Õiglus mitte suuliste traditsioonide läbi
„Kui teie õiglus pole suurem kirjatundjate ja variseride omast, siis te ei saa mingil juhul taeva kuningriiki.” — MATTEUSE 5:20, NW.
1, 2. Mis juhtus vahetult enne Jeesuse Mäejutlust?
JEESUS oli veetnud öö mäel. Pea kohal laius tähistaevas. Põõsastes kahistasid ööloomakesed. Ida pool loksusid õrnalt vastu kallast Galilea mere lained. Kuid Jeesus oli vaevalt teadlik teda ümbritsevast rahuküllasest ja mahedast ilust. Ta oli veetnud öö, paludes Jehoovat, oma taevast Isa. Ta vajas oma Isa juhatust. Ees ootas otsustav päev.
2 Idas hakkas taevas helendama. Linnud hakkasid vaikselt siristades ringi lendama. Kerges tuules õõtsusid õrnalt metsalilled. Kui esimesed päiksekiired horisonti puudutasid, kutsus Jeesus oma jüngrid enda juurde ja valis 12 nendest oma apostliteks. Siis hakkas ta koos nende kõigiga mööda mäekülge alla laskuma. Oli juba näha rahvahulki, mis voolasid kokku Galileast, Tüürosest ja Siidonist, Juudeast ja Jeruusalemmast. Nad tulid, et saada terveks oma haigustest. Kui paljud neist Jeesust puudutasid, väljus temast Jehoova vägi ja nad said terveks. Nad olid tulnud ka kuulama tema sõnu, mis olid nende vaevatud hingedele nagu tervistav palsam. — Matteuse 4:25; Luuka 6:12—19.
3. Miks jüngrid ja rahvahulgad ootasid juba ta sõnu, kui Jeesus rääkima hakkas?
3 Oma väljakujunenud õpetamistel oli rabidel kombeks maha istuda, ja sel konkreetsel kevadhommikul aastal 31 m.a.j. tegi seda ka Jeesus ilmselt ühel kõrgemal mäeküljel tasasel platsil. Kui ta jüngrid ja rahvahulgad seda nägid, mõistsid nad, et ees on midagi erilist, ja kogunesid ootusrikkalt ta ümber. Kui ta rääkima hakkas, ootasid nad juba ta sõnu; kui ta mõni aeg hiljem lõpetas, olid nad hämmastunud sellest, mida nad olid kuulnud. Vaadakem, miks. — Matteuse 7:28.
Kaks õigluse liiki
4. a) Millised kaks õigluse liiki olid küsimuse all? b) Mis oli suuliste traditsioonide eesmärk ja kas see täitus?
4 Oma Mäejutluses, mis on ära toodud nii Matteuse 5:1—7:29 kui ka Luuka 6:17—49, vastandas Jeesus teravalt kahte klassi: kirjatundjaid ja varisere ning lihtrahvast, keda nad rõhusid. Ta rääkis kahte liiki õiglusest, variseride silmakirjalikust õiglusest ja Jumala tõelisest õiglusest. (Matteuse 5:6, 20, NW) Variserlik eneseõiglus põhines suulistel traditsioonidel. Need võeti vastu teisel sajandil e.m.a. kui „tara Seaduse ümber”, et kaitsta seda hellenismi (kreeka kultuuri) sissetungi eest. Neile hakati vaatama justkui Seaduse osale. Tegelikult hindasid kirjatundjad suulisi traditsioone isegi rohkem kui kirjutatud Seadust. Mišna ütleb: „Kirjatundjate sõnu [suulisi traditsioone] tuleb järgida suurema täpsusega kui kirjutatud Seaduse sõnu.” Siiski selle asemel, et olla „tara Seaduse ümber”, et seda kaitsta, nõrgendasid nende traditsioonid Seadust ja tegid selle maksvusetuks, täpselt nii nagu ütles Jeesus: „Te heidate Jumala käsu kõrvale, et pidada oma pärimust [„traditsiooni”, NW]!” — Markuse 7:5—9; Matteuse 15:1—9.
5. a) Milline oli lihtrahva olukord, kes Jeesust kuulama tuli, ja kuidas kirjatundjad ja variserid neisse suhtusid? b) Miks olid suulised traditsioonid tööinimeste õlgadele nii raske koorem?
