Miks peab ebajumalakummardamise suhtes valvas olema?
„Lapsukesed, hoiduge ebajumalaist!” — 1. JOHANNESE 5:21.
1. Miks on Jehoova kummardamine ebajumalakummardamisest vaba?
JEHOOVA pole mingi metallist, puidust või kivist ebajumal. Teda ei saa paigutada maisesse templisse. Kuna ta on inimsilmale nähtamatu kõikväeline Vaim, on võimatu temast mingit kuju teha. Seetõttu peab puhas Jehoova kummardamine olema täiesti vaba ebajumalakummardamisest. — 2. Moosese 33:20; Apostlite teod 17:24; 2. Korintlastele 3:17.
2. Millised küsimused väärivad meie tähelepanu?
2 Kui sa oled Jehoova kummardaja, võid ehk küsida: „Mis on ebajumalakummardamine? Kuidas suutsid Jumala sulased minevikus seda vältida? Miks peab ebajumalakummardamise suhtes tänapäeval valvas olema?”
Mis on ebajumalakummardamine
3, 4. Kuidas võiks ebajumalakummardamist defineerida?
3 Üldiselt sisaldab ebajumalakummardamine pidulikku kombetalitust või rituaali. Ebajumalakummardamine on ebajumala austamine, armastamine, kummardamine või jumaldamine. Mis on ebajumal? See on millegi kuju, kujutis või sümbol, mis on harda austuse objekt. Tavaliselt on ebajumalakummardamine suunatud tegelikule või oletatavale kõrgemale jõule, millel usutakse olevat elav eksistents (inimesele, loomale või organisatsioonile). Kuid ebajumalakummardamisega võidakse tegelda ka seoses elutute asjadega (loodusjõud või elutu loodusobjekt).
4 Pühakirjas rõhutavad ebajumalatele viitavad heebrea sõnad tihti väärtusetust või väljendavad põlastust. Nende hulka kuuluvad sõnad, mis on tõlgitud sõnadega „raiutud ehk nikerdatud kuju” (sõnasõnaliselt midagi, mis on välja raiutud); „valatud skulptuur, kuju või ebajumal” (midagi, mis on valatud); „hirmus ebajumal”; „tühine ebajumal” (sõnasõnaliselt tühisus); ja „sõnnikune ebajumal”. Kreeka sõna eiʹdo·lon on tavaliselt tõlgitud sõnaga „ebajumal”.
5. Miks võib öelda, et mitte kõik kujud pole ebajumalad?
5 Mitte kõik kujud pole ebajumalad. Jumal ise käskis iisraellastel teha seaduselaeka jaoks kaks kuldset keerubit ning tikkida seadusetelgi jaoks taoliste vaimolevuste kujutised kümnest telgivaibast koosnevale sisemisele vaipkattele ning püha ja kõige pühamat paika eraldavale eesriidele. (2. Moosese 25:1, 18; 26:1, 31—33) Vaid teenistuskohustusi täitvad preestrid nägid neid kujutisi, mis sümboliseerisid eeskätt taevaseid keerubeid. (Võrdle Heebrealastele 9:24, 25.) On ilmne, et seadusetelgi keerubite kujutisi ei tohtinud austada, sest õiglased inglid ise poleks nõustunud sellise kummardamisega. — Koloslastele 2:18; Ilmutuse 19:10; 22:8, 9.
Jehoova suhtumine ebajumalakummardamisse
6. Milline on Jehoova suhtumine ebajumalakummardamisse?
6 Jehoova sulased on ebajumalakummardamise suhtes valvsad, sest Jehoova on kõikide ebajumalakummardamiskommete vastu. Jumal keelas iisraellastel valmistada kujusid, et neid austuse objektidena kasutada ja et neid kummardada. Kümnes käsus on kirjas järgmised sõnad: „Sa ei tohi teha enesele kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees! Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida, sest mina, Jehoova, sinu Jumal, olen püha vihaga Jumal [„Jumal, kes nõuab ainulaadset andumust”, NW], kes vanemate süü nuhtleb laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile, kes mind vihkavad, aga kes heldust osutab tuhandeile neile, kes mind armastavad ja mu käske peavad!” — 2. Moosese 20:4—6.
