Õnnelikud on need, kes teenivad õnnelikku Jumalat

 1. Miks on Jehoova teenijad õnnelikud? (Vaata pilti artikli alguses.)

JEHOOVA TUNNISTAJAD on kahtlemata õnnelikud inimesed. Nende koosolekutel, kokkutulekutel ja seltskondlikel koosviibimistel on kuulda mõnusat jutusuminat ja naeru. Miks nad on õnnelikud? Peamine põhjus on see, et nad tunnevad, teenivad ja püüavad jäljendada „õnnelikku Jumalat”. (1. Tim. 1:11; Laul 16:11.) Kuna õnn lähtub Jumalalt, soovib ta, et meiegi oleksime õnnelikud. Ta on andnud meile selleks palju põhjuseid. (5. Moos. 12:7; Kog. 3:12, 13.)

2., 3. a) Mis on õnn? b) Miks pole alati lihtne olla õnnelik?

² Kuidas on lugu sinuga? Kas sina oled õnnelik? Kas saad teha midagi selleks, et olla õnnelikum? Sõnaraamatu järgi on õnn „rõõm ja sügav rahulolu oma olukorraga, õnnelik olek”. Piibel näitab, et tõeliselt õnnelik on see, kel on head suhted Jehoovaga. Kuid praeguses maailmas pole lihtne olla õnnelik. Miks?

³ Mõni raske olukord, nagu lähedase inimese surm või tema kogudusest eemaldamine, lahutus või töökaotus, võib röövida meie rõõmu. Lahkhelid perekonnas võivad rikkuda rahu. Jehoova teenijate õnne võivad varjutada ka töö- või klassikaaslaste pilked, usuline tagakiusamine, vangistus, halvenev tervis, krooniline haigus või depressioon. Jeesus, „kes on õnnelik ja ainus valitseja”, tõi inimestele lohutust ja rõõmu. (1. Tim. 6:15; Matt. 11:28–30.) Oma mäejutluses rääkis ta mitmest omadusest, mis aitavad meil olla õnnelikud hoolimata Saatana maailma raskustest.

4., 5. Mida me peaksime tegema, et olla õnnelikud?

⁴ Esimene asi, millele Jeesus tähelepanu juhtis, on väga oluline. Ta ütles: „Õnnelikud on need, kes mõistavad, et nad vajavad Jumala juhatust, sest nende päralt on taeva kuningriik.” (Matt. 5:3.) Mis näitab, et me mõistame vajadust Jumala juhatuse järele? See, kui toidame end vaimse toiduga, peame tähtsaks vaimseid väärtusi ja seame meie õnneliku Jumala teenimise elus esikohale. Kui me seda teeme, siis meie õnn kasvab. Meie usk Jehoova tõotuste täitumisse tugevneb ja meile annab jõudu see „imeline lootus”, mis on kirjas Piiblis. (Tiit. 2:13.)

⁵ Et me võiksime olla püsivalt õnnelikud, on meil vaja tugevdada oma suhteid Jehoovaga. Apostel Paulus kirjutas: „Olge alati rõõmsad meie isanda [Jehoova] teenistuses! Ma ütlen veel kord: olge rõõmsad!” (Filipl. 4:4.) Selliste tugevate suhete rajamiseks on vaja jumalikku tarkust. Jumala sõnas öeldakse: „Õnnelik on inimene, kes leiab tarkuse ja omandab vahetegemisoskuse. ... See on elupuuks neile, kes sellest kinni haaravad. Neid, kes sellest kõvasti kinni hoiavad, kutsutakse õnnelikeks.” (Õpet. 3:13, 18.)

