Hoidu edukalt ahnuse püünisest
„Kes tahavad rikkaks saada, need langevad kiusatusse ja võrku [„püünisesse”, NW].” — 1. TIMOTEOSELE 6:9.
1. Miks me peaksime püüniste vastu huvi tundma?
SÕNA „püünis” võib tuua meelde jahimehe, kes seab üles varjatud seadeldise, et püüda kinni pahaaimamatut saaklooma. Kuid Jumal teeb selgeks, et meie jaoks ei ole kõige ohtlikumad püünised mitte sellised sõnasõnalised seadeldised, vaid need, mis võivad meid vaimselt või moraalselt lõksu püüda. Kurat on selliste püüniste ülesseadmises asjatundja. — 2. Korintlastele 2:11; 2. Timoteosele 2:24—26.
2. a) Kuidas aitab Jehoova meil ohtlikest püünistest hoiduda? b) Millisele konkreetset liiki püünisele nüüd tähelepanu pööratakse?
2 Jehoova aitab meid, näidates meile ära, millised on mõned Saatana paljudest ja mitmesugustest püünistest. Näiteks hoiatab Jumal, et meie huuled ehk suu võivad olla püüniseks, kui me räägime arutult ja järelemõtlematult või asjadest, millest me ei peaks rääkima. (Õpetussõnad 18:7; 20:25) Püüniseks võib olla ka uhkus ja selliste inimestega seltsimine, kes kalduvad vihastama. (Õpetussõnad 22:24, 25; 29:25) Kuid vaadelgem üht teist püünist: „Kes tahavad rikkaks saada, need langevad kiusatusse ja võrku [„püünisesse”, NW] ja paljudesse rumalaisse ja kahjulikesse himudesse, mis suruvad inimesed alla hukatusse ja hävitusse.” (1. Timoteosele 6:9) Seda, mis on selle püünise taga või selle aluseks, võib võtta kokku sõnaga „ahnus”. Kuigi ahnus avaldub sageli selles, et tahetakse rikkaks saada, on ahnuse püünisel tegelikult palju tahke.
Jehoova hoiatab meid ohu eest
3, 4. Milline õppetund ahnuse kohta leidub inimkonna vanas ajaloos?
3 Põhimõtteliselt on ahnus ülemäärane või liialdatud soov saada rohkem, olgu siis raha, omandit, võimu, seksi või muid asju. Meie ei ole esimesed, keda ahnuse püünis ohustab. Kaua aega tagasi langesid Eedeni aias ahnuse püünisesse Eeva ja seejärel Aadam. Eeva abikaasa, kellel oli rohkem elukogemusi kui temal, oli Jehoova käest isiklikult õpetust saanud. Jumal oli andnud neile paradiisliku kodu. Nad võisid tunda rõõmu heast ja mitmekesisest külluslikust toidust, mis oli kasvatatud saastamata maal. Nad võisid oodata, et neile sünnivad täiuslikud lapsed, kellega koos nad saaksid lõputult elada ja Jumalat teenida. (1. Moosese 1:27—31; 2:15) Kas ei tundu, et sellest oleks küllalt iga inimese rahuldamiseks?
4 Kuid see, et inimesel on kõike küllalt, ei sega ahnust püüniseks saamast. Eeva langes selle väljavaate püünisesse, et ta võiks olla Jumala sarnane, olles sõltumatum ja kehtestades oma mõõdupuud. Näib, et Aadam soovis oma kauni naisega edasi kokku jääda, maksku see mis maksab. Kuna isegi need täiuslikud inimesed langesid ahnuse püünisesse, võid sa mõista, miks võib ahnus meie jaoks ohtlik olla.
5. Kui tähtis on meil ahnuse püünisest hoiduda?
5 Me peame hoiduma ahnuse püünisesse sattumast, sest apostel Paulus hoiatab meid: „Kas te ei tea, et ülekohtused ei päri Jumala riiki? Ärge eksige: hoorajad ja ebajumala kummardajad ja abielurikkujad ja salajased ropud ja poisipilastajad ja vargad ja ahned ... ei päri Jumala riiki!” (1. Korintlastele 6:9, 10) Samuti ütles Paulus meile: „Hoorus ja kõik roppus või ahnus olgu nimetamata teie seas.” (Efeslastele 5:3) Nii ei tohi ahnus olla isegi meie vestluse teemaks, et oma ebatäiuslikule lihale rahuldust tuua.