7. Miks on Jehoova igasuguse ebajumalakummardamise vastu?
7 Miks on Jehoova igasuguse ebajumalakummardamise vastu? Peamiselt seepärast, et ta nõuab ainulaadset andumust, nagu on näha ülaltoodud Kümne käsu teisest käsust. Lisaks ütles ta oma prohveti Jesaja kaudu: „Mina olen Jehoova, see on mu nimi, ja mina ei anna oma au teisele ega oma kiidetavust nikerdatud kujudele!” (Jesaja 42:8) Teatud ajal meelitas ebajumalakummardamine iisraellased sel määral lõksu, et „nad ohverdasid oma poegi ja tütreid deemonitele”. (Laul 106:36, 37, NW) Ebajumalakummardajad mitte ainult ei salga seda, et Jehoova on tõeline Jumal, vaid nad teenivad lisaks tema Peavaenlase Saatana ja deemonite huve.
Lojaalsed katses
8. Millise katse ees seisid kolm heebrealast: Sadrak, Meesak ja Abednego?
8 Ka lojaalsus Jehoova vastu teeb meid ebajumalakummardamise suhtes valvsaks. Seda selgitab piltlikult juhtum, mis on kirjas Taanieli 3. peatükis. Et pühitseda suurt kuldkuju, mille Babüloni kuningas Nebukadnetsar püstitas, kogus see kokku oma impeeriumi ametiisikud. Tema käsk hõlmas Sadrakit, Meesakit ja Abednegot — kolme Babüloni õigusjärgse võimupiirkonna heebrealasest valitsejat. Kõik kohalviibijad pidid teatud muusikariistade hääle peale kuju ees maani kummardama. Nõnda püüdis Saatan, Babüloni tegelik jumal, panna kolme heebrealast kummardama kuju ette, mis kujutas Babüloni impeeriumi. Kujutle, et ka sina oled seal.
9, 10. a) Millise seisukoha võtsid kolm heebrealast ja kuidas neile tasuti? b) Millist julgustust võivad Jehoova tunnistajad ammutada kolme heebrealase teguviisist?
9 Ennäe! Kolm heebrealast seisavad. Neil on meeles Jumala seadus, mis keelab ebajumalate või nikerdatud kujude valmistamise ja teenimise. Nebukadnetsar esitab neile ultimaatumi — kummardage maani, või te surete! Kuid lojaalsuses Jehoovale lausuvad nad: „Kui see peab olema, võib meie Jumal, keda me teenime, meid päästa: ta päästab meid tulisest ahjust ja sinu käest, oh kuningas! Aga kui mitte, siis olgu sul teada, kuningas, et meie ei teeni su jumalaid ega kummarda kuldkuju, mille sa oled lasknud püstitada!” — Taaniel 3:16—18.
10 Need lojaalsed Jumala sulased visatakse ülikuuma ahju. Nebukadnetsar, kes on üllatunud, kui näeb nelja isikut ahjus kõndivat, käsib kolmel heebrealasel välja tulla, ja nad pääsevad vigastamatult. Sellepeale hüüab kuningas: „Kiidetud olgu Sadraki, Meesaki ja Abednego Jumal, kes läkitas oma ingli [neljas isik ahjus] ja päästis oma sulased, kes lootsid tema peale ja astusid üle kuninga käsust, kes andsid pigemini oma ihud kui et teenida ja kummardada mõnd muud jumalat peale nende oma Jumala! . . . ei ole muud jumalat, kes suudaks nõnda päästa!” (Taaniel 3:28, 29) Nende kolme heebrealase laitmatuse säilitamine julgustab Jehoova tänapäeva tunnistajaid olema Jumalale lojaalsed, säilitama neutraalsust maailma suhtes ja hoiduma ebajumalakummardamisest. — Johannese 17:16.
Ebajumalad on kohtus kaotajad
11, 12. a) Milliseid Jehoovat ja ebajumalaid hõlmavaid ülestähendusi tegi Jesaja? b) Kuidas rahvaste jumalate käsi käis, kui Jehoova neile väljakutse esitas?