 6. Millest meie õnn sõltub?

⁶ Kui tahame olla õnnelikud, on oluline lisaks Jumala sõna lugemisele selle järgi ka tegutseda. Jeesus näitas, kui tähtis see on, öeldes: „Te olete õnnelikud, kui te seda teate ja selle järgi ka teete.” (Joh. 13:17; loe Jaakobuse 1:25.) Nii saamegi järgida Jumala juhatust ja olla püsivalt õnnelikud. Ent kuidas me saame olla õnnelikud, kui on nii palju probleeme? Uurime nüüd, mida Jeesus mäejutluses järgmiseks ütles.

 7. Kuidas saavad kurvad olla õnnelikud?

⁷ „Õnnelikud on kurvad, sest neid lohutatakse.” (Matt. 5:4.) Mõni võib mõelda, kuidas kurvad saavad olla õnnelikud. Jeesus aga ei pidanud silmas igasugust kurbust. Probleemid, mis valitsevad praegustel „karmidel aegadel”, teevad nukraks ka jumalakartmatuid inimesi. (2. Tim. 3:1.) Ent nende enesekeskne kurbus ei lähenda neid Jehoovaga ja ei aita neil seega olla õnnelik. Järelikult rääkis Jeesus neist, kes mõistavad, et nad vajavad Jumala juhatust, ja kes on kurvad selle pärast, et nii paljud inimesed on Jumala hüljanud ega ela talle meelepärasel viisil. Samuti teadvustavad nad iseenda patusust ja seda, mida patt on inimkonnale toonud. Jehoova paneb tähele selliseid inimesi. Ta lohutab neid pühakirja kaudu, aitab neil olla õnnelik ja kingib neile igavese elu. (Loe Hesekiel 5:11; 9:4.)

 8. Selgita, kuidas aitab tasadus olla õnnelik.

⁸ „Õnnelikud on need, kes on tasase meelega, sest nemad pärivad maa.” (Matt. 5:5.) Kuidas aitab tasane meel olla õnnelik? Inimesed, kes on Piibli tõde hästi tundma õppinud, on end muutnud. Nad võisid varem olla karmid, riiakad ja agressiivsed. Ent nüüd on nad riietunud „uude isiksusse” ja nende rõivaiks on „osavõtlikkus, lahkus, alandlikkus, tasadus ja kannatlikkus”. (Kol. 3:9–12.) Seetõttu on neil teistega head suhted ning nende elu on rahulikum ja õnnelikum. Lisaks tõotab Piibel, et sellised inimesed „pärivad maa”. (Laul 37:8–10, 29.)

 9. a) Mis mõttes pärivad tasase meelega inimesed maa? b) Miks võivad „need, kellel on nälg ja janu õiguse järele” olla õnnelikud?

⁹ Mis mõttes pärivad tasase meelega inimesed maa? Püha vaimuga võitud kristlased pärivad maa, kui nad hakkavad valitsema selle üle kuningate ja preestritena. (Ilm. 20:6.) Miljonid teised, kel on maise elu lootus, pärivad maa aga selles mõttes, et elavad sellel igavesti rahus ja õnnes, olles täiuslikud. Võitud kristlased ja teised lambad on õnnelikud, sest neil on „nälg ja janu õiguse järele”. (Matt. 5:6.) Uues maailmas kustutatakse see nälg ja janu täielikult. (2. Peetr. 3:13.) Kui Jumal on kaotanud kogu kurjuse, ei ohusta õigete õnne enam kunagi seadusetus ja ebaõiglus. (Laul 37:17.)

10. Mida tähendab olla halastav?

¹⁰ „Õnnelikud on halastajad, sest neile halastatakse.” (Matt. 5:7.) Heebrea tegusõna, mis tähendab halastama, kannab endas mõtet soojast ja hellast tundest, kaastundlikkusest. Ka vastav kreeka verb sisaldab mõtet osavõtlikkusest kellegi suhtes. Kuid halastus on midagi enamat kui soe tunne. Piibel näitab, et see tähendab kaastundlikult ja halastavalt kellegi heaks tegutsemist.