6, 7. a) Millised Piibli näited rõhutavad seda, kui võimas võib ahnus olla? b) Miks peaksid need näited meile hoiatuseks olema?
6 Jehoova on lasknud panna kirja palju näiteid, et meid ahnuse ohtlikkuse suhtes valvsusele kutsuda. Tuleta meelde Aakani ahnust. Jumal ütles, et Jeeriko tuleb hävitada, aga selle kuld, hõbe, vask ja raud on Tema varakambri jaoks. Aakan kavatses ehk alguses seda juhtnööri järgida, kuid ta langes ahnuse püünisesse. Kui ta juba Jeerikos oli, siis tundus, et ta on nagu kaubareisil, mille käigus ta nägi uskumatult soodsat kaupa, kaasa arvatud kaunist rüüd, mis näis tema jaoks ülimalt sobiv olevat. Kümnete tuhandete kroonide väärtuses kulda ja hõbedat endale võttes võis ta mõelda: „Milline vedamine! Nagu taevast sülle langenud!” Aga nii see ei olnud. Kui Aakan himustas seda, mis oleks tulnud hävitada või varakambrisse tuua, varastas ta Jumalalt ja see maksis talle elu. (Joosua 6:17—19; 7:20—26) Vaatle ka Geehasi ja Juudas Iskarioti näidet. — 2. Kuningate 5:8—27; Johannese 6:64; 12:2—6.
7 Me ei tohiks jätta kahe silma vahele tõsiasja, et need kolm eelmainitut ei olnud paganad, kes on Jehoova normidest teadmatud. Selle asemel olid nad Jumalaga pühendunud suhetes. Kõik nad olid näinud pealt imesid, millest nad oleksid pidanud mõistma Jumala jõudu ja seda, kui tähtis on jääda tema soosingusse. Kuid sellele vaatamata langesid nad ahnuse püünisesse. Ka meie võime hävitada oma suhted Jumalaga, kui me laseme end mingisugusel ahnuse vormil oma püünisesse võtta. Millised ahnuse liigid või vormid võivad meie jaoks eriti ohtlikud olla?
Jõukuse või omandi ahnitsemise püünis
8. Millise hoiatuse annab meile Piibel seoses jõukusega?
8 Enamik kristlasi on kuulnud Piiblist selgeid hoiatusi selle kohta, et me ei arendaks armastust rikkuse vastu ja ei himustaks jõukust. Miks mitte mõningaid neist üle vaadata, nagu on toodud Matteuse 6:24—33; Luuka 12:13—21 ja 1. Timoteosele 6:9, 10? Samal ajal kui sulle ehk tundub, et sa tunnustad ja järgid selliseid nõuandeid, siis kas ei oleks tõenäoliselt ka Aakan, Geehasi ja Juudas öelnud, et nad on sellega nõus? On selge, et me peame tegema rohkem, kui sellega vaid mõistuses nõustuma. Me peame olema hoolikad, et jõukuse või omandi ahnitsemise püünis meie igapäevast elu ei mõjutaks.
9. Miks me peaksime uurima läbi oma suhtumise sisseostude tegemisse?
9 Igapäevases elus tuleb meil tihti teha sisseoste — osta toitu, riideid ja majapidamistarbeid. (1. Moosese 42:1—3; 2. Kuningate 12:12, 13; Õpetussõnad 31:14, 16; Luuka 9:13; 17:28; 22:36) Kuid kaubandusmaailm õhutab himustama üha rohkem ja uuemaid asju. Paljud reklaamid, mis täidavad ajalehti, ajakirju ja teleriekraani, on maskeeritud ahnust äratama. Seda võivad äratada ka kauplused, mis on täis pluuse, mantleid, kleite ja kampsuneid ning kus riiulid on täis uusi jalatseid, elektroonikatarbeid ja fotoaparaate. Kristlastel oleks tark endalt küsida: „Kas on sisseostude tegemisest saanud minu elu kõrgpunkt või peamine lõbu? Kas mul tegelikult on vaja uusi asju, mida ma näen, või väetab kaubandusmaailm lihtsalt minus ahnuse seemneid?” — 1. Johannese 2:16.
