Jehoova kardetav päev on lähedal
„Tema palge ees kirjutati mälestusraamat nende heaks, kes kardavad Jehoovat ja austavad tema nime!” — MALAKIA 3:16.
1., 2. Millise kardetava päeva eest Malakia meid hoiatab?
KUI hirmuäratav! 1945. aasta 6. augusti koidikul hävitati ainsa hetkega terve suur linn. Umbes 80000 inimest sai surma! Kümned tuhanded said surmavalt haavata! Tulemöll! Tuumapomm oli oma töö teinud. Mis sai selles katastroofis Jehoova tunnistajatest? Hiroshimas oli siis ainult üks Jehoova tunnistaja, kes oli kristliku laitmatuse pärast vangla kaitsvate müüride vahele suletud. Vangla varises rusudeks, kuid meie vend viga ei saanud. Ta ise ütles selle kohta, et ta „aatompommitati” vanglast välja — see oli vist ka ainus hea asi, mida see pomm korda saatis.
2 Ükskõik kui kohutav see pommiplahvatus ka polnud, muutub see lausa tähtsusetuks, võrreldes ’suure ja kardetava Jehoova päevaga’, mis peagi saabub. (Malakia 3:23) Muidugi on kardetavaid päevi ka minevikus olnud, kuid see Jehoova päev ületab need kõik. — Markuse 13:19.
3. Milline kontrast oli „kõige liha” ja Noa pere vahel, mis viis lõpuks veeuputuseni?
3 Noa päevil oli „kõik liha maa peal . . . oma eluviisides raiskunud” ning Jumal kuulutas: „Maa on täis nende vägivalda, ja seepärast, vaata, ma hävitan nad ühes maaga!” (1. Moosese 6:12, 13) Nagu on kirjas Matteuse 24:39, ütles Jeesus, et inimesed ei „saanud aru [„ei pööranud tähelepanu”, NW], enne kui tuli veeuputus ja võttis nad puha ära”. Kuid ustav Noa, „õigusekuulutaja”, jäi selles veeuputuses koos oma jumalakartliku perega ellu. — 2. Peetruse 2:5.
4. Milliseks hoitavaks näiteks on Soodom ja Gomorra?
4 Juuda 7 ütleb, et ka „Soodom ja Gomorra ja nende ümberkaudsed linnad, kes . . . elasid porduelu ja ajasid taga teist liha, on hoiatavaks näiteks, kannatades igavese tule nuhtlust”. Need jumalakartmatud inimesed hävitati nende jälkide eluviiside pärast. Olgu see hoiatuseks selle kaasaegse maailma ühiskondadele, kelle elu on orienteeritud seksile! Kuid pane tähele, et jumalakartlik Lott jäi koos oma tütardega selles katastroofis ellu, ja samuti kaitstakse ka Jehoova kummardajaid suures viletsuses, mis on kiiresti lähenemas. — 2. Peetruse 2:6—9.
5. Mida me võime õppida Jeruusalemma üle täidesaadetud kohtuotsustest?
5 Seejärel mõtle hoiatavatele näidetele ajast, mil Jehoova kasutas vallutajate armeesid, et pühkida minema Jeruusalemm, suursugune linn, mis kunagi oli „kogu maa rõõm”. (Laul 48:3) Need traagilised sündmused leidsid kõigepealt aset aastal 607 e.m.a. ja hiljem aastal 70 m.a.j., kuna rahvas, kes väitis end kuuluvat Jumalale, hülgas õige kummardamise. Kuid õnneks jäid Jehoova lojaalsed sulased ellu. Aastal 70 m.a.j. toimunud katastroofi kohta öeldakse, et „niisugust viletsust . . . ei ole olnud loodu algusest, mille Jumal on loonud, kuni siiamaani”. See kõrvaldas ärataganenud juudi asjadesüsteemi ühe korraga alatiseks ja selles mõttes seda enam kunagi ei „tulegi”. (Markuse 13:19) Kuid seegi jumaliku kohtuotsuse täidesaatmine oli vaid eelpildiks „suurest viletsusest”, mis praegu kogu ülemaailmset asjadesüsteemi ähvardab. — Ilmutuse 7:14.