11. Mida õpetab meile halastuse kohta mõistujutt halastajast samaarlasest?

¹¹ Loe Luuka 10:30–37. Jeesuse mõistujutt halastajast samaarlasest näitab selgelt, mida tähendab olla halastav. Kaastundest ja halastusest ajendatud samaarlane võttis midagi ette, et kannatada saanud inimesele kergendust tuua. Pärast mõistujutu rääkimist ütles Jeesus: „Mine ja tee sina samamoodi.” Seepärast oleks hea mõelda järgmistele küsimustele. Kas mina toimin samamoodi nagu see samaarlane? Kas saaksin teha veel rohkem häid ja lahkeid tegusid neile, kes kannatavad? Näiteks kas mul oleks võimalik kuidagi aidata eakaid, leski või neid noori, kelle isa või ema pole meie usukaaslane? Kas võiksin lohutada masendunuid? (1. Tess. 5:14; Jaak. 1:27.)

12. Miks on halastajad õnnelikud?

¹² Kuidas toob halastus õnne? Kui oleme teiste vastu halastavad, siis kogeme andmisrõõmu. Peale selle teame, et nii oleme Jehoovale meelepärased. (Ap. t. 20:35; loe Heebrealastele 13:16.) Taavet kirjutas inimese kohta, kes teistest hoolib: „Jehoova valvab teda ja hoiab elus. Ta kuulutatakse õnnelikuks maa peal.” (Laul 41:1, 2.) Kui oleme halastavad, siis on Jehoova halastav ka meie vastu ja sellest omakorda sõltub meie igavene õnn. (Jaak. 2:13.)

13., 14. Kuidas on omavahel seotud puhas süda ja õnn?

¹³ Jeesus ütles: „Õnnelikud on need, kellel on puhas süda, sest nad saavad näha Jumalat.” (Matt. 5:8.) Et meie süda oleks puhas, on meil vaja hoida puhtana oma mõtted, soovid ja tunded. See on väga tähtis, et meie teenistus oleks Jehoovale vastuvõetav. (Loe 2. Korintlastele 4:2; 1. Tim. 1:5.)

¹⁴ Need, kel on puhas süda, võivad olla heades suhetes Jehoovaga, kes on öelnud: „Õnnelikud on need, kes pesevad oma rüüd.” (Ilm. 22:14.) Mida tähendab, et nad „pesevad oma rüüd”? Kui võitud kristlased pesevad oma rüüd, on nad Jehoova silmis puhtad, ta annab neile surematuse ning nad võivad olla igavesti õnnelikud oma taevasel positsioonil. Suure rahvahulga liikmed, kel on lootus elada igavesti maa peal, võivad samuti olla Jehoova silmis puhtad kui tema sõbrad. Juba praegu nad nii-öelda pesevad oma rüüsid ja teevad neid valgeks Talle veres. (Ilm. 7:9, 13, 14.)

15., 16. Kuidas saavad need, kel on puhas süda, „näha Jumalat”?

¹⁵ Ent kuidas saavad need, kel on puhas süda, „näha Jumalat”, kui Piibel ütleb, et ükski inimene ei või Jumalat näha ja jääda elama? (2. Moos. 33:20.) Vastega „nägema” tõlgitud kreeka sõna võib tähendada ka „mõistma”, „tajuma”, „teadma”. Need, kes näevad Jumalat oma südame silmadega, on õppinud tundma teda ja tema omadusi. (Efesl. 1:18.) Jeesus peegeldas Jumalat täiuslikult ja võis seepärast öelda: „Kes on näinud mind, see on näinud ka Isa.” (Joh. 14:7–9.)

¹⁶ Tõelised kristlased näevad Jumalat ka selles mõttes, et nad panevad tähele, kuidas ta nende heaks tegutseb. (Iiob 42:5.) Samuti hoiavad nad oma südame silmad neil imelistel õnnistustel, mis Jumalal on varuks neile, kes püüavad jääda tema ees puhtaks ja teenida teda ustavalt. Võitud kristlased aga näevad Jehoovat sõna otseses mõttes, kui saavad kätte oma taevase tasu. (1. Joh. 3:2.)