10. Milline ahnuse püünis on eriliseks ohuks meestele?
10 Kui sisseostude tegemine näib olevat üldine püünis naiste jaoks, siis lugematute meeste jaoks on selleks raha teenimine. Jeesus selgitas seda püünist piltlikult ühe rikka mehe näite varal, kellel oli juba hea sissetulek, kuid kes ikka veel otsustas ’kiskuda maha oma aidad ja ehitada suuremad, et sinna koguda kõik oma vili ja vara’. Jeesus tegi täiesti selgeks, milles seisnes oht: „Vaadake ette ja hoiduge ahnuse eest.” (Luuka 12:15—21) Oleme siis rikkad või mitte, peaksime selle nõuande järgi käima.
11. Kuidas võib kristlane rahaahnuse püünisesse langeda?
11 Ahnus saada rohkem raha või asju, mida raha eest saab osta, areneb tihti varjatult. See võib esineda kavatsuse näol saada kiiresti rikkaks, näiteks saavutada rahalist julgeolekut mõne riskantse investeeringu kaudu, milleks avaneb võimalus vaid kord elus. Või on ehk kellelgi kiusatus teenida raha küsitava väärtusega või ebaseaduslike äritavade kaudu. See ahne iha võib muutuda vastupandamatuks püüniseks. (Laul 62:11; Õpetussõnad 11:1; 20:10) Mõned kristliku koguduse liikmed on alustanud äritegevust lootusega, et nende peamisteks klientideks saavad nende usaldavad vennad. Kui nende eesmärk ei olnud lihtsalt pakkuda vajalikku toodangut või teenuseid, ’tehes tööd oma käte tööga’, vaid kaaskristlaste arvel rutakalt raha teha, siis tegutsevad nad ahnuse tõukel. (Efeslastele 4:28; Õpetussõnad 20:21; 31:17—19, 24; 2. Tessalooniklastele 3:8—12) Rahaahnus on viinud mõned hasartmängudega tegelemiseni loosimiste, võiduajamistel panuste tegemise või loteriide kaudu. Teised on empaatiat ja mõistlikkust eirates alustanud rutakalt kohtuprotsesse, lootuses saada suurt raha või kahjutasu.
12. Kuidas me teame, et ahnusest jõukuse järele võib üle saada?
12 Eeltoodud valdkondades on enese läbiuurimine omal kohal, et me näeksime ausalt, kas meis pesitseb ahnust. Ja isegi kui pesitseb, saame me ennast muuta. Pea meeles, et Sakkeus muutis ennast. (Luuka 19:1—10) Kui keegi leiab, et ahnus jõukuse või omandi järele on talle probleemiks, peaks ta olema selle püünise eest põgenemisel sama otsustav, nagu oli Sakkeus. — Jeremija 17:9.
Ahnus teistes elutahkudes
13. Millisele teisele ahnuse püünisele pöörab Laul 10:18 meie tähelepanu?
13 Mõnede arvates on lihtsam näha ahnuse ohtu raha ja omandi suhtes kui teistes asjades, milles see avaldub. Üks kreeka keele sõnaraamat ütleb, et sõnaderühm, mis on tõlgitud „ahnuse” või „himustamisena”, sisaldab mõtet „’juurde tahtmisest’, seda seoses võimu jms. kui ka omandiga”. Tõepoolest, me võime langeda püünisesse, kui soovime ahnelt teiste üle võimu näidata ja võib-olla ka seda, et nad meie autoriteedi ees väriseksid. — Laul 10:18.
14. Millistes valdkondades on võimuahnus kahju toonud?
14 Ebatäiuslikud inimesed on algusest peale teiste üle võimutsemist nautinud. Jumal nägi ette, et üks inimese patu kurb tagajärg on see, et paljud abielumehed ’valitsevad’ oma naiste üle. (1. Moosese 3:16) Kuid see puudus on laienenud abielust väljapoolegi. Tuhandeid aastaid hiljem märkis üks Piibli kirjutaja, et „inimene valitseb inimese üle, et temale kurja teha”. (Koguja 8:9) Ilmselt tead sa, kui õige on see olnud poliitilistes ja sõjalistes asjades, aga kas ei ole ehk nii, et me püüame omaenda asjades rohkem isiklikku võimu või mõju saavutada?