6. Miks lubab Jehoova kohutavaid õnnetusi?
6 Miks Jumal lubab kohutavaid õnnetusi, mis nõuavad nii palju elusid? Noa päevil, Soodoma ja Gomorra ning Jeruusalemma puhul mõistis Jehoova kohut nende inimeste üle, kes olid rikkunud oma eluviisi maa peal, kes olid reostanud selle kauni planeedi nii sõnasõnalise saastaga kui ka moraalse allakäiguga ja kes olid õigest kummardamisest ära taganenud ehk selle hüljanud. Tänapäeval seisab meie ees üleüldine kohtumõistmine, mis haarab kogu maailma. — 2. Tessalooniklastele 1:6—9.
„Viimseil päevil”
7. a) Mida kujutasid prohvetlikult need kohtuotsused, mis Jumal muistsel ajal langetas? b) Milline auline väljavaade on veel ees?
7 Need muistsel ajal asetleidnud hävingud kujutasid prohvetlikult hirmuäratavat suurt viletsust, mida kirjeldatakse 2. Peetruse 3:3—13. Apostel ütleb: „Seda teadke kõigepealt, et viimseil päevil tuleb pilkesõnadega pilkajaid, kes elavad iseeneste himude järgi.” Koondades seejärel tähelepanu Noa päevadele, kirjutab Peetrus: „Tookordne maailm hukkus veeuputuses. Ent praegused taevad ja maa säilitatakse sama sõna läbi ning hoitakse alal tule jaoks jumalatute inimeste kohtu ja hukatuse päevaks.” Selle kõige suurema viletsuse järel teostab Messia kauaoodatud Kuningriigi valitsus midagi enneolematut — „uued taevad ja uue maa, kus õigus elab”. Milline rõõmus väljavaade see küll on!
8. Kuidas liiguvad maailma sündmused haripunkti poole?
8 Meie kahekümnendal sajandil on maailma sündmused järk-järgult haripunkti poole liikunud. Kuigi Hiroshima laastamine ei olnud mingil juhul Jumala nuhtlus, võib seda siiski pidada üheks „hirmsatest asjadest”, mida Jeesus lõpuajaks prohvetlikult ennustas. (Luuka 21:11) See vallandas tuumaohu, mis ikka veel äikesepilvena inimkonna kohal lasub. Seoses sellega kõlab üks pealkiri 1993. aasta 29. novembri ajalehes The New York Times: „Kahurid on ehk juba natuke rooste läinud, aga tuumarelvad on ikka läikimalöödud.” Samal ajal lõikavad riikide, rasside ja suguharude vahelised sõjad oma jubedat saaki. Varasematel aegadel olid inimohvriteks peamiselt sõdurid. Tänapäeval on teatavasti 80 protsenti inimohvritest tsiviilisikud, kui jätta mainimata miljonid, kes pagulastena kodumaalt põgenevad.
9. Kuidas on religioonijuhid näidanud, et nad on maailma sõbrad?
9 Religioonijuhid on sageli näidanud ja näitavad edaspidigi, et nad peavad ’sõprust maailmaga’, osaledes aktiivselt sõdades ning veristes revolutsioonides. (Jakoobuse 4:4) Mõned neist on teinud koostööd ahnete rahamagnaatidega, kes massiliselt relvi toodavad ja uimastiimpeeriume loovad. Teatades näiteks ühele Lõuna-Ameerika uimastikuningale sooritatud atendaadist, kirjutas The New York Times: „Samal ajal kui ta püüdis näidata, et tema rikkused tulevad seaduslikust äritegevusest, ja soovis endale luua heategija mainet, kauples ta uimastitega ning tal oli oma raadioshow ja teda nähti sageli koos roomakatoliku preestritega.” Ajaleht The Wall Street Journal teatas, et lisaks sellele, et too uimastikuningas on rikkunud elu miljonitel inimestel, kellest on saanud narkomaanid, korraldas ta isiklikult tuhandete inimeste mõrvamise. Londoni ajaleht The Times märkis: „Sageli maksavad mõrvarid spetsiaalse tänujumalateenistuse eest . . . , samal ajal kui kusagil mujal peetakse nende ohvri leinajumalateenistust.” Milline ääretu kurjus!