11 Ebajumalakummardamise suhtes valvas olemise põhjus on ka see, et ebajumalate austamine on kasutu. Kuigi mõned inimese valmistatud ebajumalad paistavad otsekui elusad — tihti on neil suu, silmad ja kõrvad —, ei saa nad rääkida, näha ega kuulda, ka ei saa nad oma harraste austajate heaks midagi teha. (Laul 135:15—18) Seda näidati kaheksandal sajandil e.m.a., mil prohvet Jesaja pani Jesaja 43:8—28 kirja selle, mis on tegelikult Jehoova ja ebajumalate vahelise kohtuasja olemus. Selles oli Jumala rahvas Iisrael ühel pool ja maailma rahvad teisel pool. Jehoova kutsus rahvaste valejumalaid rääkima „endisi sündmusi”, see tähendab, õigesti prohvetlikult ennustama. Mitte ükski ei suutnud seda teha. Jehoova ütles oma rahva poole pöördudes: „Teie olete minu tunnistajad . . . ja mina olen Jumal!” Rahvad ei suutnud tõestada, et nende jumalad olid olemas enne Jehoovat või et nad võisid prohvetlikult ennustada. Kuid Jehoova ennustas Babüloni hävingut ja oma rahva vangist vabastamist.
12 Jumala vabastatud sulased ütlesid lisaks veel, nagu on kirjeldatud Jesaja 44:1—8, et nad ’kuuluvad Jehoovale’. Jumal ise ütles: „Mina olen esimene ja viimne, ja ei ole muud Jumalat kui mina!” Ebajumalatel pole midagi vastu kosta. „Teie olete mu tunnistajad!” ütleb Jehoova veelkord oma rahvale ja lisab: „Kas on muud Jumalat kui mina? . . . ei, muud kaljut ei ole!”
13. Mida ebajumalakummardamine ebajumalakummardaja suhtes ilmutab?
13 Oleme ebajumalakummardamise suhtes valvsad ka sellepärast, et sellega tegelemine viitab tarkuse puudumisele. Ebajumalakummardaja valib osa puust, et valmistada jumal, keda kummardada, aga teise osa ta põletab tules, et endale toitu valmistada. (Jesaja 44:9—17) Kui rumal! Ebajumalate valmistajale ja nende hardale austajale saab osaks häbi ka seepärast, et nad ei suuda anda veenvat tunnistust ebajumalate jumalikkuse kohta. Kuid Jehoova jumalik valitsusvõim on väljaspool kahtlust, sest ta mitte ainult ei ennustanud oma rahva vabastamist Babülonist, vaid tegi selle ka teoks. Jeruusalemm asustati jälle, Juudamaa linnad ehitati jälle üles, ja Babüloni „[vete] sügavik” — Eufrati jõgi — kui põhikaitse kuivas ära. (Jesaja 44:18—27) Nagu Jumal samuti ennustas, vallutas pärslane Koores Babüloni. — Jesaja 44:28—45:6.
14. Mis tõestatakse Universumi Ülemkohtus alatiseks?
14 Ebajumalad jäid selles jumaliku valitsusvõimuga seotud kohtuasjas kaotajaks. Ja see, mis sai osaks Babülonile, saab kindlasti osaks tema tänapäeva teisikule Suurele Babülonile, valereligiooni maailmaimpeeriumile. Tema ja kõik ta jumalad, selle juurde kuuluvad religioossed esemed ja ebajumalakummardamise objektid on peagi igaveseks kadunud. (Ilmutuse 17:12—18:8) Universumi Ülemkohtus tõestatakse siis alatiseks, et Jehoova üksi on elav ja tõeline Jumal ning et ta viib oma prohvetliku Sõna täide.
Ohvrid deemonitele
15. Mida näitasid püha vaim ja esimese sajandi juhtiv kogu seoses Jehoova rahva ja ebajumalakummardamisega?
15 Jehoova rahvas on ebajumalakummardamise suhtes valvas ka sellepärast, et teda juhib Jumala vaim ja organisatsioon. Jehoova sulaste esimese sajandi juhtiv kogu ütles kaaskristlastele: „Püha Vaim ja meie oleme arvanud heaks, et teie peale ei tohi panna enam ühtki koormat kui aga need väga tarvilised määrused: hoiduda ebajumalate ohvriliha ja vere ja lämbunu ja porduelu eest. Kui te nendest hoidute, teete hästi. Jääge Jumalaga!” — Apostlite teod 15:28, 29.