17. Kuidas on õnnega seotud rahu?

¹⁷ Järgmiseks ütles Jeesus: „Õnnelikud on need, kes taotlevad rahu.” (Matt. 5:9.) Neil, kes teevad pingutusi rahu taotlemiseks, on hea põhjus olla õnnelik. Jaakobus kirjutas: „Rahutegijate jaoks külvatakse rahulikes oludes õiguse seemet ja nad lõikavad õiguse vilja.” (Jaak. 3:18.) Niisiis, kui sul on kas koguduses või perekonnas kellegagi pingeid, anu Jumalat, et ta aitaks sul taotleda rahu. Ta annab sulle püha vaimu, mis aitab sul ilmutada kristlikke omadusi, ja nii oled sa õnnelikum. Jeesus näitas, kui tähtis on taotleda rahu. Ta ütles: „Kui sa oma ohvriandi altarile tood ja seal meenub sulle, et su vennal on midagi sinu vastu, siis jäta oma and altari ette ja mine tee esmalt oma vennaga rahu. Seejärel tule ja too oma ohvriand.” (Matt. 5:23, 24.)

18., 19. Miks võivad kristlased olla rõõmsad isegi tagakiusamise all?

¹⁸ „Õnnelikud olete teie, kui inimesed teid minu pärast solvavad ja taga kiusavad ning teist valetades kõiksugust halba räägivad.” Mida Jeesus nende sõnadega mõtles? Ta ütles edasi: „Rõõmustage ja hõisake, sest teie tasu on suur taevas! Samamoodi on nad taga kiusanud prohveteid enne teid.” (Matt. 5:11, 12.) Kui apostleid peksti ja neil kästi kuulutamine lõpetada, siis nad „läksid sanhedrini eest minema ja olid rõõmsad”. Loomulikult ei valmistanud neile naudingut piitsahoobid. Nad olid rõõmsad hoopis selle pärast, „et neid oli arvatud väärt kannatama teotust Jeesuse nime pärast”. (Ap. t. 5:41.)

¹⁹ Ka meie ajal on Jehoova teenijad pidanud rõõmuga vastu, kui nad on kannatanud Jeesuse nime pärast või kohanud raskeid katsumusi. (Loe Jaakobuse 1:2–4.) Nagu apostlid, ei naudi ka meie kannatusi. Ent kui me jääme katsumustes Jumala ees laitmatuks, aitab ta meil vankumatult vastu pidada ja mitte kaotada oma rõõmu. Näiteks 1944. aasta augustis saadeti Henryk Dornik ja tema vend koonduslaagrisse. Kuid nende vastased tunnistasid: „Neid on võimatu midagi tegema sundida. Märtrina kannatamine toob neile rõõmu.” Vend Dornik selgitas: „Kuigi ma ei soovinud olla märter, olin rõõmus, et pidasin vapralt ja väärikalt vastu Jehoovale ustavaks jäämise nimel. ... Härdad palved lähendasid mind Jehoovaga, ning ta tõendas, et ta on usaldusväärne aitaja.”

20. Miks me oleme „õnnelikku Jumalat” teenides õnnelikud?

²⁰ Kui „õnnelikul Jumalal” on meist hea meel, võime olla õnnelikud hoolimata usulisest tagakiusamisest, lähedaste vastupanust, haigusest või vanadusest. (1. Tim. 1:11.) Samuti teeb meid õnnelikuks teadmine, et „Jumal, kel on võimatu valetada” täidab kõik oma tõotused. (Tiit. 1:2.) Jehoova tõotuste täitumine on nii imeline, et praegused raskused ja katsumused kahvatuvad nende kõrval. Tema õnnistused tulevases paradiisis ületavad kõik meie ootused. Siis kogeme enneolematut õnne ja naudime külluslikku rahu. (Laul 37:11.)