Jehoova suur vaimne tempel
„Meil on selline ülempreester, .. pühamu ja tõelise telgi ametitalitaja, mille on ehitanud Jumal ja mitte inimene.” (HEEBREALASTELE 8:1, 2)
1. Millise armastava korralduse tegi Jumal patuse inimkonna heaks?
SUUREST armastusest inimkonna vastu andis Jehoova Jumal ohvri, et võtta ära maailma patud (Johannese 1:29; 3:16). Selleks pidi ta oma esmasündinud Poja elu kandma üle taevast Maarja-nimelise juudi neitsi emaihusse. Jehoova ingel selgitas Maarjale, et last, kelle see saab, peab „nimetatama Jumala Pojaks” (Luuka 1:34, 35). Joosepile, kes oli Maarjaga kihlatud, räägiti Jeesuse imelisest eostumisest ja ta sai teada, et Jeesus „päästab oma rahva nende pattudest” (Matteuse 1:20, 21).
2. Mida tegi Jeesus siis, kui ta oli umbes 30-aastane, ja miks ta seda tegi?
2 Kui Jeesus üles kasvas, sai ta tõenäoliselt aru mõningatest oma imepärase sünniga seotud faktidest. Ta teadis, et tema taevane Isa annab talle maa peal teha elupäästva töö. Sellepärast läks Jeesus umbes 30-aastase täiskasvanud mehena Jumala prohveti Johannese juurde, et lasta end Jordani jões ristida (Markuse 1:9; Luuka 3:23).
3. a) Mida mõtles Jeesus sõnadega „ohvrit ega andi sa ei tahtnud”? b) Millise tähelepanuväärse eeskuju andis Jeesus kõigile, kes tahavad tema jüngriteks saada?
3 Jeesus palvetas ajal, mil ta ristiti (Luuka 3:21). Tõenäoliselt hakkas ta oma elu sellest hetkest alates viima täide sõnu, mis on kirjas Laulus 40:7—9, nagu apostel Paulus seda hiljem näitas: „Ohvrit ega andi sa ei tahtnud, aga sa valmistasid mulle ihu” (Heebrealastele 10:5). Sellega ilmutas Jeesus oma teadlikkust sellest, et Jumal „ei tahtnud”, et Jeruusalemma templis loomohvrite toomist jätkatakse. Ta mõistis hoopis, et Jumal on valmistanud temale, Jeesusele, täiusliku inimkeha, et ta võiks selle ohvriks tuua. See teeks lõpu igasugusele edaspidisele vajadusele loomohvrite järele. Ilmutades südamesttulevat soovi alluda Jumala tahtele, jätkas Jeesus oma palvet: „Vaata, ma tulen — rullraamatus on minust kirjutatud — tegema su tahtmist, oh Jumal!” (Heebrealastele 10:7). Millise suurepärase julguse ja omakasupüüdmatu andumuse eeskuju andis Jeesus sel päeval kõigile oma tulevastele jüngritele! (Markuse 8:34.)
4. Kuidas näitas Jumal, et ta kiidab heaks Jeesuse valmisoleku ennast ohvriks tuua?
4 Kas Jumal näitas, et ta kiidab heaks palve, mille Jeesus ristimise ajal esitas? Vastaku sellele küsimusele üks Jeesuse valitud apostleist: „Kui nüüd Jeesus oli ristitud, tuli ta sedamaid veest välja. Ja ennäe, taevad avanesid ja ta nägi Jumala Vaimu laskuvat alla kui tuvi ja tulevat tema peale. Ja vaata, taevast kostis hääl, mis ütles: ’See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel [„kelle ma olen heaks kiitnud”, NW]!’ ” (Matteuse 3:16, 17; Luuka 3:21, 22).
5. Mida kujutas sõnasõnalise templi altar?
5 Kuna Jumal tunnustas Jeesuse valmisolekut tuua ohvriks oma keha, tähendab see seda, et vaimses mõttes tuli esile Jeruusalemma templi altarist suurem altar. Sõnasõnaline altar, millel loomi ohverdati, kujutas ettetähenduslikult vaimset altarit, mis oli sisuliselt Jumala „tahtmine” ehk korraldus võtta ohvrina vastu Jeesuse inimelu (Heebrealastele 10:10). Sellepärast võiski apostel Paulus kaaskristlastele kirjutada: „Meil on ohvrialtar, kust toidust võtta ei ole luba neil, kes telgis [ehk templis] peavad teenistust” (Heebrealastele 13:10). Teisisõnu saavad tõelised kristlased kasu ülevast pattelepitavast ohvrist, mille enamik juudi preesteid hülgas.