10. Mida me peaksime arvama maailma olukordade halvenemisest?
10 Kes teab, millist kahju deemonitest inspireeritud inimesed sellele maakerale veel teha võivad. Nagu ütleb 1. Johannese 5:19, on „kõik maailm . . . tigeda [Kurat-Saatana] võimuses”. Tänapäeval tähendab see „häda maale ja merele, sest kurat on tulnud maha teie juurde ja tal on suur viha, sest ta teab, et tal on pisut aega”. (Ilmutuse 12:12) Kuid õnneks kinnitab meile Roomlastele 10:13, et „igaüks, kes hüüab appi Issanda [„Jehoova”, NW] nime, päästetakse”.
Jumal tuleb kohut mõistma
11. Milline olukord tingis Iisraelis vajaduse Malakia prohvetiennustuse järele?
11 Mis puutub inimkonna lähitulevikku, siis Malakia prohvetiennustus heidab valgust sündmustele, mis peagi aset leiavad. Malakia on muistsete heebrea prohvetite pikas reas viimane. Aastal 607 e.m.a. nägid iisraellased Jeruusalemma laastamist. Kuid 70 aastat hiljem näitas Jehoova oma halastavat heldust sellega, et tõi selle rahva kodumaale tagasi. Aga ei möödunud sadat aastatki, kui Iisrael hakkas jälle ärataganemise ja kurjuse poole triivima. Rahvas teotas Jehoova nime, eiras tema õiglasi seadusi ning rüvetas tema templit, tuues sinna pimedaid, lonkavaid ja tõbiseid ohvriloomi. Iisraellased lahutasid endid ka oma nooreea naistest, et abielluda võõramaalannadega. — Malakia 1:6—8; 2:13—16.
12., 13. a) Millest tuli võitud preesterlik klass puhastada? b) Kuidas saab ka suur rahvahulk puhastamisest kasu?
12 Oli vaja puhastustööd tegema hakata. Seda kirjeldatakse Malakia 3:1—4. Nagu muistne Iisrael, nii vajasid ka Jehoova nüüdisaja tunnistajad puhastamist, ja seega võib öelda, et Malakia kirjeldatud puhastustöö puudutas ka neid. Kui esimene ülemaailmne sõda lõppema hakkas, ei jäänud mõningad piibliuurijad, nagu Jehoova tunnistajaid tol ajal tunti, ilmalikes asjades täiesti neutraalseks. Aastal 1918 saatis Jehoova oma „lepingukäskjala” (NW) Kristuse Jeesuse oma vaimsesse templikorraldusse, et puhastada oma kummardajate väike grupp ilmalikest pahedest. Jehoova oli prohvetlikult küsinud: „Kes suudab taluda [käskjala] tulekupäeva? Ja kes jääb püsima tema ilmudes? Sest tema on nagu sulataja tuli ja nagu vanutajate leelis! Ja ta istub, sulatab ja puhastab hõbedat, ta puhastab Leevi poegi [võitud preesterlikku gruppi] ja selitab neid nagu kulda ja hõbedat: siis toovad nad Jehoovale õige ohvrianni!” Just seda ongi nad puhastatud rahvana teinud!
13 See võitud preesterlik grupp koosneb vaid 144000 liikmest. (Ilmutuse 7:4—8; 14:1, 3) Aga kuidas on tänapäeval lugu teiste pühendunud kristlastega? Neid on juba miljoneid ja nad moodustavad ’suure rahvahulga’, kes peab end samuti ilmalikest eluviisidest puhastama, ’pestes oma rüüd ja tehes oma rüüd valgeks Talle veres’. (Ilmutuse 7:9, 14) Seega võivad nad Talle, Kristuse Jeesuse lunastusohvrisse usku ilmutades Jehoova ees puhta seisundi säilitada. Neile on tõotatud, et nad jäävad ellu kogu selles suures viletsuses, Jehoova kardetaval päeval. — Sefanja 2:2, 3.