5 Lihtrahvas, kes oli Jeesust kuulama kogunenud, oli vaimselt kurnatud, olles „piinatud ja vintsutatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast”. (Matteuse 9:36) Kirjatundjad ja variserid põlgasid neid ülbe upsakusega, kutsudes neid ʽam ha·ʼaʹrets (maarahvas), ja nad põlgasid neid kui harimatuid, äraneetud patuseid, kes ei vääri ülesäratamist, sest nad ei pidanud kinni suulistest traditsioonidest. Jeesuse ajaks olid need traditsioonid saanud nii mahukaks ja rõhuvaks juuksekarva lõhkiajamise mülkaks — nii koormatuks aegaraiskavate tseremoniaalsete rituaalidega —, et ükski tööinimene ei olnud võimeline neid pidama. Pole ime, et Jeesus mõistis need traditsioonid hukka kui ’rängad koormad inimeste õlgadel’. — Matteuse 23:4; Johannese 7:45—49.
6. Mis oli nii hämmastav Jeesuse esimestes väljendustes ja millist muutust näitasid need tema jüngrite ning kirjatundjate ja variseride jaoks?
6 Niisiis, kui Jeesus mäeküljel istet võttis, olid kuulamiseks lähenenute hulgas ta jüngrid ja vaimselt näljas rahvahulgad. Nende jaoks võisid ta esimesed väljendused olla hämmastavad. ’Õnnelikud on vaesed, õnnelikud on näljased, õnnelikud on nutjad, õnnelikud on need, keda vihatakse.’ Aga kes võib olla õnnelik, kui ta on vaene, näljane, nutmas ja vihatud? Ja nendele, kes olid rikkad, hästi toidetud, naervad ja imetletud, kuulutati häda! (Luuka 6:20—26, NW) Jeesus pööras kõigest mõne sõnaga ümber tavapärased väärtushinnangud ja heakskiidetud inimlikud mõõdupuud. See oli dramaatiline seisukohtade ümberpööramine, mis on kooskõlas Jeesuse hilisemate sõnadega: „Igaüht, kes ennast ise ülendab, alandatakse; aga kes ennast ise alandab, seda ülendatakse!” — Luuka 18:9—14.
7. Kuidas Jeesuse avasõnad võisid mõjuda vaimses näljas rahvahulgale, kes oli kuulamas Jeesust?
7 Kontrastina enesega rahul olevatele kirjatundjatele ja variseridele need, kes sel konkreetsel hommikul Jeesuse juurde tulid, olid teadlikud oma viletsast vaimsest seisundist. Tema avasõnad pidid täitma neid lootusega: „Õnnelikud on need, kes on teadlikud oma vaimsetest vajadustest, sest neile kuulub taeva kuningriik.” Ja kui rõõmsaks pidid nad muutuma, kui ta lisas: „Õnnelikud on need, kellel nälg ja janu on õigluse järele, sest nemad rahuldatakse”! (Matteuse 5:3, 6, NW; Johannese 6:35; Ilmutuse 7:16, 17) Jah, rahuldatakse õiglusega, kuid mitte variseride liiki õiglusega.
Pole piisav olla ’õiglane inimeste ees’
8. Miks mõned imestasid, kuidas nende õiglus võiks olla suurem kui kirjatundjate ja variseride oma, kuid miks see siiski nii pidi olema?
8 „Kui teie õiglus pole suurem kirjatundjate ja variseride omast,” ütles Jeesus, „siis te ei saa mingil juhul taeva kuningriiki.” (Matteuse 5:17—20, NW; vaata Markuse 2:23—28; 3:1—6; 7:1—13.) Mõned võisid mõelda: „Õiglasemad kui variserid? Nad paastuvad ja palvetavad ja annavad kümnist ning almust ja elavad oma elu Seadust uurides. Kuidas võib meie õiglus nende oma isegi ületada?” Kuid see pidi olema suurem. Varisere võisid kõrgesti hinnata inimesed, kuid mitte Jumal. Ühel teisel juhtumil ütles Jeesus neile variseridele: „Teie olete need, kes endid teevad õigeks [„õiglaseks”, NW] inimeste ees; aga Jumal tunneb teie südant. Sest mis inimeste keskel on kõrge, see on Jumala ees jäledus.” — Luuka 16:15.
9—11. a) Milline oli üks viis, kuidas kirjatundjad ja variserid mõtlesid Jumala ees õiglast seisundit saada? b) Millisel teisel viisil lootsid nad õiglust saavutada? c) Milline oli kolmas viis, millele nad lootsid, ja mida ütles apostel Paulus, näidates, et see on nurjumisele määratud?