15, 16. Millistes asjades võib kristlane suuremat võimu ihates püünisesse langeda? (Filiplastele 2:3)
15 Kõik meist on seotud teiste inimestega — seda oma lähemate või kaugemate perekonnaliikmete seas, oma ilmalikul tööl või koolis, sõprade hulgas ja koguduses. Meil võib vahetevahel või ka sageli olla teatud määral õigust otsustada, mida ette võetakse ja ka kuidas või millal seda tehakse. Selles iseenesest pole midagi valet või halba. Aga kas me naudime liigselt vähimagi autoriteedi kasutamist, mis meil võib olla? Kas on äkki nii, et me soovime öelda viimase sõna ja tahame seda teha üha rohkem? Sellist suhtumist näitavad tihti üles ilmalikud juhid või ülemused, ümbritsedes end järelekiitjatega, kes ei esita eriarvamusi ja kes oma ülemuste võimutaotlusele (võimuahnusele) vastu ei seisa.
16 See on püünis, mida me peame kaaskristlastega tegeldes vältima. Jeesus ütles: „Te teate, et paganate ülemad valitsevad nende üle ja suured isandad tarvitavad vägivalda nende kallal. Teie seas aga ei tohi nõnda olla; vaid kes iganes teie seast tahab suureks saada, see olgu teie teenija.” (Matteuse 20:25, 26) Sellist alandlikkust tuleks ilmutada siis, kui kristlikud kogudusevanemad tegelevad üksteisega, teenistusabilistega ja karjaga. Kas näiteks ilmutab võimujanu juhtiv ülevaataja, kes konsulteerib kaasvanematega ainult väikestes asjades, kuid teeb kõik tähtsamad otsused omapead? Kas ta tegelikult soovib ülesandeid teistega jagada? Probleeme võiks tekitada ka see, kui teenistusabiline, kes viib läbi põlluteenistuskoosolekut, on oma korraldustes põhjendamatult nõudlik, hakates isegi reegleid kehtestama. — 1. Korintlastele 4:21; 9:18; 2. Korintlastele 10:8; 13:10; 1. Tessalooniklastele 2:6, 7.
17. Miks on ahnuse püünise üle arutledes kohane toidu peale mõelda?
17 Toit on veel üks valdkond, milles paljud ahnuse püünisesse langevad. Söömise ja joomise nautimine on muidugi loomulik ning Piibel räägib sellest heakskiitvalt. (Koguja 5:17) Aga sageli võib juhtuda, et himu selles suhtes kasvab aja jooksul, ulatudes kaugelt üle selle, mis on naudingu ja rahulduse saamiseks mõistlik. Kui Jumala sulastel poleks vaja selles suhtes mingit muret tunda, siis miks öeldakse Jehoova Sõnas Õpetussõnad 23:20: „Ära viibi viina joojate ega liha õgijate killas”? Aga kuidas me sellest püünisest hoidume?
18. Mida me võiksime toidu ja joogi asjus enda juures uurida?
18 Jumal ei taha öelda, et tema rahvas toituks mingi range toidurežiimi järgi. (Koguja 2:24, 25) Kuid ta ei kiida heaks ka seda, kui me toidust ja joogist oma vestluste ja planeerimise valitseva osa teeme. Me võiksime iseendalt küsida: „Kas ma muutun sageli liigselt entusiastlikuks, kui ma kirjeldan mõnda sööki, mida ma sõin või kavatsen süüa? Kas ma räägin kogu aeg söögist ja joogist?” Üks teine näitaja võib olla see, kuidas me reageerime siis, kui me sööme midagi, mida me ise ei ole valmistanud või mille eest meie ei ole maksnud, näiteks kellelgi külas olles või kui kristlikul kokkutulekul toitu pakutakse. Kas on ehk nii, et meil on siis kalduvus süüa palju rohkem kui tavaliselt? Tuletagem meelde, et Eesav lasi toidul enda jaoks põhjendamatult tähtsaks saada, lõigates selle tõttu kestvat kahju. — Heebrealastele 12:16.