14. Milliseid sõnu peaksid Jumala rahva liikmed tähele panema tänapäeval, kui nad jätkavad uue isiksuse arendamist?
14 Koos preesterliku jäänusega peab see suur rahvahulk panema tähele järgmisi Jumala sõnu: „Ma tulen teile kohut mõistma ning olen kärmeks tunnistajaks nõidade, abielurikkujate ja valevandujate vastu ja nende vastu, kes teevad liiga palgalisele palga poolest, lesknaisele ja vaeselelapsele, kes tõukavad võõra kõrvale ja kes ei karda mind . . . Sest mina, Jehoova, ei ole ennast muutnud.” (Malakia 3:5, 6) Ei, Jehoova mõõdupuud ei muutu, ja sellepärast peab Jehoova rahvas teda kartes hoiduma tänapäeval igasugusest ebajumalakummardamisest ning olema tõemeelne, aus ja heldekäeline, arendades nii kristlikku isiksust. — Koloslastele 3:9—14.
15. a) Millise halastava kutse esitab Jehoova? b) Kuidas me võime hoiduda „röövimast” Jehoovat?
15 Kõigile, kes võivad olla Jehoova õiglastelt teedelt kõrvale kaldunud, esitab ta kutse: „Pöörduge tagasi minu juurde, siis ma pöördun teie juurde.” Kui nad aga küsivad: „Kuidas me peaksime pöörduma?”, vastab ta: „Te röövite mind.” Ja vastuseks nende järgmisele küsimusele: „Mis asjas röövime meie sind?”, ütleb Jehoova, et kuna nad ei vaevu ohverdama tema templi teenistuses oma parimat, on nad teda röövinud. (Malakia 3:7; 3:8, Suur Piibel) Olles saanud Jehoova rahva liikmeteks, peaksime tõepoolest tahtma anda parima osa oma energiast, võimetest ja materiaalsest omandist Jehoova teenimiseks. Niisiis, selle asemel et Jumalat röövida, me ’otsime esiti Jumala riiki ja tema õigust’. — Matteuse 6:33.
16. Millist julgustust me leiame tekstist Malakia 3:10—12?
16 Kõiki, kes hülgavad selle maailma enesekesksed ja materialistlikud teed, on ootamas suur tasu, nagu näitab Malakia 3:10—12: „Proovige mind ometi sellega, ütleb vägede Jehoova! Tõesti, ma avan teile taevaluugid ja kallan teile õnnistust küllastuseni!” Kõigile, kes hindavad Jehoova õiglasi teid, tõotab Jehoova vaimset heaolu ja küllust. Ta lisab: „Siis kiidavad teid õndsaks kõik rahvad, sest te saate ihaldatud maaks.” Kas pole need sõnad täitunud miljonite inimeste juures, kes kuuluvad praegusel ajal Jumala tänuliku rahva hulka maakera kõigis paigus?
Laitmatusesäilitajate nimed on eluraamatus
17.—19. a) Kuidas on rahutused Ruandas puudutanud meie sealseid vendi? b) Millise veendumusega on kõik need ustavad inimesed oma teenistust jätkanud?
17 Nüüd võiksime rääkida meie Ruanda vendade ja õdede laitmatusest. Nad on Jehoova vaimsesse kummardamiskotta alati parimaid vaimseid ohvreid toonud. Näiteks 1993. aasta detsembris viibis 2080 sealse Kuningriigi kuulutaja töö tulemusena „Jumala õpetuse” piirkonnakonvendil kokku 4075 inimest. Ristiti 230 uut tunnistajat, kellest peaaegu 150 alustas kohe järgmisel kuul abipioneerteenistust.