16. Kuidas sa väljendaksid oma sõnadega seda, mida Paulus ebajumalatele ohverdatud asjade kohta ütles?
16 Veel üks ebajumalakummardamise suhtes valvas olemise põhjus on demonismist hoidumine. Apostel Paulus ütles seoses Issanda Õhtusöömaajaga Korintose kristlastele: „Põgenege ebajumala teenistuse eest! . . . Õnnistuse karikas, mida me õnnistame, eks see ole Kristuse vere osadus? Leib, mida me murrame, eks see ole Kristuse ihu osadus? Sellepärast et on ainult üks leib, siis me, kuigi paljud, oleme üks ihu; sest me kõik saame osa ühest leivast. Vaadake Iisraeli peale, nagu ta liha poolest on! Eks need, kes söövad ohvreid, ole altari osalised? Mis ma nüüd ütlen? Kas seda, et ebajumala ohver on midagi? Või et ebajumal on midagi? Ei! Vaid ma ütlen: mida paganad ohverdavad, seda nad ohverdavad kurjadele vaimudele, aga mitte Jumalale. Ent ma ei taha, et teil oleks osadust kurjade vaimudega. Te ei või juua Issanda karikat ja kurjade vaimude karikat; te ei või osa võtta Issanda lauast ja kurjade vaimude lauast! Või tahame Issandat ärritada? Kas me oleme vägevamad temast?” — 1. Korintlastele 10:14—22.
17. Millises olukorras võis esimese sajandi kristlane süüa ebajumalatele ohverdatud liha ja mispärast?
17 Osa loomast ohverdati ebajumalale, osa läks preestritele ja kummardaja sai midagi pidusöögiks. Ent osa lihast võidi turul müüa. Kristlasel oli mittesoovitav minna ebajumalatemplisse liha sööma — kuigi ta ei söönud seda kui riituse osa —, sest see võis teisi komistama panna või teda valekummardamisse tõmmata. (1. Korintlastele 8:1—13; Ilmutuse 2:12, 14, 18, 20) Looma ohverdamine ebajumalale ei teinud liha teistsuguseks, niisiis võis kristlane turult liha osta. Ka ei tarvitsenud tal uurida selle liha päritolu, mida kellegi kodus pakuti. Aga kui keegi ütles, et see on „ohvriliha”, ei söönud ta seda, vältimaks kellegi komistama panemist. — 1. Korintlastele 10:25—29.
18. Kuidas võisid need, kes sõid midagi ebajumalale ohverdatut, saada deemonitega seotud?
18 Tihti arvati, et peale ohvririitust on jumal liha sees ja läheb nende kehasse, kes kummardajate pidusöögil liha söövad. Kuna inimesed, kes koos sõid, tegid omavahelise liidu, olid ohvriloomadest osasaajad altari osalised ja käisid läbi deemonjumalaga, keda ebajumal kujutas. Taolise ebajumalakummardamise abil hoidsid deemonid inimesi eemal ainsa tõelise Jumala kummardamisest. (Jeremija 10:1—15) Pole siis ime, et Jumala rahvas pidi hoiduma asjadest, mis ebajumalatele olid ohverdatud! Ka lojaalsus Jumalale, tema püha vaimu ja organisatsiooni juhtimise vastuvõtmine ning otsustavus vältida sekkumist demonismi osutuvad jõulisteks ajenditeks, olemaks tänapäeval valvas ebajumalakummardamise suhtes.
Miks on tarvis valvas olla?
19. Missugune ebajumalakummardamine oli olemas muistses Efesoses?
19 Kristlased on ebajumalakummardamise suhtes hoolsalt valvsad, sest sellel on arvukalt vorme, ja isegi üheainsa ebajumalakummardusakti tõttu võivad nad oma usu suhtes kompromissile minna. Apostel Johannes ütles kaaskristlastele: „Hoiduge ebajumalaist!” (1. Johannese 5:21) See nõuanne oli tarvilik, sest neid ümbritses arvukalt ebajumalakummardamisvorme. Johannes kirjutas Efesosest, linnast, mis oli küllastatud maagiast ja ebajumalatega seotud müütidest. Efesoses asus üks seitsmest maailmaimest — Artemise tempel, kurjategijate pelgupaik ja ebamoraalsete riituste keskus. Filosoof Herakleitos Efesosest võrdles selle templi altari juurde viivat valgustamata rada nurjatuse pimedusega, ja ta pidas templi moraali madalamaks metsloomade moraalist. Seega pidid Efesose kristlased seisma kindlalt vastu demonismile, ebamoraalsusele ja ebajumalakummardamisele.