6. a) Mis tuli esile Jeesuse ristimise ajal? b) Mida tähendab tiitel Messias ehk Kristus?
6 Jeesuse võidmine püha vaimuga tähendas seda, et nüüd tõi Jumal esile kogu oma vaimse templikorralduse, kus Jeesus teenib Ülempreestrina (Apostlite teod 10:38; Heebrealastele 5:5). Jünger Luukas pani inspiratsiooni abil väga täpselt kirja, et see kaalukas sündmus leidis aset „keiser Tibeeriuse valitsuse viieteistkümnendal aastal” (Luuka 3:1—3). See vastab aastale 29 m.a.j. — täpselt 69 aastanädalat ehk 483 aastat pärast seda, kui kuningas Artaxerxes andis käsu taastada Jeruusalemma müürid (Nehemja 2:1, 5—8). Prohvetiennustuse järgi pidi „võitud [„Messias”, NW] vürst” ilmuma sellel ettekuulutatud aastal (Taaniel 9:25). Paljud juudid olid sellest ilmselt teadlikud. Luukas ütleb, et „rahvas ootas” aega, mil pidi ilmuma Messias ehk Kristus — need tiitlid on pärit heebrea ja kreeka sõnadest, mis mõlemad tähendavad „võitut” (Luuka 3:15).
7. a) Millal võidis Jumal „Kõigepühama” paiga ja mida see tähendas? b) Mis veel toimus Jeesusega ajal, mil ta ristiti?
7 Jeesuse ristimise ajal võiti ehk eraldati Jumala taevane eluase kui suure vaimse templikorralduse „Kõigepüham” paik (Taaniel 9:24). Nüüd hakkas tegutsema „tõeline telk [ehk tempel] .., mille on ehitanud Jumal ja mitte inimene” (Heebrealastele 8:2). Ka sündis inimene Jeesus Kristus vee ja püha vaimuga ristimise kaudu uuesti Jumala vaimseks Pojaks. (Võrdle Johannese 3:3, NW.) See tähendas seda, et Jumal annab oma Pojale õigel ajal jälle elu taevas, kus ta pidi hakkama oma Isa paremal käel teenima Kuninga ja Ülempreestrina „igavesti Melkisedeki korra järgi” (Heebrealastele 6:20; Laul 110:1, 4).
Taevane kõige püham paik
8. Millise uue tähenduse Jumala taevane troon nüüd omandas?
8 Päeval, mil Jeesus ristiti, omandas Jumala taevane troon uue tähenduse. Kui Jumal määras kindlaks, milline on täiuslik inimohver, mis võib lepitada maailma patud, rõhutas ta sellega enda pühadust vastandina inimese patususele. See tõstis esile ka Jumala halastust, kuna ta ilmutas nüüd oma valmisolekut lasta end lepitada. Seega sai Jumala taevane troon otsekui templi kõige tagumiseks ruumiks, kuhu ülempreester korra aastas looma verega sisenes, et pattude eest piltlikult lepitust tuua.
9. a) Mida kujutas eesriie, mis asus püha paiga ja kõige pühama paiga vahel? b) Kuidas sai Jeesus minna Jumala vaimse templi eesriide taha?
9 Eesriie, mis eraldas püha paika ja kõige pühamat paika, kujutas Jeesuse lihalikku keha (Heebrealastele 10:19, 20). See oli tõke, mis ei lasknud Jeesusel oma Isa juurde minna sel ajal, kui ta inimesena maa peal oli (1. Korintlastele 15:50). Kui Jeesus suri, siis „templi eesriie kärises lõhki kaheks, ülemisest otsast alumiseni” (Matteuse 27:51). See kinnitas veenvalt, et nüüd oli kõrvaldatud tõke, mis takistas Jeesusel taevasse sisenemist. Kolm päeva hiljem tegi Jehoova Jumal tähelepanuväärse ime. Ta äratas Jeesuse surnuist üles, kuid mitte lihast ja verest sureliku inimesena, vaid aulise vaimolendina, kes „jääb igavesti” elama (Heebrealastele 7:24). Nelikümmend päeva hiljem läks Jeesus taevasse ja sisenes tõelisse „Kõigepühamasse” paika, et „ilmuda Jumala palge ette meie eest” (Heebrealastele 9:24).
