudusetut Juudat, lubades babüloonlastel maa vallutada ja rahva vangi viia, siis mõned, kes olid elanud ärataganenud rahva „keskel”, näiteks Jeremija, Baaruk ja Ebed-Melek, pääsesid. Mõned teised jäid ustavaks vangistuses. Aastal 539 e.m.a vallutasid meedlased ja pärslased Koorese juhtimisel Babüloni. Koores andis peagi määruse, mis lubas juutide jäägil oma kodumaale naasta.
12 Nende kohta, kes tervitasid õige jumalateenimise taastamist, ennustas Sefanja, et Jehoova päästab nad ja tunneb neist rõõmu. (Loe Sefanja 3:14–17.) Sama on ka meie päevil tõeks osutunud. Pärast seda kui Jumala kuningriik taevas valitsema hakkas, vabastas Jehoova ustava võitute jäägi Suure Babüloni vaimsest vangistusest. Ja ta tunneb neist rõõmu tänase päevani.
13. Milline vabastus on kõigist rahvastest inimestele osaks saanud?
13 Need, kellel on lootus elada igavesti maa peal, on samuti Suurest Babülonist välja tulnud ja valeusu õpetustest vabaks saanud (Ilm. 18:4). Seega, Sefanja 2:3 sõnad „Otsige Jehoovat, kõik alandlikud maal” täituvad suuremas ulatuses meie ajal. Alandlikud inimesed kõigist rahvastest, ükskõik kas neil on taevase või maise elu lootus, otsivad praegusajal pelgupaika Jehoova nimes.
Jumala nimel pole võluväge
14., 15. a) Millele on üleloomulikku väge omistatud? b) Millesse me ei tohiks suhtuda kui talismanisse?
14 Mõned iisraellased arvasid templil olevat üleloomuliku väe neid vaenlaste eest kaitsta (Jer. 7:1–4). Varem olid iisraellased uskunud, et seaduselaekal on vägi neid lahingus kaitsta (1. Saam. 4:3, 10, 11). Või näiteks Constantinus Suur lasi maalida oma sõdurite kilpidele kreeka tähed hii ja roo – nime „Kristus” kaks esimest tähte –, lootuses, et see tähis tema sõdureid lahingus kaitseb. Ja Rootsi kuningas Gustav II Adolf, kes võitles Kolmekümneaastases sõjas, arvatakse olevat kandnud turvist, mida on näha pildil leheküljel 7. Pane tähele, et selle turvise peale on silmapaistvale kohale kirjutatud nimi Iehova.
15 Mõned jumalateenijad, keda on rünnanud deemonid, on leidnud pelgupaika Jehoovas, kui on hüüdnud valjusti tema nime. Kuid me ei tohiks eset, millel on Jumala nimi, pidada talismaniks, otsekui oleks sel võluvägi meid kaitsta. Jehoova nimes pelgupaika otsida tähendab midagi muud.
Kuidas tänapäeval kaitset leida
16. Kuidas me võime tänapäeval vaimset kaitset saada?
16 Tänapäeval leiame pelgupaika Jumala rahva seas, kes on vaimselt kaitstud (Laul 91:1). „Ustav ja arukas ori” ning kogudusevanemad hoiatavad meid selle maailma suundumuste suhtes, mis võiksid jumalateenijate turvalisust ohustada (Matt. 24:45–47; Jes. 32:1, 2). Mõtle, kui sageli on meid hoiatatud materialismi eest ning kuidas see on hoidnud meid vaimsesse krahhi sattumast. Ja kuidas on ohuga muutuda hooletuks, mis võiks meid Jehoova teenistuses loiuks muuta? Jumala Sõna ütleb: „Rumalaid tapab nende taganemine ja alpe hukkab nende hooletus! Aga kes mind kuulab, võib julgesti elada ja olla muretu, kurja kartmata!” (Õpet. 1:32, 33). Vaimset kaitset pakub ka see, kui jääme moraalselt puhtaks.
17., 18. Mis aitab miljonitel tänapäeval Jehoova nimes pelgupaika leida?