19. Kuidas võiks ahnus seksuaalnaudingu küsimuses probleemiks olla?
19 Paulus aitab meil veel üht püünist sügavamalt mõista: „Hoorus ja kõik roppus või ahnus olgu nimetamata teie seas, nõnda nagu sünnis on pühadele.” (Efeslastele 4:17—19; 5:3) Tõepoolest võib hakata arenema ahnus seksuaalse naudingu järele. Loomulikult on sellel naudingul abielu piires oma kohane väljendus. Selle naudinguga seotud lähedane kiindumus etendab oma osa, aitamaks abielumehel ja -naisel paljude abieluaastate vältel teineteisele pühendunuks jääda. Kuid vähesed eitaksid, et tänapäeva maailm on asetanud seksile äärmusliku rõhu, esitades normaalsena seda, mis tegelikult on Pauluse mainitud ahnuse väljendus. Eriti kergesti võtavad sellise vale suhtumise seksuaalnaudingusse omaks need, kes vaatavad ebamoraalsust ja alastiolekut, mis on tänapäeval paljudes filmides, videotes ja ajakirjades ning ka meelelahutuspaikades nii tavaline.
20. Kuidas võivad kristlased näidata, et nad on seksuaalküsimustes ahnuse ohu suhtes valvsad?
20 Aruanne Taaveti patust seoses Batsebaga näitab, et ka mõni Jumala sulane võib seksuaalse ahnuse püünisesse langeda. Kuigi Taavet võis vabalt oma abielust naudingut tunda, lubas ta kasvada lubamatul seksuaalsel himul. Märgates, kui veetlev on Uurija naine, andis ta vaba voli mõtetele — ja tegudele —, et temaga lubamatult lõbutseda. (2. Saamueli 11:2—4; Jakoobuse 1:14, 15) Kindlasti tuleb meil see ahnuse vorm eemale tõugata. Isegi abielus on kohane ahnus eemale tõugata. Selle alla kuulub äärmuslike seksitavade hülgamine. Abielumees, kes on täis otsustavust selles valdkonnas ahnusest hoiduda, on oma abikaasast ehtsalt huvitatud, nii et millise otsuse nad perekonna planeerimise suhtes koos ka teeksid, ei pea ta sellega oma naudingut tähtsamaks kui oma naise tervise praegust ja ka tulevast seisukorda. — Filiplastele 2:4.
Ole ahnusest hoidumisel jätkuvalt otsustav
21. Miks ei peaks see ahnuse üle arutlemine meid araks tegema?
21 Jehoova ei manitse meid ettevaatusele ega hoiata mitte sellepärast, et ta meid ei usaldaks. Ta teab, et tema andunud sulased tahavad teda lojaalselt teenida, ja ta on kindel, et suurem enamus seda jätkuvalt teeb. Oma rahva kohta tervikuna võib ta öelda sama, mida ta Hiiobi kohta Saatanaga rääkides ütles: „Kas oled pannud tähele mu sulast Iiobit? Sest tema sarnast maa peal ei ole: vaga ja õiglane mees, kardab Jumalat ja hoidub kurjast!” (Iiob 1:8) Meie armastav ja usaldav taevane Isa ergutab meid valvsusele ohtlike püüniste suhtes, nagu näiteks mitmete ahnuse vormidega seotud püünised, sest ta soovib, et me jääksime tema ees rikkumatuks ja ustavaks.
22. Mida me peaksime tegema, kui see uurimine on paljastanud mõne isikliku ohtliku või nõrga piirkonna?
22 Igaüks meist on pärinud kalduvuse ahnuse poole, ja kurja maailma mõju all on see meil ehk edasi arenenud. Mida teha siis, kui sa nägid selle ahnuse uurimise käigus mõnda nõrka piirkonda — jõukuse, omandi, võimu ja autoriteedi, toidu või seksuaalse naudingu suhtes? Siis võta südamesse Jeesuse nõuanne: „Kui su käsi sind pahandab [„võrgutab”, UT], raiu ta maha; parem on sul vigasena minna ellu kui et sul on kaks kätt ja pead minema põrgusse.” (Markuse 9:43) Tee oma suhtumises või huvides vajalikud muudatused. Hoidu ahnuse surmavast püünisest. Nii võid sa Jumala abiga „minna ellu”.
Mida ma olen õppinud?
◻ Miks me peaksime ahnuse püünise vastu huvi tundma?
◻ Kuidas võib ahnus jõukuse või omandi järele meid lõksu püüda?
◻ Kuidas võib ahnus teistes eluvaldkondades meile tõeliselt ohtlik olla?
◻ Milline peaks olema meie suhtumine vähimassegi ahnust puudutavasse nõrkusesse, mis meil on?