Jeesus toidab tuhandeid ja hoiatab juuretise eest

Dekapolisesse ida poole Galilea merd on Jeesuse juurde saabunud palju rahvast. Inimesed on tulnud teda kuulama ja terveks saama, kaasas suured korvid toidumoonaga.

Kuid mingi aja pärast ütleb Jeesus oma jüngritele: „Mul on neist inimestest kahju, sest nad on juba kolm päeva minu juures olnud ja neil pole midagi süüa. Kui ma nad söömata koju saadan, nõrkevad nad teel. Mõned neist on ju tulnud kaugelt.” Jüngrid küsivad: „Kust võib keegi siin kõrvalises kohas leiba saada, et need inimesed ära toita?” (Markuse 8:2–4.)

Jeesus pärib: „Mitu leiba teil on?” Jüngrid kostavad: „Seitse, ja mõned väiksed kalad.” (Matteuse 15:34.) Seejärel palub Jeesus inimestel maha istuda. Ta võtab leivad ja kalad, palvetab Jumala poole ning annab need jüngritele, kes need omakorda rahvale jagavad. On imekspandav, et kõik saavad kõhu täis. Ülejäänud toitu korjatakse kokku seitse suurt korvitäit, ehkki sööjaid on 4000 meest ning peale nende veel naised ja lapsed.

Pärast seda, kui Jeesus rahvahulgad ära saadab, sõidavad tema ja ta jüngrid paadiga Magadani, mis asub Galilea mere läänekaldal. Siin tulevad tema juurde variserid koos mõne saduseride sekti kuulujaga. Nad nõuavad Jeesust proovile pannes, et ta näitaks neile tunnustähte taevast.

Jeesus näeb nende kavatsused läbi ja vastab: „Õhtu saabudes te ütlete: „Tuleb hea ilm, sest taevas on tulipunane,” ja hommikul ütlete: „Täna tuleb külm ja vihmane ilm, sest taevas on tulipunane, kuid sünge.” Taeva nägu te küll oskate seletada, aga aegade tunnusmärke mitte.” (Matteuse 16:2, 3.) Jeesus ütleb variseridele ja saduseridele, et neile ei anta muud tunnustähte kui Joona oma.

Jeesus ja tema jüngrid astuvad paati ja sõidavad Galilea mere kirderannikul paikneva Betsaida poole. Teel sinna avastavad jüngrid, et nad on unustanud piisavalt leiba kaasa võtta. Neil on vaid üks leib. Pidades silmas hiljutist kohtumist variseridega ja herodeslastest saduseridega, hoiatab Jeesus: „Hoidke silmad lahti ning olge ettevaatlikud variseride ja Herodese juuretise suhtes.” Jüngrid arvavad eksikombel, et kui Jeesus juuretist mainib, noomib ta neid leiva mahaunustamise eest. Jeesus saab sellest aru ja sõnab: „Miks te tülitsete selle pärast, et teil pole leiba?” (Markuse 8:15–17.)

Hiljuti toitis Jeesus leivaga tuhandeid inimesi. Niisiis peaksid jüngrid teadma, et ta pole mures leivapuuduse pärast. Ta küsib: „Kas te ei mäleta, kui ma murdsin viis leiba 5000 mehele? Mitu korvitäit ülejäänud palukesi te kogusite?” Nad vastavad: „Kaksteist.” Jeesus jätkab: „Kui ma murdsin seitse leiba 4000 mehele, mitu suurt korvitäit ülejäänud palukesi te siis kogusite?” Nad kostavad: „Seitse.” (Markuse 8:18–20.)

Jeesus küsib: „Kas te ei mõista, et ma ei rääkinud teile leivast?” Ta lisab: „Olge ettevaatlikud variseride ja saduseride juuretise suhtes.” (Matteuse 16:11.)

Viimaks saavad jüngrid asjast aru. Juuretis tekitab käärimist ja paneb leiva kerkima. Jeesus kasutab siin juuretist rikutuse sümbolina. Ta käsib jüngritel olla ettevaatlik „variseride ja saduseride õpetuse suhtes”, mis avaldab inimestele laostavat mõju. (Matteuse 16:12.)