9 Rabid olid välja mõelnud omaenda seadused õigluse saavutamiseks. Üks oli teene, mis tulenes Aabrahamist põlvnemisest: „Aabrahami, meie isa jüngrid tunnevad rõõmu sellest maailmast ja pärivad maailma, mis tuleb.” (Mišna) Võimalik, et Ristija Johannes seisis vastu just sellele traditsioonile, kui ta tema juurde tulnud varisere hoiatas: „Kandke õiget meeleparanduse vilja ja ärge arvake võivat öelda iseenestes: meil on Aabraham isaks [otsekui oleks sellest küllalt].” — Matteuse 3:7—9; vaata ka Johannese 8:33, 39.
10 Nende ütluse järgi teine viis õigluse saavutamiseks oli almuste andmine. Traditsioonilist vaadet peegeldavad kaks apokrüüfilist raamatut, mis on kirjutatud vagade juutide poolt teisel sajandil e.m.a. Ühe avalduse võime leida Toobija raamatust: „Armuannid päästavad surmast, ja needsamad rüüstavad kõik patud ära.” (12:9, Suur Piibel) Sellega nõustub Siiraki raamat (Ecclesiasticus): „Tulukese, mis leegitseb, kustutab vesi ära, ja armuand lepitab patud ära.” — 3:30, SP.
11 Kolmas viis, kuidas nad õiglust taotlesid, oli Seaduse tegude abil. Nende suulised traditsioonid õpetasid, et kui inimese teod on enamasti head, siis ta päästetakse. Kohtuotsus „tuleb vastavalt sellele, milliseid tegusid on rohkem, kas häid või kurje”. (Mišna) Et saada soodsat kohtuotsust, soovisid nad „saavutada nii palju teeneid, et need kaaluksid patud üles”. Kui inimese heateod kas või ühe võrra ta pahategusid ületasid, võis ta pääseda — otsekui mõistaks Jumal kohut nende pisiasju loendades! (Matteuse 23:23, 24) Paulus esitas õige vaate, kui ta kirjutas: „Seaduse tegudest ei kuulutata õiglaseks ühtki liha [Jumala] ees.” (Roomlastele 3:20, NW) Kristlaste õiglus peab olema kindlasti suurem kui kirjatundjate ja variseride oma!
„Te olete kuulnud, et on öeldud”
12. a) Kuidas muutis Jeesus Mäejutluses oma tavalist viisi tuua viiteid Heebrea Kirjadest ja miks? b) Mida me õpime väljenduse „on öeldud” kuuest kasutamisest?
12 Kui Jeesus varem Heebrea Kirju tsiteeris, ütles ta: „Kirjutatud on.” (Matteuse 4:4, 7, 10) Kuid Mäejutluse ajal esitas ta kuus korda väljendusi, mis kuuldusid otsekui Heebrea Kirjadest võetuna, sõnadega: „On öeldud.” (Matteuse 5:21, 27, 31, 33, 38, 43) Miks? Kuna ta viitas Pühakirjale selliselt, nagu seda tõlgendati variseride traditsioonide valguses, mis olid Jumala käskudega vastuolus. (5. Moosese 4:2; Matteuse 15:3) See tuleb ilmsiks Jeesuse kuuendast ja ühtlasi viimasest sellesse sarja kuuluvast viitest: „Te olete kuulnud, et on öeldud: armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast.” Kuid ükski Moosese seadustest ei käskinud ’vihata oma vaenlast’. Kirjatundjad ja variserid ütlesid seda. Nad tõlgendasid Seadust nii, et pidi armastatama oma ligimest — juudi rahvusest ligimest, mitte teisi.
13. Kuidas hoiatab Jeesus, et me isegi ei alustaks sellist käitumist, mis võiks viia tõelise mõrvani?
13 Mõtle nüüd esimesele nendest kuuest väljendusest. Jeesus teatas: „Te olete kuulnud, et muistsele põlvele on öeldud: sa ei tohi tappa! ja kes iganes tapab, kuulub kohtu alla. Kuid mina ütlen teile, et igaüks, kes on oma vennale vihane, kuulub kohtu alla.” (Matteuse 5:21, 22) Viha südames võib viia teotava kõneni ja sealt hukkamõistvate kohtuotsusteni ja lõpuks võib see viia isegi mõrvani. Südames hoitud pikaajaline viha võib olla surmatoov: „Igaüks, kes vihkab oma venda, on inimesetapja.” — 1. Johannese 3:15.