17 Ustav ori innustab meid ka täitma Jeesuse käsku kuulutada head sõnumit kuningriigist kogu asustatud maal (Matt. 24:14; 28:19, 20). Sefanja rääkis ühest muutusest, mis pidi aitama inimestel Jumala nimes pelgupaika leida. Ta kirjutas: „Siis ma puhastan rahvaste huuled [„annan rahvastele puhta keele”, UM], et nad kõik võiksid hüüda Jehoova nime, teenida teda õlg-õla kõrval!” (Sef. 3:9).
18 Mis on see puhas keel? See on Piiblis leiduv tõde Jehoova Jumala ja tema eesmärkide kohta. Võib öelda, et sa kõneled seda keelt, kui aitad teistel õigesti aru saada Jumala kuningriigist ja sellest, kuidas see pühitseb Jumala nime; kui rõhutad Jumala ülemvõimu õiguspärasuse tõestamise tähtsust; ja kui räägid vaimustusega igikestvatest õnnistustest, mis ootavad ustavaid. Kuna praegusel ajal kõnelevad seda piltlikku keelt väga paljud, kasvab üha nende arv, kes ’hüüavad Jehoova nime’ ja ’teenivad teda õlg õla kõrval’. Jah, miljonid inimesed üle kogu maailma on leidnud pelgupaiga Jehoovas (Laul 1:1, 3).
19., 20. Kuidas käis nende käsi, kes Piibli ajal „vale varjupaigast” kaitset otsisid?
19 Inimesed peavad praeguses maailmas toime tulema näiliselt ületamatute raskustega. Soovides meeleheitlikult oma probleeme lahendada, otsivad paljud abi ebatäiuslikelt inimestelt. Või siis ootavad nad lahendusi poliitilistelt institutsioonidelt, täpselt nagu muistne Iisrael lootis mõnikord ümberkaudsetele rahvastele ja tegi nendega liite. Ent nagu sa tead, Iisraeli see ei aidanud. Samuti ei suuda ükski praegune riik ega ka mitte Ühinenud Rahvaste Organisatsioon inimkonna probleeme täielikult lahendada. Mis mõtet oleks siis suhtuda poliitilistesse institutsioonidesse ja liitudesse kui pelgupaika? Piibel nimetab neid prohvetlikult „vale varjupaigaks”. See nimetus on igati põhjendatud, sest kõik, kes loodavad sealt varju leida, peavad kibedalt pettuma. (Loe Jesaja 28:15, 17.)
20 Peagi tabab maad piltlik rahetorm – Jehoova päev. Inimeste strateegiad ei suuda selle tormi eest kaitset pakkuda, samuti mitte pommivarjendid ega jõukus. Jesaja 28:17 ütleb: „Rahe hävitab vale varjupaiga ja veed uhuvad ulualuse.”
21. Miks peaksime võtma kuulda aastatekstiks 2011 olevat üleskutset?
21 Nii nüüd kui ka tulevikus leiab Jumala rahvas ehtsa turvatunde oma Jumalas Jehoovas. Sefanja nimi tähendusega „Jehoova on varjanud” osutab, et Jehoova on tõeline varjupaik. Seepärast on kõigiti sobilik, et aastatekstiks 2011, mis põhineb piiblitekstil Sefanja 3:12, on tark nõuanne: „Otsigem pelgupaika Jehoova nimes!” Juba praegu on meil võimalik – ja ka vajalik – otsida pelgupaika Jehoova nimes teda jäägitult usaldades (Laul 9:11). Hoidkem siis päevast päeva meeles neid inspireeritud sõnu: „Jehoova nimi on tugev torn: sinna jookseb õige ja leiab varju!” (Õpet. 18:10).
Kas sa mäletad?
• Kuidas me võime praegu Jehoova nimes pelgupaika otsida?
• Miks ei peaks me usaldama „vale varjupaika”?
• Millises tulevases kaitses võime kindlad olla?
[Väljavõte lk 6]
Aastatekst 2011: Otsigem pelgupaika Jehoova nimes! (Sefanja 3:12)
[Pildi allikaviide lk 7]
Thüringer Landesmuseum Heidecksburg Rudolstadt, Waffensammlung „Schwarzburger Zeughaus”