Ohumärke ei või eirata

„Alguses arvasin, et meie pojal Andreasel on lihtsalt peavalu. Siis aga kadus tal söögiisu ja tõusis kõrge palavik. Peavalu läks aina hullemaks ja ma hakkasin muretsema. Kui abikaasa koju tuli, viisime poja arsti juurde. Arst uuris sümptomeid ja saatis Andrease otsemaid haiglasse. Olukord oli palju tõsisem, kui olin arvanud. Andreasel oli meningiit. Ta sai ravi ja oli varsti jälle terve.” (Gertrud, ema Saksamaalt)

PALJUDELE lapsevanematele tuleb Gertrudi kogemus ilmselt tuttav ette. Vanemad panevad tähele, kui laps pole päris terve. Ja ehkki iga haigus pole tõsine, ei või vanemad lapse haigusilminguid lihtsalt eirata. Sümptomite märkamisest ja õigest reageerimisest võib palju oleneda. See on tõsine asi.

Sama põhimõte kehtib ka muudes eluvaldkondades. Võtame näiteks tsunamikatastroofi, mis toimus 2004. aasta detsembris India ookeani piirkonnas. Austraalia ja Hawaii vaatlusjaamad registreerisid Põhja-Sumatra lähistel tugeva maavärina ning nägid ette selle võimalikku ohtlikku järelmõju. Paraku puudus kanal, mille kaudu ohupiirkonnas viibijaid hoiatada ning nendega ühendust pidada. Tagajärjeks oli, et enam kui 220 000 inimest kaotas elu.

Palju tähtsamad tundemärgid

Kui Jeesus Kristus oli maa peal, rääkis ta oma kuulajatele, et nad peaksid tähele panema teatud ajamärke ja vastavalt neile ka tegutsema. Seejuures polnud jutt millestki ebaolulisest. Piibel jutustab: „Siis tulid variserid ja saduserid ta juurde teda kiusama ja nõudsid, et ta neile näitaks mõne tunnustähe taevast. Aga ta kostis ning ütles neile: „Õhtu tulles te ütlete: head ilma tuleb, sest taevas punab. Ja hommikul te ütlete: täna tuleb rajuilm, sest taevas punab ja on pilves. Taeva nägu te oskate küll mõista, kuid aegade tunnustähti te ei suuda mõista.”” (Matteuse 16:1–3.)

Mainides „aegade tunnustähti”, osutas Jeesus sellele, et tema 1. sajandi juutidest kuulajad pidanuks mõistma, kui pakilisel ajal nad elavad. Juutide elukorraldust ootas ees vapustav muutus, mis puudutas neid kõiki. Mõni päev enne surma rääkis Jeesus jüngritele veel ühest tundemärgist – oma juuresoleku tundemärgist. Seda, mis ta tookord ütles, on ülimalt tähtis teada kõigil praegu elavatel inimestel.