10. a) Mis juhtus pärast seda, kui Jeesus taevasele Isale oma ohvri väärtuse oli esitanud? b) Mida tähendas Kristuse jüngritele püha vaimuga võidmine?
10 Kas Jumal võttis Jeesuse äravalatud vere väärtuse vastu kui lepituse maailma pattude eest? Ta tegi seda tõepoolest. Tõend selle kohta ilmnes täpselt 50 päeva pärast Jeesuse ülestõusmist, nelipühipäeval. Jumala püha vaim valati Jeesuse 120 jüngri peale, kes olid kokku tulnud Jeruusalemma (Apostlite teod 2:1, 4, 33). Nii nagu nende Ülempreester Jeesus Kristus, olid ka nemad nüüd võitud teenima Jumala suures vaimses templikorralduses ’püha preesterkonnana, et ohverdada vaimulikke ohvreid’ (1. Peetruse 2:5). Lisaks sellele moodustasid need võitud ka uue rahva, Jumala vaimse Iisraeli „püha rahva”. Seega käivad võitud kristliku koguduse, tõelise „Jumala Iisraeli” kohta kõik prohvetiennustused headest asjadest, mis Iisraelile osaks pidid saama, nagu seda on näiteks tekstis Jeremija 31:31 kirjas olev „uue lepingu” tõotus (1. Peetruse 2:9; Galaatlastele 6:16)
Mõned muud Jumala vaimsele templile iseloomulikud asjad
11., 12. a) Mida kujutas preestrite õu Jeesuse puhul ja mida see kujutab tema võitud järelkäijate puhul? b) Mida kujutab veenõu ja kuidas seda praegu kasutatakse?
11 Kuigi templi kõige püham paik kujutas „taevast ennast”, kus Jumal oma troonil istub, on kõik muu Jumala vaimsele templile iseloomulik seotud maiste asjadega (Heebrealastele 9:24). Jeruusalemma templis oli sisemine preestrite õu, kus asus ohvrialtar ja suur veenõu, mida preestrid kasutasid selleks, et ennast enne püha teenistust pesta. Mida need asjad Jumala vaimses templikorralduses kujutavad?
12 Jeesuse Kristuse puhul kujutas sisemine preestrite õu tema patuta seisundit Jumala täiusliku inim-Pojana. Kui Kristuse võitud järelkäijad Jeesuse ohvrisse usku üles näitavad, omistatakse neile õiglane seisund. Seega võib Jumal neid õigusega kohelda otsekui oleksid nad patuta (Roomlastele 5:1; 8:1, 33). Järelikult kujutab see õu ka selle püha preesterkonna inimestest üksikliikmetele omistatud õiglast seisundit Jumala ees. Kuid samas on võitud kristlased ikka veel ebatäiuslikud ja teevad pattu. Veenõu templi õues kujutab Jumala Sõna, mida Ülempreester kasutab selleks, et püha preesterkonda üha puhtamaks pesta. Saanud osa sellest puhastamistoimingust, on see preesterkond omandanud väärika väljanägemise, mis toob Jumalale au ja tõmbab väljaspool olijaid tema puhta kummardamise juurde (Efeslastele 5:25, 26; võrdle Malakia 3:1—3).
Püha paik
13., 14. a) Mida kujutab templi püha paik Jeesuse ja tema võitud järelkäijate puhul? b) Mida kujutab kuldne lambijalg?
13 Templi esimene ruum kujutab seisundit, mis on ülevam kui see, mida kujutab templi õu. Täiusliku inimese Jeesuse Kristuse puhul kujutab see tema uuestisündi Jumala vaimseks Pojaks, kel seisab ees tagasipöördumine taevasele elule. Pärast seda, kui Kristuse võitud järelkäijad on kuulutatud õiglaseks usu alusel tema äravalatud veresse, kogevad ka nemad seda Jumala vaimu erilist mõjutust (Roomlastele 8:14—17). Nad ’sünnivad uuesti veest [see tähendab, et nad ristitakse] ja Vaimust’, saades Jumala vaimseteks poegadeks. Seega on neil lootus saada ülestõusmine taevasele elule Jumala vaimsete poegadena, seda muidugi tingimusel, et nad surmani ustavaks jäävad (Johannese 3:5, 7; Ilmutuse 2:10).
