Nad täitsid Jehoova tahet

Külaskäik, mis rikkalikult tasuti

SEEBA kuninganna reis Jeruusalemma pidi talle küll kurnav olema. Ta oli harjunud elama luksuses. Nüüd pidi ta kaamelitega liikudes läbima vaevarikkad 2400 kilomeetrit, rännates suurema osa sellest läbi kuuma kõrbe. Ühe arvestuse kohaselt võis tema reis kesta kokku umbes 75 päeva, ja seda vaid üks ots!a

Miks lahkus see rikas kuninganna oma mugavast kodust Seebas ning võttis ette sellise raske teekonna?

Huviäratav aruanne

Seeba kuninganna tuli Jeruusalemma pärast seda, kui ta ”kuulis Saalomoni kuulsusest Jehoova nime tõttu” (1. Kuningate 10:1). Mida kuninganna just kuulis, seda pole üles tähendatud. Ent me teame, et Jehoova õnnistas Saalomoni erakordse tarkuse, rikkuse ja auga (2. Ajaraamat 1:11, 12). Kuidas kuninganna sellest teada sai? Kuna Seeba oli kaubanduskeskus, siis võis ta kuulda Saalomoni kuulsusest oma maad külastavatelt kaupmeestelt. Mõned neist võisid olla pärit Oofirist, riigist, millega Saalomonil olid märkimisväärsed ärisuhted (1. Kuningate 9:26—28).

Igal juhul saabus kuninganna Jeruusalemma ”väga suure saatjaskonnaga ja kaamelitega, kes kandsid palsameid, väga palju kulda ja kalliskive” (1. Kuningate 10:2a). Mõned ütlevad, et selle ”suure saatjaskonna” juurde kuulus ka relvastatud kaitsesalk. See on mõistetav, kui mõelda, et kuninganna oli kõrge aukandja ning tal oli rännakul kaasas sadade miljonite kroonide väärtuses vara.b

Märkimisväärne on ka see, et kuninganna kuulis Saalomoni kuulsusest ”Jehoova nime tõttu”. Niisiis polnud see ainuüksi ärireis. Ilmselt tuli kuninganna eelkõige kuulama Saalomoni tarkust, vahest oli tal soov isegi saada midagi teada tema Jumalast Jehoovast. Kuna kuninganna põlvnes tõenäoliselt Seemist või Haamist, kes olid Jehoova teenijad, võis talle huvi pakkuda tema esivanemate religioon.

Mõistuküsimused ja rahuldustpakkuvad vastused

Kui kuninganna kohtus Saalomoniga, hakkas ta teda ”mõistuküsimustega” kimbutama (1. Kuningate 10:1). Siin kasutatud heebrea sõna saab tõlkida ka ”mõistatused”. See aga ei tähenda, et kuninganna mängis Saalomoniga tühiseid mänge. On huvitav, et Laul 49:5 kasutab sama heebrea sõna, et kirjeldada tõsiseid küsimusi patu, surma ja lunastuse kohta. Seega on tõenäoline, et Seeba kuninganna arutas Saalomoniga tõsiseid küsimusi, pannes nõnda proovile kuninga tarkuse sügavuse. Piibel teatab, et kuninganna ”kõneles temaga kõigest, mis tal südame peal oli”. Saalomon omakorda ”seletas temale kõik ta küsimused; kuningale ei jäänud midagi mõistatuseks, mida ta ei suutnud temale seletada” (1. Kuningate 10:2b, 3).

Seeba kuninganna oli nii rabatud Saalomoni tarkusest ja tema kuningriigi õitsengust, et ”ta jäi otse hingetuks” (1. Kuningate 10:4, 5). Suur Piibel ütleb, et ”siis ei olnud temas teps vaimu”. Üks õpetlane arvab isegi, et ta minestas! Kuidas see ka polnud, igal juhul oli kuninganna nähtust ja kuuldust hämmastunud. Ta kuulutas Saalomoni sulased õnnelikuks, kuna nad võivad kuulda kuninga tarkust, ning ta õnnistas Jehoovat, et too oli Saalomoni aujärjele pannud. Seejärel andis ta kuningale kalleid kingitusi, kusjuures kulda üksi oli tänapäevases vääringus kokku umbes 700 miljoni krooni eest. Kuningas Saalomon tegi samuti kinke, andes kuningannale ”kõike, mida ta soovis ja palus”c (1. Kuningate 10:6—13).

Õppetunnid meile

Jeesus andis Seeba kuninganna näite varal kirjatundjatele ja variseridele õppetunni. Ta ütles neile: ”Lõunamaa kuninganna tõuseb üles kohtus ühes selle sugupõlvega ja süüdistab teda, sest ta tuli ilmamaa otsast kuulama Saalomoni tarkust. Ja vaata, siin on enam kui Saalomon!” (Matteuse 12:42). Tõesti, Seeba kuninganna hindas väga Jumala antud tarkust. Kui ta oli valmis reisima 2400 kilomeetrit selleks, et kuulata Saalomoni, siis oleksid kirjatundjad ja variserid võinud ammugi kuulata tähelepanelikult Jeesust, kes seisis siinsamas nende ees.

Meie saame tänapäeval ilmutada sügavat lugupidamist Suurema Saalomoni Jeesuse Kristuse vastu. Mismoodi? Üks viis on järgida tema käsku ”tehke jüngriteks kõik rahvad” (Matteuse 28:19). Teine viis on uurida hoolikalt Jeesuse eeskuju ja tema hoiakuid ning seejärel jäljendada neid (Filiplastele 2:5; Heebrealastele 12:2, 3).

On tõsi, et Suurema Saalomoni eeskuju järgimine nõuab meiepoolseid pingutusi. Ent meid ootab külluslik tasu. Tõesti, Jehoova tõotab oma rahva liikmetele, et kui nad ilmutavad ennastohverdavat vaimu, siis ta ’avab neile taevaluugid ja kallab neile õnnistust küllastuseni’ (Malakia 3:10).

[Allmärkused]