18 Kui 1994. aasta aprillis puhkes lõkkele etniline vihavaen, tapeti vähemalt 180 tunnistajat, kelle hulgas oli ka pealinna Kigali ülevaataja terve oma perega. Vahitorni Ühingu Kigali büroo kuus tõlkijat, kellest neli olid hutud ja kaks tutsid, jätkasid tõsistest ähvardustest hoolimata oma tööd veel mitme nädala jooksul, kuni pidid põgenema tutsidest tõlkijad, kes ühes kontrollpunktis siiski tapeti. Lõpuks võtsid neli ellujäänut käe otsas kaasa selle, mis nende arvutiseadmetest veel järele oli jäänud, ja põgenesid Sairi Gomasse, kus nad jätkasid lojaalselt Vahitorni tõlkimist kinjaruanda keelde. — Jesaja 54:17.
19 Kuigi need põgenikest tunnistajad olid kohutavates oludes, soovisid nad alati eelkõige vaimset toitu ja alles seejärel materiaalset abi. Suuri ohvreid tuues said mitmete maade armastavad vennad saadetised kohale toimetada. Need põgenikud on surve all olles nii suusõnaliselt kui ka oma hea käitumisega suurepärast tunnistust andnud. Nad on tõepoolest Jehoova kummardamiseks pidevalt oma parima toonud. Nad on demonstreerinud, et neil on samasugune veendumus nagu Paulusel, kes kirjutas Roomlastele 14:8: „Kui me elame, siis elame Issandale, ja kui me sureme, siis sureme Issandale. Kas me siis elame või sureme, oleme Issanda omad!”
20., 21. a) Kelle nimed ei ole kirjas Jehoova mälestusraamatus? b) Kelle nimed sellesse raamatusse kirja pannakse, ja miks?
20 Jehoova peab meeles kõiki, kes teda laitmatult teenivad. Malakia prohvetiennustus jätkub: „Siis rääkisid isekeskis need, kes kartsid Jehoovat; ja Jehoova pani tähele ning kuulis ja tema palge ees kirjutati mälestusraamat nende heaks, kes kardavad Jehoovat ja austavad tema nime!” — Malakia 3:16.
21 Kui tähtis on tänapäeval küll see, et me ilmutaksime jumalakartust, austades Jehoova nime! Kui me seda teeme, siis ei saa meile osaks hukkamõistev kohtuotsus, mis langetatakse nende üle, kes imetlusega selle maailma süsteeme toetavad. Ilmutuse 17:8 räägib, et „[nende] nimed ei ole kirjutatud eluraamatusse”. Väljapaistvaim nimi, mis on kirjutatud Jehoova eluraamatusse, on loogiliselt võttes elu Peaesindaja, Jumala enda Poja Jeesuse Kristuse nimi. Matteuse 12:21 kuulutab: „Paganad [„rahvad”, NW] panevad oma lootuse tema nime peale!” Jeesuse lunastusohver garanteerib igavese elu kõigile, kes sellesse usku üles näitavad. Milline suur eesõigus see küll on, et lisaks Jeesuse nimele pannakse meie kõigi nimed kirja sellesse raamatusse!
22. Milline vahe saab selgeks, kui Jehoova saadab oma kohtuotsuse täide?
22 Mis saab Jumala sulastest selle kohtumõistmise ajal? Jehoova vastab sellele küsimusele Malakia 3:17, 18: „Ma olen neile armuline, nõnda nagu mees on armuline oma pojale, kes teda teenib! Ja te näete jälle vahet õige ja õela vahel, selle vahel, kes teenib Jumalat, ja selle vahel, kes teda ei teeni!” See vahe saab kõigile täiesti selgeks: kurjad eraldatakse igavese äralõikamise jaoks ja õiglased saavad heakskiidu igaveseks eluks Kuningriigi valdustes. (Matteuse 25:31—46, NW) Seega jääb lambasarnastest inimestest koosnev suur rahvahulk Jehoova suurel ja kardetaval päeval ellu.
Kas sa mäletad?
◻ Millised kohtuotsused saatis Jehoova täide Piibli aegadel?
◻ Kuidas sarnanevad praegused olukorrad neile, mis valitsesid muistsetel aegadel?
◻ Milline puhastamine leidis aset, mis viis täide Malakia prohvetiennustuse?
◻ Kelle nimed on kirjutatud Jumala mälestusraamatusse?