14 Need, kes kummardasid Jumalat väljaspool templit, ei näinud preestreid, kes teenisid maise templi pühas paigas. Samamoodi ei saa võitud kristlaste vaimsest seisundist osa ega mõista seda täielikult enamik Jumala kummardajaid, kes loodavad elada igavesti paradiisliku maa peal. Kogudusetelgis olnud kuldne lambijalg kujutab võitud kristlaste valgustatud seisundit. Jumala püha vaimu tegevus, mis sarnaneb lampides olnud õliga, heidab valgust Piiblile. Arusaamist, mida kristlased selle tulemusel omandavad, ei hoia nad endale. Vastupidi, nad kuuletuvad Jeesusele, kes ütles: „Teie olete maailma valgus. [—] Paistku teie valgus inimeste ees, et nad näeksid teie häid tegusid ja annaksid au teie Isale, kes on taevas” (Matteuse 5:14, 16).
15. Mida kujutab leib vaateleibade laual?
15 Et sellesse valgustatud seisundisse jääda, peavad võitud kristlased ennast korrapäraselt toitma toiduga, mida kujutab leib vaateleibade laual. Nende peamine vaimse toidu allikas on Jumala Sõna ning nad üritavad iga päev seda lugeda ja selle üle mõtiskleda. Jeesus tõotas ka seda, et ta annab neile oma ’ustava ja mõistliku orja kaudu toitu õigel ajal’ (Matteuse 24:45, NW). See „ori” on ükskõik millisel ajahetkel maa peal olevate võitud kristlaste kogu tervikuna. Kristus on seda võitute kogu kasutanud selleks, et levitada informatsiooni Piibli prohvetiennustuste täitumise kohta ja anda ajakohast juhatust Piibli põhimõtete ellurakendamise kohta praegusel ajal. Seega toidavad võitud kristlased ennast hindavalt kõige selle vaimsega, mida pakutakse. Kuid nende vaimse elu säilimine sõltub rohkemast kui vaid sellest, et nad mõistuse ja südamega Jumala kohta teadmisi omandavad. Jeesus ütles: „Minu roog on see, et ma teen selle tahtmist, kes mind on läkitanud, ja lõpetan tema töö” (Johannese 4:34). Samamoodi tunnevad ka võitud rahuldust sellest, kui nad täidavad iga päev Jumala tahet, mille ta on teatavaks teinud.
16. Mida kujutab teenistus suitsutusaltari juures?
16 Hommikul ja õhtul ohverdas preester Jumalale püha paiga suitsutusaltaril suitsutusrohtu. Samal ajal palusid Jumalat templi välisõuedes seisvad kummardajad, kes ei kuulunud preestrite hulka (Luuka 1:8—10). Piibel selgitab, et „suitsutusrohud” tähendavad „pühade palveid” (Ilmutuse 5:8). „Olgu mu palve suitsutusohvriks su palge ees,” kirjutas laulukirjutaja Taavet (Laul 141:2). Ka võitud kristlased peavad väärtuslikuks eesõigust, et nad võivad palves Jeesuse Kristuse kaudu Jehoova poole pöörduda. Innukad palved, mis tõusevad südamest, on nagu magusalõhnaline suitsutusrohi. Võitud kristlased kiidavad Jumalat ka muul viisil, kasutades oma huuli teiste õpetamiseks. Jumalal on eriti hea meel selle üle, et nad on vastupidavad raskustes ja laitmatud katsumustes (1. Peetruse 2:20, 21).
17. Kuidas täitus see prohvetlik võrdpilt, kui ülempreester lepituspäeval esimest korda kõige pühamasse paika läks?
17 Lepituspäeval pidi Iisraeli ülempreester minema kõige pühamasse paika ja põletama suitsutusrohtu kullast suitsutuspannil, millel olid tulised söed. Seda tuli teha enne, kui ta viis sinna patuohvrite vere. Selle prohvetliku võrdpildi täitumisena säilitas Jeesus Jehoova Jumala ees absoluutse laitmatuse, enne kui ta oma elu meie pattude eest alaliseks ohvriks tõi. Sellega näitas ta, et täiuslik inimene võib Jumala ees laitmatuks jääda, ükskõik milliseid raskusi Saatan talle ka ei põhjustaks (Õpetussõnad 27:11). Kui Jeesus katsele pandi, esitas ta palveid „suure hüüdmise ja silmaveega .. ja tema palvet kuuldi ta jumalakartuse pärast” (Heebrealastele 5:7). Sellega austas ta Jehoovat, kui universumi õiglast ja õiguspärast Suverääni. Jumal tasus Jeesusele sellega, et äratas ta surnuist üles surematule taevasele elule. Sellel kõrgel positsioonil pöörab Jeesus tähelepanu ka teisele põhjusele, mille pärast ta maa peale tuli, nimelt kahetsevaid patuseid inimesi Jumalaga lepitama (Heebrealastele 4:14—16).