20. Miks oli tarvis vältida tühiseimatki ebajumalakummardamist?
20 Kristlastel on tarvis kindlat otsustavust isegi tühiseima ebajumalakummardamise vältimiseks, sest vaid üks kummardusakt Kuradi ees pakub tuge ta väljakutsele, et inimesed ei jää katses Jumalale ustavaks. (Iiob 1:8—12) Näidates Jeesusele „kõiki maailma kuningriike ja nende hiilgust”, ütles Saatan: „Selle kõik ma annan sinule, kui sa maha langed ja mind kummardad [„sooritad mu ees ühe kummardusakti”, NW]!” Kristuse keeldumine toetas universumi suveräänsuse tüliküsimuses Jehoovat ja tõestas, et Saatan on valetaja. — Matteuse 4:8—11 (meie kursiiv); Õpetussõnad 27:11.
21. Mida seoses Rooma imperaatoriga keeldusid ustavad kristlased tegemast?
21 Ka Jeesuse esimesed järelkäijad ei sooritanud kummardusakti, mis tüliküsimuses Saatanat toetaks. Kuigi neil oli õige vaade „valitsemas olevaile ülemustele”, ei põletanud nad Rooma imperaatori auks viirukit, isegi kui see neile elu maksis. (Roomlastele 13:1—7) Seoses sellega kirjutas Daniel P. Mannix: „Väga vähesed kristlased ütlesid lahti oma veendumustest, kuigi areenil oli nende jaoks üldjuhul käepärast altar, millel põles tuli. Vangil tuli vaid näputäis viirukit tulle puistata, ja talle anti ohverdustunnistus ning ta vabastati. Samuti selgitati talle hoolikalt, et ta ei kummarda imperaatorit; ta vaid tunnustab imperaatori kui Rooma riigi pea jumalikku olemust. Sellele vaatamata ei kasutanud peaaegu ükski kristlane pääsemisvõimalust.” (Those About to Die, lehekülg 137) Kas sina seisaksid taolises katses vastu igasugusele ebajumalakummardamisele?
Kas sina oled ebajumalakummardamise suhtes valvas?
22, 23. Miks sa peaksid ebajumalakummardamise suhtes valvas olema?
22 On selge, et kristlased peavad igasuguste ebajumalakummardamisvormide suhtes valvsad olema. Jehoova nõuab ainulaadset andumust. Kolm ustavat heebrealast andsid head eeskuju, keeldudes Babüloni kuninga Nebukadnetsari püstitatud hiigelkuju ebajumalana kummardamast. Prohvet Jesaja poolt kirja pandud universumi kohtuasjas osutus Jehoova üksi tõeliseks ja elavaks Jumalaks. Tema algkristlikel tunnistajatel tuli hoiduda ebajumalatele ohverdatud asjadest. Paljud lojaalsed inimesed nende seast ei alistunud survele sooritada vaid üksainus ebajumalakummardusakt, mis oma olemuselt oleks Jehoova salgamine.
23 Niisiis, kas sina isiklikult oled ebajumalakummardamise suhtes valvas? Kas sina osutad Jumalale ainulaadset andumust? Kas sina toetad Jehoova suveräänsust ja ülistad teda kui tõelist ja elavat Jumalat? Kui see on nõnda, peaksid sa olema täis otsustavust seista kindlalt ja pidevalt ebajumalakummardamiskommete vastu. Aga millised edasised Pühakirja punktid võivad sul aidata olla valvas igasuguse ebajumalakummardamise suhtes?
Millised on sinu mõtted?
◻ Mis on ebajumalakummardamine?
◻ Miks on Jehoova vastu igasugusele ebajumalakummardamisele?
◻ Millise seisukoha võtsid kolm heebrealast seoses ebajumalakummardamisega?
◻ Kuidas võisid olla need, kes sõid ebajumalatele ohverdatud asju, saada seotud deemonitega?
◻ Miks me peaksime ebajumalakummardamise suhtes valvsad olema?
[Pilt lk 23]
Kuigi kolme heebrealase elu oli ohus, ei osalenud nad ebajumalakummardamises