14. Kuidas annab Jeesus meile nõu isegi mitte alustada abielurikkumisega lõppevat teed?
14 Järgnevalt ütles Jeesus: „Te olete kuulnud, et on öeldud: sa ei tohi abielu rikkuda! Aga mina ütlen teile, et igaüks, kes naise peale vaatab teda himustades, on juba abielu rikkunud temaga oma südames.” (Matteuse 5:27, 28) Sa ju ei kavatse abielu rikkuda? Seepärast ära isegi alusta seda teed, hellitades taolisi mõtteid. Valva oma südant, kust taolised asjad lähtuvad. (Õpetussõnad 4:23; Matteuse 15:18, 19) Jakoobuse 1:14, 15 hoiatab: „Igaüht kiusatakse, kui tema enese himu teda veab ning ahvatleb; pärast, kui himu on rasestunud, toob ta patu ilmale, aga kui patt on täiesti tehtud, sünnitab ta surma.” Mõnikord öeldakse: „Ära alusta seda, mida sa ei suuda lõpetada.” Kuid sel juhul peaksime ütlema: „Ära alusta seda, mida sa ei suuda peatada.” Mõned, kes on olnud ustavad isegi siis, kui neid on ähvardatud surmaga mahalaskmise läbi, on hiljem langenud petlikku seksuaalse amoraalsuse lõksu.
15. Kuidas erines Jeesuse seisukoht abielu lahutamise suhtes täielikult sellest, mis põhines juutide suulistel traditsioonidel?
15 Nüüd läheme Jeesuse kolmanda väljenduse juurde. Ta ütles: „Ka on öeldud, et kes iganes oma naise enesest lahutab, see andku temale lahutuskiri. Aga mina ütlen teile, et igaüks, kes oma naise enesest lahutab muidu kui hooruse pärast, see teeb, et naisega abielu rikutakse, ja kes iganes lahutatud naisega [see tähendab sellega, kes on lahutatud muul põhjusel kui seksuaalne ebamoraalsus] abiellub, rikub abielu.” (Matteuse 5:31, 32) Mõned juudid kohtlesid oma naisi reetlikult ja lahutasid ennast nendest kõige tühisematel põhjustel. (Malakia 2:13—16; Matteuse 19:3—9) Suulised traditsioonid lubasid mehel ennast naisest lahutada „isegi siis, kui naine ta roa ära rikub” või „kui ta leiab temast veetlevama naise”. — Mišna.
16. Milline juutide komme tegi vandeandmise mõttetuks ja millise seisukoha võttis Jeesus?
16 Jeesus jätkas samal kombel: „Taas te olete kuulnud, et muistsele põlvele on öeldud: sa ei tohi valet vanduda! . . . Aga mina ütlen teile: ärge üldse vanduge.” Sel ajal juudid kuritarvitasid vande andmist ja andsid vandeid paljude vähetähtsate asjade kohta, viimata neid täide. Aga Jeesus ütles: „Ärge üldse vanduge . . . vaid teie kõne olgu: jah, jah, või ei, ei [„teie jah tähendagu jah ja ei ei”, NW].” Tema seadus oli lihtne: rääkige kogu aeg tõtt, siis ei pea te kinnitama oma sõnu vandega. Säästke vanded elutähtsate asjade jaoks. — Matteuse 5:33—37; võrdle 23:16—22.
17. Millist paremat teguviisi kui „silm silma vastu ja hammas hamba vastu” õpetas Jeesus?
17 Järgnevalt ütles Jeesus: „Te olete kuulnud, et on öeldud: silm silma vastu ja hammas hamba vastu. Aga mina ütlen teile: ärge pange vastu kurjale, vaid kui keegi sind lööb vastu su paremat kõrva, siis kääna temale ka teine.” (Matteuse 5:38—42) Jeesus ei viita siin löögile, mille eesmärk on viga teha, vaid käeseljaga antud solvavale laksule. Ära madalda ennast solvangute vahetamisega. Keeldu kurja kurjaga maksmast. Selle asemel maksa heaga ja seega „võida sina kuri ära heaga”. — Roomlastele 12:17—21.