Jumala vaimse templi suurem hiilgus
18. Kuidas on Jehoova oma vaimsele templile märkimisväärselt hiilgust lisanud?
18 „Selle koja tulevane toredus [„hiilgus”, NW] peab olema suurem kui oli esimesel,” ennustas Jehoova (Haggai 2:9). Kui Jehoova äratas Jeesuse surematu Kuninga ja Ülempreestrina üles, lisas ta oma vaimsele templile märkimisväärselt hiilgust. Nüüd on Jeesus võimeline tooma „igavest õndsust [„pääsemist”, UT] .. kõigile, kes on temale sõnakuulelikud” (Heebrealastele 5:9). Esimesena ilmutasid taolist sõnakuulelikkust 120 jüngrit, kes meie ajaarvamise 33. aasta nelipühil püha vaimu said. Ilmutusraamatus ennustati, et nende vaimsete Iisraeli laste lõplik hulk on 144000 (Ilmutuse 7:4). Pärast surma pidid paljud neist teadvusetuna inimkonna ühises hauas viibima ja ootama aega, mil algab Jeesuse juuresviibimine kuninglikus väes. Prohvetlik kronoloogia, mis on kirjas Taanieli 4:7—14, 17—24, viitab aastale 1914 kui ajale, mil Jeesus pidi oma vaenlaste keskel valitsema hakkama (Laul 110:2). Juba kümneid aastaid varem ootasid võitud kristlased innukalt seda aastat. Esimene maailmasõda ja hädad, mida see inimkonnale kaasa tõi, kinnitasid, et Jeesus asus 1914. aastal tõesti Kuningana troonile (Matteuse 24:3, 7, 8). Varsti pärast seda, kui oli saabunud „aeg .. kohtul alata Jumala kojast”, täitis Jeesus tõotuse, mis ta oli andnud oma võitud jüngritele, kes olid surmaunne suikunud: „Ma [tulen] jälle tagasi ja võtan teid enese juurde” (1. Peetruse 4:17; Johannese 14:3).
19. Kuidas pääseb 144000 jäänus taevasesse kõige pühamasse paika?
19 Mitte kõiki püha preesterkonna 144000 liiget pole veel lõplikult pitseriga ära märgitud ja nende taevasesse koju kokku kogutud. Jäänus neist elab ikka veel maa peal vaimses seisundis, mida kujutas templi püha paik, — ja nad on Jumala pühast juuresviibimisest eraldatud „eesriidega” ehk tõkkega, milleks on nende lihalik keha. Kui need võitud ustavana surevad, äratatakse nad kohe samal hetkel üles surematute vaimolenditena ja nad ühinevad nendega, kes 144000-st juba taevas on (1. Korintlastele 15:51—53).
20. Millist elutähtsat tööd teevad püha preesterkonna järelejäänud liikmed praegusel ajal ja milliseid tulemusi see annab?
20 Kuna koos suure Ülempreestriga teenib taevas nii palju preestreid, on see Jumala vaimsele templile hiilgust lisanud. Kuid samal ajal teevad need, kes sellest pühast preesterkonnast veel maa peale on jäänud, siin väärtuslikku tööd. Nende kuulutustöö kaudu Jumal ’raputab kõiki rahvaid’ oma kohtusõnumitega, nagu on ennustatud tekstis Haggai 2:7 (NW). Samal ajal kogunevad Jehoova templi maistesse õuedesse tema miljonid kummardajad, keda nimetatakse „kõikide rahvaste ihaldusväärsusteks”. Milline on nende koht Jumala kummardamiskorralduses ja millist tulevast hiilgust me võime loota osaks saavat tema suurele vaimsele templile? Neid küsimusi arutatakse järgmises artiklis.
Kordamisküsimused
◻ Millise tähelepanuväärse eeskuju andis Jeesus aastal 29 m.a.j.?
◻ Milline korraldus hakkas toimima aastal 29 m.a.j.?
◻ Mida kujutasid püha paik ja kõige püham paik?
◻ Kuidas on suur vaimne tempel hiilgavamaks saanud?
[Pilt lk 17]
Jumala suur vaimne tempel hakkas tegutsema siis, kui Jeesus meie ajaarvamise 29. aastal püha vaimuga võiti