18. a) Kuidas muutsid juudid ära ligimesearmastust puudutava seaduse, aga kuidas Jeesus sellele vastu seisis? b) Mida vastas Jeesus ühele käsutundjale, kes soovis piirata sõna „ligimene” tähendust?
18 Kuuendas ja viimases näites osutas Jeesus selgesti, kuidas rabide traditsioon Moosese Seadust nõrgendas: „Te olete kuulnud, et on öeldud: armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast. Aga mina ütlen teile: armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad.” (Matteuse 5:43, 44) Kirjapandud Moosese Seadus ei seadnud armastusele mitte mingeid piire: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!” (3. Moosese 19:18) Variserid olid need, kellele see käsk ei meeldinud, ja vältimaks seda käsku, piirasid nad mõiste „ligimene” vaid nendega, kes järgisid traditsioone. Seepärast, kui Jeesus hiljem ühele käsutundjale käsku ’armasta ligimest nagu iseennast’ meelde tuletas, küsis mees puiklevalt: „Kes siis on mu ligimene?” Jeesus vastas tähendamissõnaga halastajast samaarlasest — tee ennast selle ligimeseks, kes sind vajab. — Luuka 10:25—37.
19. Millist Jehoova käitumisviisi kurjade suhtes soovitas Jeesus meil jäljendada?
19 Jeesus jätkas oma jutlust, teatades, et ’Jumal osutab kurjadele armastust. Ta laseb nende üle päikest paista ja nende peale vihma sadada. Pole midagi iseäralikku, et te armastate neid, kes teid armastavad. Ka kurjad teevad nii. Pole mingit põhjust selle eest tasuda. Saage Jumala lasteks. Jäljendage teda. Tehke ennast kõigi ligimeseks ja armastage oma ligimesi. Ja „olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik”. (Matteuse 5:45—48) Milline väljakutsuv mõõdupuu, mille järgi elada! Ja kui puudulikuna näitab see kirjatundjate ja variseride õiglust!
20. Kuidas Jeesus laiendas ja süvendas Moosese Seaduse mõju ning asetas selle veel kõrgemale tasandile, selle asemel et seda kõrvale lükata?
20 Niisiis, kui Jeesus viitas Seaduse osadele ja lisas: „Aga mina ütlen teile,” ei lükanud ta Moosese Seadust kõrvale ega asendanud seda millegi muuga. Ei, ta vaid süvendas ja laiendas selle jõudu, viidates selle taga olevale vaimule. Kõrgem vendluse kohta käiv seadus mõistab jätkuva kuritahtlikkuse hukka kui mõrva. Kõrgem puhtuse seadus mõistab jätkuva himustava mõtteviisi hukka kui abielurikkumise. Kõrgem abieluseadus lükkab tagasi kergemeelse lahutuse kui teguviisi, mis viib uute abielu rikkuvate abieludeni. Kõrgem tõeseadus näitab, et korduvaid vandeid ei ole vaja. Kõrgem tasaduse seadus heidab kõrvale kättemaksu. Kõrgem armastuse seadus nõuab jumalikku armastust, mis ei tunne mingeid piire.
21. Mida Jeesuse manitsused rabide eneseõigluse kohta paljastasid ja mida veel võisid rahvahulgad teada saada?
21 Kui sügavat mõju võisid need ennekuulmatud manitsused avaldada, kui nad jõudsid kõrvadeni, mis neid esimest korda kuulsid! Kui äärmiselt väärtusetuks tegid nad silmakirjaliku eneseõigluse, mis lähtus rabide traditsioonide orjamisest! Kuid Jeesuse Mäejutluse jätkudes võisid inimhulgad, kes tundsid nälga ja janu Jumala õigluse järele, saada üksikasjalikku õpetust selle kohta, kuidas seda saavutada, nagu järgmine artikkel näitab.
Kordamisküsimusi
◻ Miks lõid juudid oma suulised traditsioonid?
◻ Milliseid dramaatilisi muudatusi esitas Jeesus kirjatundjate ja variseride ning lihtrahva suhtes?
◻ Kuidas lootsid kirjatundjad ja variserid saada õiglast seisundit Jumala ees?
◻ Millist teguviisi näitas Jeesus hoorusest ja abielurikkumisest hoidumiseks?
◻ Millised kõrgemad mõõdupuud seadis Jeesus, kui ta osutas Moosese Seaduse taga olevale vaimule?